Kikase s\u00f5nul tuleneb hirm kaasomandisse kuuluva kinnisvara suhtes suuresti teadmatusest. \u201eKunagi oli kaasomand turul uus n\u00e4htus ja tundus seet\u00f5ttu paljudele hirmutav. Sisuliselt t\u00e4hendab see lihtsalt seda, et kinnisvara ei ole juriidiliselt t\u00e4ielikult lahku l\u00f6\u00f6dud,\u201c \u00fctles ta. <\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval puututakse kaasomandiga k\u00f5ige sagedamini kokku n\u00e4iteks paarismajade ja ridaelamubokside puhul \u2013 tegemist on \u00fche suure \u00fchise kinnistuga, kuhu on ehitatud hoone ning kus erinevad osad on registrisse kantud korterite v\u00f5i reaalosade n\u00e4ol. See on Kikase s\u00f5nul turul laialt levinud praktika, mis ei takista kuidagi ka laenu saamist. K\u00fcll aga on kaasomandiga teatavad t\u00e4iendavad n\u00fcansid, mida meeles pidada. <\/p>\n
Kaasomand ei t\u00e4henda automaatselt eitavat vastust <\/p>\n
Siiski on teatud juhtudel p\u00f5hjust kaasomandisse kuuluva kinnisvara ostmise \u00fcle pikalt m\u00f5elda ja otsust kaaluda. Nimelt taandub suur hulk ajakirjandusest l\u00e4bi k\u00e4inud vaidlusi \u00fchele konkreetsele puuduj\u00e4\u00e4gile: kokkulepete puudumisele. Seet\u00f5ttu on kaasomandisse kuuluva vara ostmisel k\u00f5ige olulisemaks dokumendiks notariaalne kasutuskord. See m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra, missugust osa kaasomandist saavad kaasomanikud ainuisikuliselt kasutada. <\/p>\n
\u201eK\u00f5ige kriitilisem punkt on notariaalse kasutuskorra olemasolu sellele kinnisvara osale, mida ostja soovib privaatselt endale hoida,\u201c r\u00f5hutas Kikas. \u201eSee on \u00fchtlasi ka peamine asi, mida pangad finantseerimisel vaatavad, sest kasutuskord paneb juriidiliselt paika, kellel on \u00f5igus millist osa kasutada.\u201c <\/p>\n
On olukordi, kus ridaelamute v\u00f5i paarismajade puhul j\u00e4\u00e4b n\u00e4iteks hooviala \u00fchiskasutusse, millega tuleb omanikul lihtsalt arvestada. Kui aga hoovile ei ole eraldi privaatseid siile m\u00e4\u00e4ratud, tagab just notariaalne leping vajaliku s\u00fcdamerahu ja privaatsuse. <\/p>\n
\u201eSuus\u00f5nalisest lepingust naabriga kindlasti ei piisa. Kui k\u00f5rvalboksi omanik otsustab oma vara maha m\u00fc\u00fca ja asemele tuleb uus inimene, ei pruugi talle senised kokkulepped sobida. Notariaalne kasutuskord aga l\u00e4heb omandi\u00f5iguse vahetumisega automaatselt uuele omanikule \u00fcle. See annab ostjale kindlustunde ja hoiab \u00e4ra ootamatud \u00fcllatused,\u201c s\u00f5nas Kikas. <\/p>\n
Kaasomandis kortermajad on k\u00f5rgema riskiga <\/p>\n
Kui ridaelamute v\u00f5i paarismajade puhul on kaasomand t\u00e4iesti aktsepteeritav omandivorm ning pank annab sellele ka laenu, muutub olukord siis, kui tegemist on kaasomandis kortermajaga. Kikase s\u00f5nul t\u00f5useb risk sellisel juhul oluliselt, seda nii ostja kui ka ostu finantseeriva panga jaoks. <\/p>\n
\u201eKortermajad peaksid reeglina olema jagatud eraldi korteriomanditeks. Kui arendaja ei ole kortermajas eraldi korteriomandeid loonud, on selle taga tavaliselt p\u00f5hjus, mis ei pruugi ostjale meeldida,\u201c \u00fctles ta. <\/p>\n
Tihti viitab see n\u00e4iteks probleemidele kohaliku omavalitsuse ja paberimajandusega. \u201eP\u00f5hjus v\u00f5ib peituda selles, et maja on omavoliliselt \u00fcmberehitatud. N\u00e4iteks on m\u00f5ni vana kuuetoaline korter jagatud mitmeks v\u00e4iksemaks elamispinnaks, kuid kohalik omavalitsus ei ole andnud luba neid eraldi korteriomanditeks vormistada. Sellisel juhul hakataksegi m\u00fc\u00fcma kortereid t\u00e4histustega nagu 14A ja 14B, mis peaks ostja alati valvsaks tegema.\u201c <\/p>\n
Notariaalne kasutuskord tagab meelerahu <\/p>\n
