V\u00f5rust p\u00e4rit ja \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tav Aalmann on \u00f5ppinud eesti ja soome-ugri keeleteadust, magistrikraad on tal \u00fcldkeeleteaduses. Aalmann t\u00f5des, et hetkel aktiivse arutelu all olevatele haridusteemadele vaatab ta skeptiliselt.<\/p>\n
“\u00d5petajatest on tehtud imeinimesed, kes justkui peavad suutma k\u00f5ike korraga, iga indiviidi jaoks. Need indiviidid ei ole aga ainult \u00f5pilased \u2013 midagi ootab ka riik, lapsevanemad, kooli juhtkond. Ootustele vastamist on h\u00e4sti palju. Tihti tuuakse esile missioonitunne, aga ma tahaksin k\u00fcsida: kus see missioonitunne veel peidus on, millistel ametikohtadel? Kui ma v\u00e4idan, et mul n\u00e4iteks missioonitunnet ei ole v\u00f5i seda on v\u00e4he, ei t\u00e4henda see, et mu t\u00f6\u00f6 ei oleks mulle armas. Lihtsalt missioonitunne ei maksa makse.”<\/p>\n
“See ei anna mulle energiat juurde, kui ma olen t\u00fchjaks pigistatud. Missioonitunne on v\u00e4ga abstraktne asi, mida justkui tahetakse \u00f5petajatele omistada,” lisas ta.<\/p>\n
Aalmann leiab, et esimene lahendus v\u00f5iks olla see, et \u00f5petajaid kuulataks ja usutaks, kui nad \u00fctlevad, et koormus on suur. “Ja et vastutust ei l\u00fckataks \u00fchelt teisele. Tihtipeale j\u00e4\u00e4b vastutus ikkagi \u00f5petajale endale \u2013 vaata ise, kuidas saad hakkama oma t\u00f6\u00f6koormuse v\u00f5i vaimse tervisega. See on p\u00e4ris keeruline. See ei t\u00e4henda, et t\u00f6\u00f6 ei oleks tore, aga probleemidega v\u00f5iks tegeleda, mitte keskenduda ainult sellele, et k\u00f5ik on negatiivne. Me otsime ikkagi k\u00f5ik lahendusi. Andke andeks, kui me vahel ka vingume \u2013 vingumine on samuti inimesele omane osa,” t\u00f5des kirjanik.<\/p>\n
Kuigi kiputakse, et loomeinimestel on imelihtne pingeid maandada, siis Aalmanni s\u00f5nul see ei vasta t\u00f5ele. “Minu hobiga v\u00f5i teise t\u00f6\u00f6ga kaasnevad samamoodi pinged. Kui ma hakkan novelli kirjutama, siis see ei ole lihtne asi \u2013 ma pean vaeva n\u00e4gema, panen oma energiat sellesse. Ei ole nii, et kui oled loov inimene, siis sul pole mitte \u00fchtegi muret ja oskad ennast justkui maandada. Ikka on muresid ja ikka on raske.”<\/p>\n
Augustis erineva v\u00e4rvinguga tekstidest kokku pandud novellikogu “Kes aias” avaldanud Aalmann t\u00f5des, et katsetab ja otsib oma stiili. “Ja v\u00f5ib-olla ongi tajuda seda, missugust meediat ma parasjagu tarbinud olen \u2013 kas olen lugenud m\u00f5nda m\u00fcstilisemat v\u00f5i natuke realistlikumat raamatut. See m\u00f5jutab ka minu enda novelli v\u00f5i luulet. Ja ma ei tea, novell justkui ise \u00fctleb, mis ta tahab olla \u2013 kas realistlik v\u00f5i mitte,” selgitas autor, kes p\u00e4lvis novelli “Mina ei k\u00e4inud siis veel koolis” eest ka Loomingu ja Friedebert Tuglase novelliauhinnad.<\/p>\n
