{"id":208481,"date":"2026-06-19T13:37:14","date_gmt":"2026-06-19T13:37:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/208481\/"},"modified":"2026-06-19T13:37:14","modified_gmt":"2026-06-19T13:37:14","slug":"seminaril-tutvustati-hundi-hubriide-eesti-jahimeeste-selts","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/208481\/","title":{"rendered":"Seminaril tutvustati hundi h\u00fcbriide &#8211; Eesti Jahimeeste Selts"},"content":{"rendered":"<p>            <a href=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/hundiseminar3.jpg\" data-caption=\"Hundiseminaril osalejad lektoriga. Foto: EJS\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2000\" height=\"1500\" class=\"entry-thumb td-modal-image\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/hundiseminar3.jpg\"   alt=\"\" title=\"hundiseminar3\"\/><\/a>Hundiseminaril osalejad lektoriga. Foto: EJS<\/p>\n<p>18. juunil toimus EJS-i majas seminar, kus k\u00e4sitleti hundi ja koera h\u00fcbriidide teemat. Peaesineja oli Soome ekspert Kaj Granlund.<\/p>\n<p>Seminari avas\u00f5nad \u00fctles riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tarmo Tamm. Tamme s\u00f5nul on hunt Eesti looduse lahutamatu osa.<\/p>\n<p>Tippkiskja<\/p>\n<p>\u201eHunt on tippkiskja, kelle roll \u00f6kos\u00fcsteemis on v\u00e4ga oluline. Hundi olemasolu aitab hoida s\u00f5raliste arvukust tasakaalus, m\u00f5jutab loomade liikumist ja k\u00e4itumist ning aitab kaasa looduslike protsesside toimimisele. Tugev ja eluj\u00f5uline hundipopulatsioon on m\u00e4rk sellest, et meie \u00f6kos\u00fcsteem tervikuna toimib,\u201c \u00fctles Tamm.<\/p>\n<p>\u201eGeneetiliselt puhas hunt on v\u00e4\u00e4rtus omaette. Ta on liik, mis on kujunenud tuhandete aastate jooksul ning kohastunud elama meie metsades ja maastikes. Kui hundipopulatsiooni satub ulatuslikult koera geene, hakkavad muutuma loomade p\u00e4rilikud omadused, k\u00e4itumine ja kohastumused. Pikemas perspektiivis v\u00f5ib see kahjustada hundi kui loodusliku liigi s\u00e4ilimist ning muuta keerulisemaks ka populatsiooni teadusliku hindamise ja majandamise,\u201c lisas Tamm.<\/p>\n<p>H\u00fcbriidide k\u00fcsimus on seet\u00f5ttu nii looduskaitseline kui ka \u00fchiskondlik v\u00e4ljakutse. \u201eMeie eesm\u00e4rk peab olema s\u00e4ilitada Eestis eluj\u00f5uline, geneetiliselt puhas hundipopulatsioon ning samal ajal tagada, et hundi arvukus p\u00fcsiks tasemel, mis on koosk\u00f5las \u00f6koloogilise tasakaalu, maaelu huvide ja inimeste turvatundega,\u201c s\u00f5nas Tamm.<\/p>\n<p>Geneetilise puhtuse s\u00e4ilitamisest<\/p>\n<p>Eksperdid arutasid Eesti hundipopulatsiooni geneetilise puhtuse s\u00e4ilitamise vajadust, h\u00fcbriidide leviku ohtusid ning nende m\u00f5ju looduskaitsele, jahindusele ja maaelule.<\/p>\n<p>Seminaril r\u00f5hutati, et hundi ja koera ristandite ehk h\u00fcbriidide levik v\u00f5ib ohustada hundi kui loodusliku liigi s\u00e4ilimist, muuta keerulisemaks populatsiooni teadusliku hindamise ning p\u00f5hjustada muutusi hundi k\u00e4itumises ja p\u00e4rilikes omadustes.<\/p>\n<p>Osalejad r\u00f5hutasid vajadust s\u00e4ilitada Eestis eluj\u00f5uline ja geneetiliselt puhas hundi-populatsioon, et tagada liigi \u00f6koloogiline roll ning v\u00e4ltida \u00fchiskondlikke ja looduskaitselisi probleeme, mis v\u00f5ivad tekkida h\u00fcbriidide levikuga.