\u00dcheksa kuud enne j\u00e4rgmisi parlamendivalimisi n\u00e4ib, et Eesti valija on pigem n\u00f5us senise sotsiaalse turvalisuse v\u00e4henemise ja ebav\u00f5rdsuse kasvuga, kui sellega, et maksud t\u00f5usevad ja praegune maksus\u00fcsteem tehtaks oluliselt ringi, leiab Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris T\u00f5nis Saarts.<\/p>\n
Kui l\u00f6\u00f6me praeguse seisuga kokku nende erakondade toetuse, kes r\u00e4\u00e4givad pigem maksude langetamisest, v\u00f5i ei luba oluliselt reformida t\u00e4nast regressiivset ehk pigem j\u00f5ukamaid soosivat maksus\u00fcsteemi, siis Isamaa, EKRE ja Parempoolsete toetus k\u00fc\u00fcnib erinevate uuringute j\u00e4rgi 47-48 protsendi kanti.<\/p>\n
Kui paneme siia juurde ka Reformierakonna, kes vaevalt hakkab enam lubama suuri maksureforme, olles sellega varem niigi k\u00f5rvetada saanud, siis “maksurahu” erakondade toetus k\u00fc\u00fcnib isegi 60 protsendi juurde.<\/p>\n
Majanduslikult vasakpoolsete parteide toetus, kes leiavad, et riigieelarve nigelat seisu saaks ravida vaid maksus\u00fcsteemi p\u00f5hjaliku muutmisega, on hetkel 35 protsendi juures. Viimasesse gruppi kuuluvadki vaid kaks erakonda: Keskerakond ja SDE.<\/p>\n
Miks see oluline on ning kuidas maksud ja ebav\u00f5rdsus omavahel seotud on? Lihtsustatult \u00f6eldes, kui riigieelarvet ei soovita viia veelgi suuremasse puuduj\u00e4\u00e4ki, siis tuleb teha karm valik: kas k\u00e4rbitakse \u00fcsna tuntavas mahus sotsiaalteenuseid, et mitte t\u00f5sta makse, v\u00f5i minnakse maksus\u00fcsteemi kallale, et t\u00e4nane sotsiaalse h\u00fcveolu tase siiski s\u00e4ilitada. Kui valitakse esimene variant ehk “maksurahule” tuuakse ohvriks sotsiaalne h\u00fcveolu, siis ilmselgelt t\u00e4hendab see ebav\u00f5rdsuse kasvu, sest osa seni riigi poolt pakutud teenuseid tuleb inimesel n\u00fc\u00fcd suuemas mahus enda taskust kinni maksta.<\/p>\n
Praeguses riigieelarve seisus pole lihtsalt v\u00f5imalik langetada makse, praegune regressiivne maksus\u00fcsteem t\u00e4iesti puutumata j\u00e4tta ning samal ajal valijale pakkuda endises mahus sotsiaalset h\u00fcveolu pensionite, hariduse, tervishoiu, sotsiaaltoetuste ja muu seesuguse n\u00e4ol.<\/p>\n
Paljud erakonnad aga p\u00fc\u00fcavadki j\u00e4tta muljet, et justkui on v\u00f5imalik saavutada k\u00f5ike head korraga: v\u00e4hendada makse, sotsiaalteenuste maht samaks j\u00e4tta ja isegi veel riigieelarve miinust ravida. V\u00e4idetakse, et k\u00f5ik see on saavutatav majanduskasvu ja b\u00fcrokraatia k\u00e4rpimisega. See on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes valija petmine.<\/p>\n
Majandusteadlased ja rahanduseksperdid on v\u00e4lja arvutanud, et sellise positiivse imelahenduse saavutamiseks peaks Eesti majanduslik j\u00f5ukus l\u00fchikese ajaga t\u00f5usma suisa \u00dchendkuningriigi tasemele \u2013 seega me peaks n\u00e4gema majanduskasvu numbreid, mida selles regioonis pole olnud juba aastak\u00fcmneid. Arvestades t\u00e4naseid maailmamajanduse ja L\u00e4\u00e4nemere regiooni trende, pole see lihtsalt realistlik. Mis aga b\u00fcrokraatia k\u00e4rpimisse puutub, siis siin on majanduseksperdid v\u00e4lja toonud, et Eesti v\u00f5ib laiali saata kogu oma riigiaparaadi, k\u00f5ik ministeeriumid ja ametid, kuid ka see ei likvideeriks veel kaugeltki riigieelarve miinust.<\/p>\n
Niisiis, \u00fcksk\u00f5ik, kes j\u00e4rgmiste valimiste j\u00e4rel v\u00f5imule tuleks, on tal ees ainult halvad ja veelgi halvemad valikud \u2013 valijate enamusele meeldivaid ja valutuid lahendusi tegelikult laual enam polegi. Palju s\u00f5ltub muidugi sellest, milliseks kujuneb peale valimisi moodustatav v\u00f5imukoalitsioon. Kas seal on \u00fclekaalus pigem majanduslikult parempoolsed v\u00f5i vasakpoolsed parteid. Teisis\u00f5nu on vahe, kas tuleb v\u00f5imule Isamaa, Keskerakonna ja EKRE (v\u00f5i Parempoolsete) liit, v\u00f5i kooslus \u2013 Isamaa, Keskerakond ja SDE.<\/p>\n
Ometi, isegi vasakpoolsema r\u00f5huasetusega koalitsiooni puhul on mul raske uskuda, et m\u00f5ni juhtiv parempartei, n\u00e4iteks Isamaa, oleks dilemmas “maksud versus sotsiaalne turvalisus” valmis valima maksut\u00f5usude ja maksus\u00fcsteemi \u00fcmbertegemise variandi. Seda kahel p\u00f5hjusel.<\/p>\n
Esiteks k\u00e4ib see selgelt paremerakondade ideoloogiliste t\u00f5ekspidamiste vastu \u2013 progressiivne tulumaks on nende jaoks ilmselge vasakpoolsus. Lisaks sellele on usk, et just t\u00e4nane maksus\u00fcsteem on Eesti senise edu alus, samuti visa kaduma.<\/p>\n
Teiseks, t\u00e4nane Reformierakonna valitsus on juba seniste maksumuudatustega nii k\u00e4pardlikult toimetanud, et valijaskonnas on tekkinud t\u00f5sine allergia maksude suhtes. Teised paremparteid vaatavad seda hoiatavat n\u00e4idet ning m\u00f5tlevad enne t\u00f5siselt j\u00e4rele.<\/p>\n
Niisiis, vaadates t\u00e4naseid toetusnumbreid valib Eesti valija pigem suurema ebav\u00f5rdsuse ja seda “maksurahu” hinnaga. On see hea v\u00f5i halb, s\u00f5ltub iga\u00fche maailmavaatelistest eelistustest. Parempoolsed \u00fctlevad, et ebav\u00f5rdsus ongi loomulik ja paneb inimesi rohkem pingutama. Vasakpoolsed on vastupidisel arvamusel. Ometi tuleb meil arvestada ka Eesti t\u00e4nast rinderiigi staatust \u2013 sotsiaalselt liialt kihistunud \u00fchiskonnad muutuvad paratamatult haavatavamaks, kui need, kus tuntakse tugevamat solidaarsust ja sotsiaalset \u00f5iglust. V\u00f5ib-olla on see \u00fcks koht, millele m\u00f5elda, kui eelseisvaid suuri valikuid teha. Seda nii poliitikute kui ka valijate poolelt.\u00a0\u00a0<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n