Riigikohus tunnistas \u00f5igusvastaseks keskkonnaameti 2020. aasta hundijahi k\u00e4skkirja, kuna amet ei arvestanud selle koostamisel Berni konventsiooniga, mille j\u00e4rgi oli hunt tollal veel range kaitse all.<\/p>\n
Keskkonnaameti k\u00e4skkirjaga lubati 2020\/2021. jahiaastal k\u00fcttida Eestis 140 hunti. MT\u00dc Eesti Suurkiskjad vaidlustas selle kohtus, sest nende hinnangul ei olnud hundi olukord soodne ja nii suure hulga loomade k\u00fcttimine ei v\u00f5imaldanud sel ka paraneda.<\/p>\n
Riigikohtus oli peamine vaidlusk\u00fcsimus seisnes selles, kas hundi kaitsel oleks tulnud l\u00e4htuda Euroopa Liidu loodusdirektiivist v\u00f5i Euroopa looduslike liikide ja elupaikade kaitse konventsioonist ehk Berni konventsioonist.<\/p>\n
Enne Euroopa Liiduga \u00fchinemist 2004. aastal taotles Eesti loodusdirektiivis erandit, et j\u00e4rgida huntide puhul leebemat kaitsere\u017eiimi. Berni konventsiooniga liitus Eesti juba 1992. aastal ning erinevalt L\u00e4tist, Leedust ja Poolast huntide kaitsel erandit ei soovinud.<\/p>\n
Riigikohtu halduskolleegium selgitas reedeses otsuses, et direktiivis Eestile tehtud erand ei vabastanud riiki kohustusest viia ellu konventsiooni n\u00f5udeid. Konventsiooni ja direktiivi oli v\u00f5imalik samal ajal t\u00e4ita, sest EL-i \u00f5igus ei keela Eestil rakendada rangemaid looduskaitsen\u00f5udeid, kui n\u00e4eb ette direktiiv.<\/p>\n
Keskkonnaamet tegi kohtu hinnangul olulise kaalutlusvea, kui ei arvestanud hundijahi k\u00e4skkirja puhul konventsiooni rangemaid n\u00f5udeid, vaid l\u00e4htus ekslikult direktiivist tulenevast leebest kaitsestandardist.<\/p>\n
Riigikohus k\u00fcsis selles kohtuasjas 2023. aastal Euroopa Kohtult ka eelotsust, et saada teada, milliseid kriteeriume peab EL-i liikmesriik silmas pidama hundi kaitsestaatuse hindamisel.<\/p>\n
2025. aastal tehtud eelotsuses selgitas Euroopa Kohus, et aluseks tuleb v\u00f5tta parimad olemasolevad teadusandmed ja kui nende anal\u00fc\u00fcs ei v\u00f5imalda kahtlusi k\u00f5rvaldada, siis peab juhinduma ettevaatusprintsiibist. Riigikohus leidis, et huntide puhul v\u00f5ib ettevaatusp\u00f5him\u00f5tte rakendamine seisneda n\u00e4iteks selles, et ei l\u00e4htuta k\u00f5ige optimistlikumatest loodusteaduslikest hinnangutest nende arvukusele.<\/p>\n
Samuti t\u00f5i Euroopa Kohus eelotsuses v\u00e4lja, et liigi olukorda tuleb esmalt hinnata kohalikul ja riigi tasandil. V\u00e4ljaspool riiki asuvaid populatsioone v\u00f5ib arvesse v\u00f5tta ainult tingimusel, et toimub piiri\u00fclene liikumine. Huntide r\u00e4nnet v\u00f5ib v\u00e4hendada n\u00e4iteks piiritarade rajamine. Kuna Venemaa ja Valgevene pole Berni konventsiooniga \u00fchinenud, siis ei pruugi seal olla hundile tagatud ka piisav kaitse.<\/p>\n
Alates 2025. aastast on hunt nii Berni konventsiooni kui ka EL-i loodusdirektiivi j\u00e4rgi leebema kaitse all, kuid see ei m\u00f5jutanud varem v\u00e4lja antud keskkonnaameti k\u00e4skkirja \u00f5igusp\u00e4rasuse hindamist.<\/p>\n
MT\u00dc Eesti Suurkiskjad esitas keskkonnaameti 2020. aastal kehtestatud hundi k\u00fcttimismahtude m\u00e4\u00e4ramise korralduse peale kaebuse, v\u00e4ites, et m\u00e4\u00e4ratud k\u00fcttimismaht on liiga suur, see seab ohtu hundi asurkonna Eestis ja mahtude m\u00e4\u00e4ramine ei p\u00f5hine teaduslikel faktidel ning ei ole koosk\u00f5las looduskaitse eesm\u00e4rkidega.\u00a0<\/p>\n
Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus j\u00e4tsid kaebuse rahuldamata, leides, et keskkonnaameti otsus oli \u00f5igusp\u00e4rane. Kaebaja p\u00f6\u00f6rdus seej\u00e4rel riigikohtu poole ning palus kohtul k\u00fcsida eelotsust Euroopa Kohtult, kas hundi k\u00fcttimine Eestis v\u00f5ib olla vastuolus Euroopa Liidu looduskaitse n\u00f5uetega.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikohus tunnistas \u00f5igusvastaseks keskkonnaameti 2020. aasta hundijahi k\u00e4skkirja, kuna amet ei arvestanud selle koostamisel Berni konventsiooniga, mille j\u00e4rgi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":208394,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,15243,3913,1452,15099,15882,9693,5641],"class_list":["post-208393","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-kohus","tag-hundijaht","tag-keskkonnaamet","tag-liigirikkus","tag-looduskaitse","tag-mtu-eesti-suurkiskjad","tag-riigikohus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116776690283169254","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208393","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=208393"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208393\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/208394"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=208393"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=208393"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=208393"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}