“Mul on v\u00e4ga palju m\u00e4rkmikke ja igasuguseid pabereid. Pean endal meeles hoidma, et ei kaotaks \u00fchtegi m\u00f5tet, vaid koondaks need kokku. M\u00f5ni m\u00f5te on selline, et pean selle k\u00f5igepealt kirja panema kavapunktidena ja j\u00e4tan m\u00f5neks ajaks k\u00f5rvale. Teise novelli puhul v\u00f5ib aga m\u00f5ni fraas mind piisavalt h\u00e4irida, et pean selle kohe kirja panema. Tavaliselt sellised v\u00e4lknovellid panen otse arvutisse \u2013 saan need suuremate juppide v\u00f5i peat\u00fckkidena endast v\u00e4lja,” r\u00e4\u00e4kis Aalmann oma loomeprotsessist.<\/p>\n
“\u00dcldiselt eelistan siiski paberile kirjutamist. Sellega kaasneb aga see, et p\u00e4rast peab k\u00f5ik arvutisse \u00fcmber tr\u00fckkima \u2013 ja see on k\u00f5ige n\u00f5medam tegevus \u00fcldse.”<\/p>\n
Novellides on Aalmanni tegelane noor t\u00fcdruk, kes kasvab ja areneb, j\u00e4lgides maailma enda \u00fcmber. Kuigi \u00fchelt poolt on tegu justkui ilusa lapsep\u00f5lvega, on seal k\u00f5rval ka kurja. “See tuleb teismelistelt t\u00fcdrukutelt. Tavaliselt j\u00e4\u00e4b mulje, et poisid on need, kes m\u00e4ngivad mingeid s\u00f5jam\u00e4nge ja kelle lapsep\u00f5lv on h\u00e4sti metsik. Aga kas te olete n\u00e4inud teismelisi t\u00fcdrukuid suhtlemas? See on paras ussipesa ikka.”<\/p>\n
“Mul ongi hea meel, et isiklik kogemus on olemas, aga ennek\u00f5ike \u00f5petajana n\u00e4en ma, kuidas \u00f5pilased tegelikult ei taha sellised olla. See tuleb pigem v\u00f5imuv\u00f5itlusest \u2013 kes j\u00e4\u00e4b peale. Nad hakkavad alateadlikult teatud viisil k\u00e4ituma ja see ei pruugi olla pahatahtlik, aga kukub niimoodi v\u00e4lja. Selles m\u00f5ttes olen v\u00e4ga t\u00e4nulik \u00f5petaja pilgu eest: miski, mis on minu m\u00e4lus kriipima j\u00e4\u00e4nud, paistab n\u00fc\u00fcd hoopis teistmoodi. K\u00f5ik need lapsed \u00fcritavad lihtsalt kuuluda. Suurt kurjust seal tegelikult ei ole.”<\/p>\n
Aalmanni loomingus on omal kohal vihjed ka mitmesugusele p\u00e4rimusele. “V\u00f5ib-olla sai alguse sellest, et mulle loeti muinasjutte \u2014 isa luges mulle n\u00e4iteks Grimmide muinasjutte ette enne magamaminekut. See oli omaette lahe kogemus: valgust oli vaid toanurgas, lugude vestja oli h\u00e4maras valguses ja ma kuulasin neid Grimmi lugusid, mis ei k\u00e4i ju alati \u00f5nneliku l\u00f5puga. Arvan, et sealt tuli see Grimmi-laadne nakkus,” arvas Aalmann.<\/p>\n
“Olen olnud ka see laps, kes istus vanemate inimeste seltskonnas ja kuulas lugusid. Tihti ei saanudki aru, kellest r\u00e4\u00e4gitakse, aga see kokkutulemise tunne j\u00e4i mulle ilmselt meelde. Hiljem \u2014 \u00fclikoolis \u2014 sai see veel tugevama t\u00f5uke. V\u00f5tsin k\u00f5rvalerialaks folkloristika ja seal tundsin, et mingit teist j\u00f5udu on p\u00e4rimuslugudes sees. Tahtsin seda j\u00f5udu alles hoida ja enda sees avastada,” lisas ta.<\/p>\n