<\/p>\n<p>M\u00f5ju looduskaitsele<\/p>\n<p>Seminaril leiti, et h\u00fcbriidide levik m\u00f5jutab negatiivselt karjakasvatust, jahindust ja maaelu, kuna suurenevad kahjud karjakasvatusele ning tekivad konfliktid inimese ja suurkiskja vahel.<\/p>\n<p>Samas t\u00f5deti, et h\u00fcbriidide probleemi lahendamiseks on vaja teadmisp\u00f5hiseid otsuseid, avalikku arutelu ning laiap\u00f5hjalist koost\u00f6\u00f6d ekspertide ja \u00fchiskonna vahel.<\/p>\n<p>Hundi ja koera eristamise meetodid<\/p>\n<p>Kaj Granlund selgitas, kuidas eristada hunti, koera ja nende h\u00fcbriide v\u00e4limuse, k\u00e4itumise ning DNA-anal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal, tuues v\u00e4lja meetodite eelised ja piirangud.<\/p>\n<p>Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et hundi ja koera eristamisel kasutatakse peamiselt v\u00e4limiku (karvastik, saba, k\u00f5rvad, silmad, k\u00fc\u00fcned) ja k\u00e4itumise tunnuseid, kuna DNA-testid ei pruugi alati anda t\u00e4pset infot liigi kohta, vaid pigem perekondlikke suhteid.<\/p>\n<p>Samas t\u00f5des Granlund, et DNA-anal\u00fc\u00fcse kasutatakse peamiselt indiviidide ja sugulussuhete m\u00e4\u00e4ramiseks, kuid ainult DNA p\u00f5hjal puhtat\u00f5ulise hundi m\u00e4\u00e4ramine v\u00f5ib olla ekslik ning populatsiooni tasandil v\u00f5ivad tulemused olla eksitavad.<\/p>\n<p>Ta t\u00f5i v\u00e4lja v\u00e4rvi- ja morfoloogilised erinevused.\u00a0N\u00e4iteks mustad k\u00fc\u00fcned, saba otsa v\u00e4rvus, karvastiku muster ja silmade v\u00e4rv on olulised tunnused, mis aitavad eristada hunti koerast v\u00f5i h\u00fcbriidist, ning nende muutused v\u00f5ivad viidata koera geenide m\u00f5jule hundipopulatsioonis.<\/p>\n<p>K\u00e4itumusliku erinevuse puhul t\u00f5i ta n\u00e4iteid, kuidas hundi ja koera liikumismuster, j\u00e4ljed ning karja k\u00e4itumine erinevad, ning r\u00f5hutas, et need tunnused on olulised praktilises looduses eristamisel.<\/p>\n<p>DNA uuringute piirangud ja vajadus t\u00e4psemate anal\u00fc\u00fcside j\u00e4rele<\/p>\n<p>Granlund r\u00e4\u00e4kis ka sellest, et populatsiooni DNA-uuringud v\u00f5ivad anda eksitavaid tulemusi ning ta r\u00f5hutas vajadusele detailseks uurimiseks, et tuvastada h\u00fcbriidide olemasolu ja m\u00f5ju.<\/p>\n<p>Veel arutleti selle \u00fcle, et populatsiooni DNA-uuringud n\u00e4itavad k\u00fcll \u00fcldist pilti, kuid ei anna infot konkreetsete tunnuste kohta, mist\u00f5ttu v\u00f5ib juhtuda, et h\u00fcbriidid j\u00e4\u00e4vad tuvastamata v\u00f5i loetakse ekslikult puhtaks hundiks.<\/p>\n<p>Samas\u00a0r\u00f5hutati, et t\u00e4psema info saamiseks tuleb uurida \u00fcksikuid geene, n\u00e4iteks v\u00e4rvi- v\u00f5i morfoloogilisi geene. Samas n\u00f5uab see rohkem ressursse ja on t\u00f6\u00f6mahukas, kuid v\u00f5imaldab tuvastada koera geenide m\u00f5ju hundipopulatsioonile.<\/p>\n<p>Granlund\u00a0selgitas, et mitokondriaalne DNA n\u00e4itab ainult emaliini, mist\u00f5ttu v\u00f5ib isaliini kaudu tulnud koera geen j\u00e4\u00e4da tuvastamata, ning enamasti kasutatakse tuuma DNA-d p\u00f5hjalikumaks anal\u00fc\u00fcsiks.