![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3666088h822ft24.jpg\"\/)
Merit Koplit intervjueerib “Reedeses intervjuus” Liisu Lass Autor\/allikas: Piit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nT\u00e4naseks k\u00fclaliseks on Merit Kopli, kes on endine Postimehe peatoimetaja, kuid on viimased 10 aastat elanud ja t\u00f6\u00f6tanud Saksamaal Eesti kultuuri esindajana. \u00dctlen kohe alguses \u00e4ra, et kuna me oleme olnud ajakirjanduses kolleegid, r\u00e4\u00e4gime t\u00e4nases intervjuus sina-vormis.<\/p>\n
Sobib v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
Kas n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib \u00f6elda sulle tere tulemast tagasi koju, kui 10 aastat on Saksamaal oldud ja n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b see selja taha?<\/p>\n
Jaa, v\u00f5ib k\u00fcll! Ma olen praegu veel m\u00f5ned n\u00e4dalad v\u00f5i kuud Saksamaal, aga augusti keskpaigast alates olen uuesti Eestis ja see teeb mulle v\u00e4ga suurt r\u00f5\u00f5mu. K\u00fcmme aastat v\u00f5\u00f5rsil olla on ikkagi v\u00e4ga kaua. Eesti on kodu ja siin on ikkagi k\u00f5ige parem, nii et ma olen v\u00e4ga \u00f5nnelik, et saan tagasi tulla.<\/p>\n
Kuigi oled 10 aastat v\u00f5\u00f5rsil olnud, on sul endise ajakirjaniku ja peatoimetajana terav pilk Eesti elule kindlasti s\u00e4ilinud. Kuidas Eesti v\u00e4ljastpoolt vaadates paistab?<\/p>\n
See ongi olnud v\u00f5ib-olla \u00fcks p\u00f5nevamaid asju. Kuna ma diplomaadina suhtlen v\u00e4ga paljude inimestega ning k\u00e4in erinevates ringkondades, k\u00e4in kogu Saksamaal, nii idas, l\u00e4\u00e4nes, l\u00f5unas kui p\u00f5hjas, siis olen selle 10 aastaga n\u00e4inud Saksamaad iga nurga alt. Selle kaudu hakkad ka Eestit teistmoodi v\u00f5i k\u00f5rvalpilguga n\u00e4gema, mis on tegelikult suur v\u00e4\u00e4rtus. Sa n\u00e4ed Eesti h\u00e4id asju ja ka vajakaj\u00e4\u00e4misi.<\/p>\n
Ma arvan, et enamasti juhtub eemal olevate inimestega, et Eesti hakkab tunduma kuidagi eriti ilus, tore ja m\u00f5nus. Nii ka minuga \u2013 eemalt vaadates m\u00f5istab tegelikult seda v\u00e4\u00e4rtust, mida Eesti endas k\u00e4tkeb. Seda on palju ja meil on t\u00f5esti palju, mille \u00fcle uhke olla.<\/p>\n
Too m\u00f5ni n\u00e4ide! Siin elades me tihti ei m\u00e4rkagi enam mingeid asju ega pane t\u00e4hele, mis meil h\u00e4sti on. K\u00e4ime \u00e4ra ja siis v\u00f5ib-olla kaugemalt tundubki, et on p\u00e4riselt h\u00e4sti.<\/p>\n
Natukene on see juba v\u00f5ib-olla kli\u0161eelik, aga ma ei saa \u00fcle ega \u00fcmber Eesti loodusest: puhas \u00f5hk, puhas vesi ning mis samuti pole v\u00e4het\u00e4htis \u2013 puhas toit. Saksamaaga v\u00f5rreldes on Eesti toiduvalik palju suurem, mis oli m\u00f5nes m\u00f5ttes isegi \u00fcllatav. Eesti toit maitseb nii h\u00e4sti! Ja kui puhas on meie loodus. Ja see, et sa l\u00e4hed randa ja v\u00f5idki seal t\u00e4iesti \u00fcksi olla, sellist asja Saksamaal ei saa kogeda. Ja metsad ja rabad ja k\u00f5ik see.<\/p>\n
Muidugi j\u00e4rgmisena digitaliseeritus ja see, kui lihtne on Eestis asju ajada. Kuna Eesti on nii v\u00e4ike, saad k\u00f5ik telefoninumbrid, saad k\u00f5ik asjad kohe aetud. Me ei pea asjaajamiseks kuhugi minema, erinevalt Saksamaast, kus pead k\u00f5iki dokumente ajamas k\u00e4ima kuskil B\u00fcrgeramtis v\u00f5i linnaosavalitsuses. Me ei kujuta sellist asja enam ettegi, aga seal on see veel t\u00e4iesti tavaline.<\/p>\n
Olen \u00f5ppinud t\u00e4iesti armastama patsiendiportaali. Ilma selleta ei kujuta me Eestis enam elu ettegi, aga kui l\u00e4hed Saksamaal arsti juures andma verd, siis k\u00f5ik asjad k\u00e4ivad paberil ja faksitakse. Sellist asja ei kujuta Eestis enam ette, aga Saksamaal on see reaalsus.<\/p>\n
