{"id":208397,"date":"2026-06-19T12:08:11","date_gmt":"2026-06-19T12:08:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/208397\/"},"modified":"2026-06-19T12:08:11","modified_gmt":"2026-06-19T12:08:11","slug":"euroopa-parlament-andis-geenikaaridega-aretatud-taimedele-rohelise-tule-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/208397\/","title":{"rendered":"Euroopa Parlament andis geenik\u00e4\u00e4ridega aretatud taimedele rohelise tule | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Euroopa Parlament kiitis kolmap\u00e4eva<\/a>l heaks seaduse, mis l\u00f5dvendab uute aretustehnikatega loodud taimede kasvatamisele kehtestatud reegleid. P\u00f6\u00f6re annab ka Eesti teadlastele v\u00f5imaluse tuua laborites aretatud kliima- ja haiguskindlamad sordid peagi katsep\u00f5ldudele.<\/p>\n

Seni suhtus Euroopa Liit geenik\u00e4\u00e4ridega muudetud taimedesse \u00e4\u00e4rmise ettevaatlikkusega. Aastal 2018 langetas Euroopa Kohus otsuse, mille kohaselt pidi t\u00e4ppisaretuse l\u00e4binud kultuure kohtlema sama rangelt kui klassikalisi transgeenseid organisme. Piltlikult \u00f6eldes polnud seaduse silmis vahet, kas kultuurtaime genoomi siirdati m\u00f5ni teise liigi geen v\u00f5i muudeti taime p\u00e4rilikkusaines \u00fcksikut nukleotiidi ehk DNA-t\u00e4hte.<\/p>\n

Uus regulatsioon jagab uute genoomitehnikatega aretatud taimed kahte r\u00fchma. Neist esimesi hakatakse k\u00e4sitlema sarnaselt tavap\u00e4raste meetoditega saadud sortidega. Uued omadused peavad olema sellised, mis v\u00f5inuksid taimel tekkida ka looduses v\u00f5i traditsioonilise ristamise teel. Teise r\u00fchma koonduvad keerukamaid geeniuuendusi kandvad taimed. Neile laienevad varasemad ranged genoomimuundatud organismide reeglid. Enne turule lubamist peavad need l\u00e4bima p\u00f5hjaliku riskihindamise.<\/p>\n

Teadlased nentisid, et varasemad ettekirjutused v\u00e4hendasid Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsiv\u00f5imet. N\u00e4iteks aretavad teadlased v\u00e4ljaspool Euroopat juba madala gluteenisisaldusega nisu ja p\u00f5uakindlat maisi. Tartu \u00dclikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist nentis: “Siiani kehtinud ranged reeglid on kujundanud olukorra, kus Euroopas vastav teadus-arendust\u00f6\u00f6 toimub, kuid selle vilju rakendatakse pigem mujal.”<\/p>\n

Joonis 2. Euroopa Liidu uute aretustehnikate (UAT) otsustuspuu.<\/p>\n

Muudatused seadusandluses kujutavad seega kauaoodatud l\u00e4bimurret. “N\u00fc\u00fcd, kui senine piirang kaob, saavad v\u00e4ga paljud asjad alles hoogu v\u00f5tma hakata. Eestis oldi tegelikult uutele meetoditele pigem avatud ja uuendusmeelsed. Aga ka siin on nende meetodite kasutamisel isegi teaduslikel eesm\u00e4rkidel siiani sageli k\u00fcsitud, miks te seda \u00fcldse teete, kui sellised sordid pole Euroopa Liidus lubatud,” meenutas Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur-juhataja Kristiina Laanemets.<\/p>\n

Laboritest tulnud teadmised saavad n\u00fc\u00fcd m\u00e4rksa ladusamalt p\u00f5llumeesteni j\u00f5uda. “See on kindlasti v\u00e4ga suur samm edasi, kuna annab v\u00f5imaluse selleks, et innovatsioon praktikasse j\u00f5uaks ehk teadust\u00f6\u00f6 tulemusi p\u00f5llumajanduses kiiremini rakendada saaks,” kinnitas Kollist.<\/p>\n

Avanenud uksed annavad otsest hoogu ka juba k\u00e4imasolevatele Eesti teaduse projektidele. J\u00f5geva sordiaretajad kasutavad oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s geenik\u00e4\u00e4re ehk CRISPR\/Cas meetodit juba m\u00f5nda aega.<\/p>\n

Laanemets t\u00e4psustas: “Sordiaretus on pikk protsess ja p\u00e4ris sordivalmis liine meil veel ei ole. Oleme teinud odras muudatusi, mis esialgsel vaatlusel paistavad v\u00e4ga huvitavad ja perspektiivikad, ning kindlasti v\u00e4\u00e4riksid tulevikus p\u00f5llukatseid. Esialgu peame neid veel kasvuhoones p\u00f5hjalikult kirjeldama ja seemneid paljundama. Ka uue regulatsiooni j\u00f5ustumisel peame k\u00f5igepealt n\u00e4itama, et meie liinid on UAT kategooria I liinid ja p\u00f5llule sobilikud.”<\/p>\n

Vanemteadur lisas, et kuigi uute aretustehnikate teema tekitab \u00fchiskonnas sageli erimeelsusi, on Br\u00fcsselis toimuvad arutelud juba v\u00f5imalikest terviseriskidest edasi liikunud. Laanemets s\u00f5nas: “T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on see, et enam ei vaielda nende taimede ohutuse \u00fcle. T\u00e4ppisaretatud taimed on reeglina sama ohutud kui tavasordid. T\u00e4ppisaretatud taimed on traditsioonilise sordiaretusega saadud taimedega nii sarnased, et isegi laboratoorsete meetoditega ei ole neid v\u00f5imalik \u00fcksteisest eristada.” Vaidlused koonduvad t\u00e4naseks hoopis juriidilistele n\u00fcanssidele.<\/p>\n

