{"id":208427,"date":"2026-06-19T12:40:12","date_gmt":"2026-06-19T12:40:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/208427\/"},"modified":"2026-06-19T12:40:12","modified_gmt":"2026-06-19T12:40:12","slug":"tsornoboli-keelutsooni-loomad-muutsid-invasiooni-peale-elurutmi-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/208427\/","title":{"rendered":"T\u0161ornob\u00f5li keelutsooni loomad muutsid invasiooni peale elur\u00fctmi | Loodus"},"content":{"rendered":"

Venemaa sissetung Ukrainasse sundis T\u0161ornob\u00f5li keelutsoonis elavaid imetajaid muutma oma igap\u00e4evaseid harjumusi ja loobuma \u00f6isest ringk\u00e4ikudest, selgub v\u00e4rskest uuringust.<\/p>\n

T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00fcmbritsev 2600 ruutkilomeetri suurune ala j\u00e4eti p\u00e4rast 1986. aasta tuumakatastroofi aastak\u00fcmneteks inimeste poolt suuresti maha. Iroonilisel kombel muutis kiirgusoht piirkonna Euroopa \u00fcheks suuremaks loomade pelgupaigaks. Tsoonis kasvas mitmete suurimetajate arvukus, kes said seal segamatult paljuneda. Puhkenud s\u00f5jategevus t\u00f5i sinna aga rasketehnika ja pideva relvam\u00fcra.<\/p>\n

Konfliktikolded on teadlastele enamasti liiga ohtlikud, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b lahingute vahetu \u00f6koloogiline m\u00f5ju reeglina korralikult uurimata. Juba varem keelutsooni paigaldatud rajakaamerad andsid aga haruldase v\u00f5imaluse j\u00e4lgida relvakonflikti m\u00f5ju loodusele reaalajas. See pakkus bioloogidele head v\u00f5rdlusmomenti loomade rahu- ja s\u00f5jaaegse elur\u00fctmi vahel.<\/p>\n

Ajakirjas Science<\/a> avaldatud teadust\u00f6\u00f6s v\u00f5ttis rahvusvaheline teadlasr\u00fchm eesotsas Svitlana Kudrenkoga Freiburgi \u00dclikoolist vaatluse alla 11 metsloomaliigi k\u00e4itumise. Vaatlusperiood h\u00f5lmas Venemaa v\u00e4gede okupatsiooniaega 2022. aasta 24. veebruarist m\u00e4rtsi l\u00f5puni. Autorid k\u00f5rvutasid kogutud andmeid aasta varasemaga. Kokku anal\u00fc\u00fcsisid uurijad peaaegu 2000 fotot ja videot.<\/p>\n

Kudrenko t\u00f5des, et sissetung pakkus teadlastele haruldast, ent nukrat privileegi. Vaatlused andsid v\u00e4\u00e4rtuslikku infot loomade k\u00e4itumusliku paindlikkuse kohta. Ilmnes, et lahingtegevuse puhkedes kahanes oluliselt mitmete liikide aktiivsus. Eelk\u00f5ige liikusid imetajad varasemast v\u00e4hem ringi \u00f6\u00f6siti.<\/p>\n

Eriti selgelt torkas see silma punahirvede ja rebaste puhul. Liigid hoidsid pimeduse varjus madalat profiili ja j\u00e4id kaamerate ette v\u00f5rdlemisi harva. P\u00e4evadel, mil lahingutegevus muutus intensiivsemaks, pugesid peitu ka metskitsed, lootes asjatuid riske v\u00e4ltida.<\/p>\n

Uurijad hindasid ohu ulatust satelliitidelt tuvastatud soojusanomaaliate abil, mis viitasid plahvatustele ja tulekahjudele. Intensiivsema lahingutegevusega p\u00e4evadel j\u00e4i n\u00e4iteks hallj\u00e4neseid kaamerate ette varasemast sagedamini. Teisis\u00f5nu valisid eri loomaliigid elluj\u00e4\u00e4miseks erinevaid strateegiaid.<\/p>\n

S\u00f5durite saabudes asusid loomad elama ka teistesse paikadesse. Metssead ja k\u00e4hrikud p\u00fc\u00fcdsid p\u00fcsivatest inimrajatistest v\u00f5imalikult kaugele hoida. Samas sattusid ilvesed ning rebased hoonete ja teede l\u00e4hedusse isegi tihedamini kui rahuajal. V\u00f5imalik, et inimeste maha j\u00e4etud asjad pakkusid neile uusi varjumispaiku v\u00f5i toiduj\u00e4\u00e4tmeid.<\/p>\n

Andmetele tuginedes pakuvad bioloogid, et metsloomad hakkasid tajuma s\u00f5dureid vahetu surmaohuna. Rahuajal olid inimesed neile lihtsalt segav tegur, kuid relvi kandes sai neid v\u00f5rrelda \u00f6kos\u00fcsteemis uute kiskjatena. T\u00f6\u00f6r\u00fchm nentis, et uued olud soosisid loomade pidevat valvelolekut, pidev stress kulutas aga isendite energiavarusid.<\/p>\n

Seega on s\u00f5jategevusel loodusele laiem ja pikemaajaline m\u00f5ju, kui esmapilgul paistab. Kudrenko lisas, et erinevalt t\u00f6\u00f6stuseelsest ajastust on praegused riikidevahelised konfliktid elusloodusele \u00e4\u00e4rmiselt kahjulikud, sest relvastust juhitakse sageli kaugjuhtimise teel. Kokkup\u00f5rked laastavad sellega maastikku varasemast m\u00e4rksa rohkem.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6 autorid m\u00f6\u00f6nsid, et uuringu andmestikus leidub samas l\u00fcnki. Aastate v\u00f5rdluses ei kattunud andmeid kogunud rajakaamerate asukohad ja nende koguarv p\u00e4ris t\u00e4ielikult. Kogutud materjal pakub nende s\u00f5nul sellele vaatamata asendamatut sissevaate rindel valitsevasse tegelikkusesse. Bioloogide hinnangul v\u00f5imaldavad tulemused tulevikus kavandada paremat looduskaitset aladel, kus valitseb poliitiline ebastabiilsus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa sissetung Ukrainasse sundis T\u0161ornob\u00f5li keelutsoonis elavaid imetajaid muutma oma igap\u00e4evaseid harjumusi ja loobuma \u00f6isest ringk\u00e4ikudest, selgub v\u00e4rskest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":208428,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,2748,22,20,36244,30,92,93,94],"class_list":["post-208427","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tsornobol","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa-sissetung","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116776824097768085","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208427","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=208427"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208427\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/208428"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=208427"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=208427"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=208427"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}