Ja muidugi ka Eesti inimesed. Me oleme nii kinnised ja introvertsed, aga samas on need introverdid omad introverdid ja nad on toredad.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime sinu t\u00f6\u00f6st, mis hakkab n\u00fc\u00fcd \u00f5ige pea seljataha j\u00e4\u00e4ma. Kui lihtne on olnud Eesti kultuuri Saksamaal edendada v\u00f5i sakslastele isegi nii-\u00f6elda m\u00fc\u00fca? Mis on aidanud sul seal l\u00e4bi l\u00fc\u00fca?<\/p>\n
Nii ja naa. Tuleb \u00fctelda, et meie v\u00e4ikest rahvaarvu arvestades on Eestis ebaproportsionaalselt palju h\u00e4id tegijaid. Eelk\u00f5ige loeb kvaliteet. Kui mul ei oleks midagi m\u00fc\u00fca, siis ma tegelikult l\u00e4bi ei l\u00f6\u00f6ks. Sa v\u00f5id \u00fche korra kedagi soovitada, aga kui kvaliteet ei ole piisavalt hea, siis j\u00e4rgmist korda ei tule. T\u00e4htis on, et \u00fchest esinemisest v\u00f5i \u00fclesastumisest s\u00fcnniks uued kontaktid ja j\u00e4rgmised esinemised.<\/p>\n
M\u00fcts maha Eesti kultuuritegijate ees! Hakkasin just m\u00f5tlema, et 10 aasta jooksul ei ole mul olnud mitte \u00fchtegi kogemust, kus keegi oleks alt vedanud v\u00f5i kuidagi petnud. Teiste maade kolleegidelt olen kuulnud, et esinejad v\u00f5ivad tulemata j\u00e4tta v\u00f5i ebaviisakalt k\u00e4ituda, aga Eesti puhul see ei ole nii. Eestlased on alati \u00e4\u00e4rmiselt korralikud ja distsiplineeritud. Olenemata valdkonnast \u2013 muusika, kunst, film v\u00f5i teater \u2013 on see kvaliteet ikkagi v\u00e4ga hea. Eestit on olnud sellep\u00e4rast lihtne m\u00fc\u00fca, sest meil on, mida m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Samas on paratamatus, et meid on v\u00e4he ja pink on siiski l\u00fchike. Ega meil ei ole l\u00f5putult palju kultuuriinimesi Saksamaale viia. K\u00f5ige rohkem oleme muidugi esindatud muusikas: k\u00f5igepealt Arvo P\u00e4rt, Paavo J\u00e4rvi, Tommy Cash ja paljud meie folkmuusikud, keda on lust m\u00fc\u00fca, sest nad on omap\u00e4rased ja huvitavad. N\u00e4iteks Kadri Voorand, Tuulikki Bartosik, Mari Kalkun, Puuluup \u2013 neid tuntakse, teatakse ja pole \u00fcldse raske m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
M\u00f5nes valdkonnas, n\u00e4iteks teatris, ei toimu praegu v\u00e4ga palju. NO99 ajal oli teater v\u00e4ga h\u00e4sti esindatud, n\u00fc\u00fcd v\u00e4hem. Kirjanduses on selles m\u00f5ttes natuke keeruline, et meil on ainult kaks t\u00f5lkijat, kes t\u00f5lgivad eesti keelest saksa keelde, ja see seab juba omad piirid.<\/p>\n
Merit Koplit intervjueerib “Reedeses intervjuus” Liisu Lass Autor\/allikas: Piit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Mis on see, mis saksa inimest eesti kultuuri juures v\u00f5lub? Sa oled ju k\u00f5ikidel nendel \u00fcritustel kohal k\u00e4inud, kus Eesti kultuuritegijad on \u00fcles astunud. Mida sakslane \u00fctleb?<\/p>\n
\u00dchtepidi on eestlased neile natuke omad. Kuigi tavainimeste tasemel teatakse meie \u00fchisest pikast ajaloost \u00fcllatavalt v\u00e4he ja see tuleb neile tihti uudisena, oleme me siiski v\u00e4ga sarnased. Sakslane tunneb ennast h\u00e4sti ja talle meeldib, kui miski on talle sarnane. Samas on meist mingi eksootiline moment ja see ongi see, millega me tegelikult k\u00f5ige paremini m\u00fc\u00fcme.<\/p>\n