Luulet Aalmanni mitte ainult ei kirjuta, vaid ka hea meelega esitab ning osaleb pr\u00f5mmudel ning sl\u00e4mmidel. “See annab edasi minu enda h\u00e4\u00e4le \u2013 kui inimesed loevad ainult teksti, siis mu h\u00e4\u00e4lt seal ei ole. Stiili m\u00f5ttes v\u00f5ib-olla k\u00fcll, aga olen oma pere pealt n\u00e4inud, et luulet loetakse sageli t\u00fc\u00fcpilise kooli lugemisilmekusega. See justkui t\u00f6mbistab \u2013 ma ei taha \u00f6elda, et tapab \u00e4ra luule \u2013, aga teeb selle kuidagi vigaseks ja m\u00f5te j\u00e4\u00e4bki ridade vahele. V\u00f5ib-olla seet\u00f5ttu ongi inimestel vahel luulet raske m\u00f5ista,” selgitas kirjanik.<\/p>\n
“Selleks, et ma saaksin oma tekstiga koos eksisteerida, olen roninud lavale. Lava on ainult kasuks tulnud \u2013 sealt sain julguse esineda. Alguses k\u00fcll varjatumalt: kui loen luuletust, siis lava peal olen ainult mina ja tekst, mitte mina kui inimene. Aga n\u00fc\u00fcd, kui ma r\u00e4\u00e4gin n\u00e4iteks raadiosaates endast, on see palju jubedam. Esinemine on lihtne, aga endast r\u00e4\u00e4kimine on raske.”<\/p>\n
Sl\u00e4mmide eelisena n\u00e4eb Aalmann ka aktuaalsust. “Ma saan kohe v\u00f5tta mingi teema, kohe reageerida ja esineda. Luulekogudega on aga nii, et see protsess v\u00f5tab tavaliselt kaks aastat. K\u00f5igepealt hakkad luuletusi kirjutama, siis kogud nad kokku ja valid, mis v\u00f5iksid sobida k\u00e4sikirja. Selle saadad kirjastustele, nemad annavad tagasisidet. Enne tr\u00fckki j\u00f5udmist on veel keeletoimetamine, v\u00f5ib-olla ka sisutoimetamine. Aga sl\u00e4mm on kohe \u2013 siin ja praegu. Ma saan ennast v\u00e4lja elada ja kohe ka tagasisidet,” m\u00e4rkis Aalmann.<\/p>\n
“Muidugi ei tohi tagasisidesse v\u00e4ga kinni j\u00e4\u00e4da, sest sl\u00e4mm s\u00f5ltub publikust. Iga kord on erinevad inimesed, nemad annavad hindeid. Vahel on nii, et laudkond, kellel on hindepunktid, ei ole sinu f\u00e4nnid, aga k\u00f5rvalolijad, kellel punkte ei ole, just naudivad sinu esitust,” lisas ta.<\/p>\n
“Sl\u00e4mmid on \u00f5petanud mind ka tagasil\u00f6\u00f6kidega toime tulema. Ma ei tohi j\u00e4\u00e4da kinni sellesse, kui l\u00e4heb kehvemini, vaid pigem m\u00f5elda: ma tulen tagasi ja proovin uuesti. Ma naudin esinemist ja seda, et mul on mikrofon \u2013 kodus, kui kirjutan tekste, mul ju mikrofoni ei ole.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00f5rust p\u00e4rit ja \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tav Aalmann on \u00f5ppinud eesti ja soome-ugri keeleteadust, magistrikraad on tal \u00fcldkeeleteaduses. Aalmann t\u00f5des,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2088,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[2188,37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-2087","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-aliis-aalmann","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2087"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2087\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}