<\/p>\n<p>Seega v\u00f5ib Granlundi s\u00f5nul DNA-uuringute tulemusi m\u00f5jutada kitsas ekspertide ring, mis v\u00f5ib viia tulemuste v\u00f5ltsimise v\u00f5i kallutatud t\u00f5lgendamiseni, mist\u00f5ttu on oluline laiap\u00f5hjaline ja l\u00e4bipaistev uurimist\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p>Hundi populatsiooni majandamine ja looduse tasakaal<\/p>\n<p>Tarmo Tamm ja teised osalejad r\u00f5hutasid vajadust hundipopulatsiooni teadusp\u00f5hise majandamise j\u00e4rele, et s\u00e4ilitada looduse tasakaal ning v\u00e4ltida p\u00f5llumajandus- ja \u00f6kos\u00fcsteemide kahjustusi.<\/p>\n<p>Arutati ka selle \u00fcle, et hundipopulatsiooni arvukust tuleb pidevalt reguleerida, et v\u00e4ltida liigset kasvu, mis p\u00f5hjustab kahjusid karjakasvatusele ja muudab looduse tasakaalu ebastabiilseks. Samas t\u00f5deti, et Eestis puudub hetkel t\u00f5hus jahimajandus ning hundipopulatsiooni reguleerimine toimub isevoolu teed, mis v\u00f5ib viia ulukipopulatsioonide ja maaelu probleemideni.<\/p>\n<p>Veel toodi v\u00e4lja, et suurkiskjate teemadel otsustavad sageli linnaelanikud, kellel puudub kokkupuude maaelu ja karjakasvatusega, mist\u00f5ttu maaelu huvid j\u00e4\u00e4vad tahaplaanile.<\/p>\n<p>Soovitused hundipopulatsiooni kaitseks ja h\u00fcbriidide t\u00f5rjeks<\/p>\n<p>Seminari l\u00f5pus tehti ettepanekuid, kuidas kaitsta puhtat\u00f5ulist hundi populatsiooni, sealhulgas h\u00fcbriidide eemaldamine loodusest ning seadusandluse muutmine vastavusse loodusseadustega.<\/p>\n<p>\u00dcks osaleja soovitas, et k\u00f5ik hundid, kelle v\u00e4limus v\u00f5i k\u00e4itumine ei vasta hundile, tuleks loodusest eemaldada, et v\u00e4ltida koera geenide levikut hundipopulatsioonis. K\u00fcll aga r\u00f5hutati vajadust viia riigi seadused vastavusse loodusseadustega, et v\u00f5imaldada t\u00f5husat hundipopulatsiooni majandamist ja kaitset.<\/p>\n<p>Samas saadi aru sellest, et puhta hundi populatsiooni s\u00e4ilitamiseks on vaja \u00fchiskondlikku toetust, ekspertide koost\u00f6\u00f6d ning seadusandlikke algatusi, nagu Soomes on juba eelmise aasta l\u00f5pus tehtud.<\/p>\n<p>Ekspert soovitas, et k\u00f5ik otsused hundipopulatsiooni kohta peavad p\u00f5hinema teaduslikel andmetel ning olema avalikult arutatud, et v\u00e4ltida kitsaste huvigruppide m\u00f5ju.<\/p>\n<p>Seminari on v\u00f5imalik j\u00e4rele kuulata\/vaadata. Osalejatele saadetakse salvestus meilile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hundiseminaril osalejad lektoriga. Foto: EJS 18. juunil toimus EJS-i majas seminar, kus k\u00e4sitleti hundi ja koera h\u00fcbriidide teemat.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":208482,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,33520,3116,549,28,29,19,25,84990,23,24,22,20,30],"class_list":["post-208481","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hubriid","tag-hunt","tag-koer","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-seminar","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116777048523676912","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208481","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=208481"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208481\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/208482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=208481"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=208481"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=208481"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}