Kuiv\u00f5rd kaasomandi puhul on tegemist praktilise lahendusega n\u00e4iteks ridaelamu v\u00f5i paarismaja puhul, on siiski k\u00f5ige olulisem kontrollida notariaalse kasutuskorra olemasolu ning tutvuda selle sisuga. Seej\u00e4rel saab ostja kodulaenu taotlusega edasi liikuda. <\/p>\n
\u201eKui tegemist on kaasomandis oleva paarismaja v\u00f5i ridaelamuboksiga, mille notariaalne kasutuskord on korrektselt seatud ning ostja maksev\u00f5ime kodulaenu taotlemiseks piisav, on panga positiivne vastus \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oline,\u201c s\u00f5nas Kikas. <\/p>\n
Kaasomandi ostjal tasub aga meeles pidada, et notariaalne kasutuskord m\u00e4\u00e4rab omandi kasutamise. T\u00e4iendavalt peab kindlasti meeles hoidma, et kaasomanikel on seadusest tulenevalt eelisostu\u00f5igus, mille t\u00e4htaeg on 2 kuud alates m\u00fc\u00fcgitehingust. <\/p>\n
\u201eSeega on v\u00e4ga oluline, et kaasomanikke on koheselt m\u00fc\u00fcgitehingust teavitatud. Juhul kui ostad kaasomandis oleva kinnisvara, on soovitatav veenduda ja oodata, kas teised kaasomanikud kasutavad oma eelisostu\u00f5igust v\u00f5i mitte.\u201c <\/p>\n
T\u00e4iendavalt tasub kaasomanikuna kaaluda kokkulepet, mis m\u00e4\u00e4raks \u00e4ra kaasomandi m\u00fc\u00fcmisel saadavate tulude jaotamise. \u201eN\u00e4iteks, kui on paarismaja, mis plaanitakse koos m\u00fc\u00fcki panna, siis m\u00fc\u00fcgist saadav tulu jaotatakse \u00fcldiselt kaasomanike vahel v\u00f5rdselt, olenemata sellest, kas \u00fcks kaasomanikest on enda kasutuses olevale osale suuremaid parendust\u00f6id teinud v\u00f5i mitte.\u201c <\/p>\n
Selle vastu aitab Kikase s\u00f5nul kaasomanikega eelnevalt s\u00f5lmitud kokkulepe, mille p\u00f5hjal jaotatakse kaasomandi m\u00fc\u00fcgist saadavad tulud n\u00e4iteks kasutusesoleva osa v\u00e4\u00e4rtuste alusel. \u201eSellisel juhul saab kinnisvarahindajatel lasta eraldi osad \u00e4ra hinnata ning tulud proportsionaalselt \u00e4ra jagada,\u201c lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kikase s\u00f5nul tuleneb hirm kaasomandisse kuuluva kinnisvara suhtes suuresti teadmatusest. \u201eKunagi oli kaasomand turul uus n\u00e4htus ja tundus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":208261,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[74312,375,3312,131,378,2881,679,74313,130,2206,37,33,35,635,2717,34,36,25590,49066,1602,57441,45893,74311,74310,6007,11018,14307,11393,46207,373,28124,3155,387,74314,1999,5282,19593],"class_list":["post-208260","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-adblue","tag-ai","tag-apple","tag-ari","tag-auto","tag-autojuht","tag-autoleht","tag-autotund","tag-business","tag-chatgpt","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektriauto","tag-elisa","tag-estonia","tag-estonian","tag-hubriidauto","tag-jaarada","tag-liiklus","tag-operatsioonisusteem","tag-pistikhubriid","tag-rehv","tag-rehvitakso","tag-samsung","tag-smart-id","tag-soiduk","tag-starlink","tag-sulearvuti","tag-tehisintellekt","tag-tehnoulevaatus","tag-tele2","tag-telefon","tag-telefoninumbri-otsing","tag-telia","tag-valguskaabel","tag-xiaomi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116776171287495880","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208260","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=208260"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208260\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/208261"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=208260"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=208260"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=208260"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}