Arutelude k\u00e4igus kerkisid suurima vaidluskohana esile intellektuaalomandi \u00f5igused, sest p\u00f5llumehed tunnevad muret suurfirmade monopoli ees. Laanemets s\u00f5nas: “Ehkki patendik\u00fcsimus on ohukoht, otsitakse sellele lahendust teistel viisidel. Praegune regulatsioon k\u00e4sitles esialgu eesk\u00e4tt seda, et neid meetodeid peaks saama \u00fcle\u00fcldse kasutada.” Esialgu kohustab seadus ettev\u00f5tteid tulevikus avalikustama uute sortide loomisega seotud patente, et s\u00e4\u00e4sta v\u00e4iksemaid seemnepaljundajaid.<\/p>\n

Uue seadusega seatud piirangud esimese kategooria taimedele l\u00e4htuvad samas pigem poliitilistest kokkulepetest kui puhtast bioloogiast. N\u00e4iteks tohivad teadlased muuta vaid kuni 20 nukleotiidi pikkust DNA j\u00e4rjestust. “See on pigem poliitiline kompromiss. Patenteerimisreeglite puhul v\u00f5ib olla t\u00f5siseid k\u00fcsimusi, aga kehtestatud piirangutel nagu 20 nukleotiidi reeglil pole teadusp\u00f5hisusega erilist pistmist,” nentis Kollist.<\/p>\n

Looduses loomup\u00e4raselt toimuv \u00fcletab kohati poliitikakujundajate seatud piire. “Kahe p\u00f5llul k\u00f5rvuti kasvava taime genoomid v\u00f5ivad teineteisest ka rohkem erineda kui 20 nukleotiidi. Isegi \u00fches viljapeas valminud kaks seemet erinevad teineteisest arvatavasti rohkem kui 20 nukleotiidi, sest DNA replikatsioon ei ole kunagi 100% t\u00e4pne,” selgitas professor.<\/p>\n

Teisalt j\u00e4tsid seadusandjad tehniliste kitsenduste osas ukse tulevikus praokile. Piirangud lisati eeln\u00f5usse eraldi lisana, mis v\u00f5imaldab paberimajandust hiljem ladusamalt muuta. “UAT kategooria I taime kriteeriumid on loetletud eeln\u00f5u lisades. Esialgu on need kriteeriumid v\u00e4ga ettevaatlikud ja konservatiivsed, mist\u00f5ttu paljud ohutud ja kasulikud geneetilised muudatused ei pruugi siiski lubatud olla. Siiski on see suur v\u00f5it, et j\u00f5uti kompromissini. Kuna regulatsiooni p\u00f5hiosa on juba paika pandud, saab edaspidi vajadusel lisasid kaasajastada vastavalt inimeste valmisolekule ja teaduse arengule,” s\u00f5nas Laanemets.<\/p>\n

K\u00f5igist lubadustest hoolimata ei n\u00e4e tarbijad uusi sorte kohalikel p\u00f5ldudel veel niipea. Seadus n\u00e4eb ette kaheaastase \u00fcleminekuperioodi, mille jooksul t\u00e4psustavad ametnikud praktilisi \u00fcksikasju.<\/p>\n

Kristiina Laanemets s\u00f5nas: “Kuna regulatsioon j\u00f5ustub umbes kahe aasta p\u00e4rast ja seej\u00e4rel alles hakatakse taotlema uutele liinidele luba ja alles siis saab alustada sordiv\u00f5rdluskatsega, on see regulatsioon k\u00fcll suur samm edasi, kuid kohest efekti pigem ei tasu oodata. Rohkem on lootust, et kiiremini ja kaugemale j\u00f5utakse esialgu nende taimedega, mis on v\u00e4lisriikides sortidena juba registreeritud ja vastavad kriteeriumitele, sest nendega on katsed juba tehtud nendes riikides, kus see oli varemgi v\u00f5imalik.”<\/p>\n

Pikk b\u00fcrokraatlik ooteaeg annab aretajatele v\u00f5imaluse oma seemnevarude paljundamiseks.”Teadlastel on ilmselt laborites juba hulganisti CRISPR\/Cas meetodil tehtud taimi ja sorte, mis v\u00f5ivad olla kasulikud ja mida saab n\u00fc\u00fcd p\u00f5llutingimustes katsetada ja seej\u00e4rel nendega turule minna,” leidis Hannes Kollist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Parlament kiitis kolmap\u00e4eval heaks seaduse, mis l\u00f5dvendab uute aretustehnikatega loodud taimede kasvatamisele kehtestatud reegleid. P\u00f6\u00f6re annab ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":208398,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,10976,84958,37,33,35,34,36,31,32,10982,10975,21,84956,28,29,20676,43043,19,84959,25,59504,2424,36257,23,24,22,20,84957,80456,30],"class_list":["post-208397","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-crispr","tag-crispr-cas","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenikaarid","tag-hannes-kollist","tag-headlines","tag-kristiina-laanemets","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-metk","tag-mutatsioon","tag-news","tag-patendioigus","tag-populaarseimad-lood","tag-tappisaretus","tag-tartu-ulikool","tag-toidujulgeolek","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uued-aretustehnikad","tag-uued-aretustehnikad-uat","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208397","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=208397"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208397\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/208398"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=208397"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=208397"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=208397"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}