N\u00e4iteks tuleb Kadri Voorand, tal on kaasas mingi sammal v\u00f5i samblik, ta jagab seda ja r\u00e4\u00e4gib eesti lugusid. See on t\u00f5esti v\u00e4ga \u00e4ge. Mis on veel eestlaste puhul huvitav ja mida teised riigid ei tee: kui Eesti esineja, \u00fcksk\u00f5ik mis vallast, l\u00e4heb lavale v\u00f5i r\u00e4\u00e4gib, \u00fctleb ta alati, et on Eestist, alati. Paljude riikide puhul pole see \u00fcldse iseenesestm\u00f5istetav. Nad tulevad, laulavad \u00e4ra ja l\u00e4hevad minema, ilma et r\u00e4\u00e4giksid s\u00f5nagi sellest, kust nad p\u00e4rit on, aga eestlane ei j\u00e4ta seda kunagi \u00fctlemata.<\/p>\n
Et iga kultuuritegija on mingis m\u00f5ttes ka saadik?<\/p>\n
T\u00e4iesti kindlalt. Olen \u00f5ppinud seda pehmet diplomaatiat v\u00e4gagi hindama ja n\u00e4en, kui oluline see on. Olen alati r\u00f5hutanud, et see on tegelikult meie julgeolek. Kui inimesed meid teavad, siis nad ei j\u00e4ta meid h\u00e4tta. See on eriti oluline praeguses kriitilises olukorras, aga ka muidu.<\/p>\n
Ukraina kolleegid, kellega ma tihedalt l\u00e4bi k\u00e4in, \u00fctlevad, et nende k\u00f5ige suurem viga enne s\u00f5da oligi see, et nad ei r\u00e4\u00e4kinud piisavalt oma keelest ja kultuurist. See on olnud nende tegemataj\u00e4tmine. Kui puhkes t\u00e4iemahuline s\u00f5da, oli Saksamaal v\u00e4ga palju neid, kes k\u00fcsisid: mis vahe on ukrainlastel ja venelastel?<\/p>\n
Et selliseid k\u00fcsimusi ei tekiks, ongi vaja n\u00e4idata oma kultuuri, r\u00e4\u00e4kida eesti keelt ja olla selle \u00fcle uhke. See k\u00f5ik on panustamine meie julgeolekusse.<\/p>\n
Koos sinuga on Eestil \u00fcle maailma saatkondades kokku kuus kultuurisaadikut. Too m\u00f5ni n\u00e4ide, milliseid uksi on selline kultuuridiplomaatia avanud? V\u00f5ib-olla seoses julgeolekuga v\u00f5i laiemalt Eesti huvide eest seismisel?<\/p>\n
Kuue kultuuriesindaja p\u00f5hiline t\u00f6\u00f6 on viia kokku profid: viia Eesti professionaalsed kunstnikud ja muusikud kokku Saksa partneritega. Ainu\u00fcksi see, et sa saavutad kontakti, viid inimesed kokku ja Eesti esinejad saavad kuskile esinema, ongi parim Eesti tutvustamine.<\/p>\n
See ei pruugi olla nii lihtne. Sageli tuleb uste taga pikalt koputada, sest konkurents on tihe. Saksamaale tahavad k\u00f5ik tulla, sest see on atraktiivne koht, l\u00e4hedal ja mugav. K\u00f5ik tahavad sinna, aga v\u00e4hesed ju saavad. See t\u00f6\u00f6, et neid uksi avada ja kontakte luua, on aastatepikkune kontaktiv\u00f5rgustiku ehitamine. Siis meid teataksegi ja siis v\u00f5ime ohuolukorras end paremini tunda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3666106h49fbt24.jpg\"\/)
Merit Koplit intervjueerib “Reedeses intervjuus” Liisu Lass Autor\/allikas: Piit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Nende aastate sisse on mahtunud lugematul hulgal Eesti kultuuriinimesi, kes on sinu kaudu Saksamaale j\u00f5udnud ja kellega koos oled sa uksi avanud. Mis on olnud sinu jaoks k\u00f5ige eredamad hetked, mida suudad kohe meenutada?<\/p>\n
Neid asju on meeletult palju, t\u00f5esti iga n\u00e4dal toimub midagi ja see nimekiri on v\u00e4ga pikk. V\u00e4ga t\u00e4htsaks pean eelmisel aastal Dresdenis avatud kunstin\u00e4itust “Spiegel im Spiegel”, mis oli Eesti ja Saksa v\u00e4ga suur kultuurikoost\u00f6\u00f6. Julgen \u00f6elda, et selle kontakti loomine algas minust, edasi tegutsesid muidugi juba muuseumid omavahel. Pean seda v\u00e4ga t\u00e4htsaks, sest see oli \u00e4\u00e4rmiselt suur ja h\u00e4sti k\u00fclastatud n\u00e4itus, mis hiljem oli \u00fcleval ka Kumus. Sellest t\u00f5esti r\u00e4\u00e4gitakse.<\/p>\n
Samuti pean v\u00e4ga oluliseks traditsioonide loomist. Eesti filmip\u00e4evad Berliinis toimuvad t\u00e4navu juba k\u00fcmnendat korda. Siis veel Eesti d\u017e\u00e4ssfestivalid… Selliseid ettev\u00f5tmisi on t\u00f5esti v\u00e4ga palju, olen ise korraldanud mitmeid kunstin\u00e4itusi ja kontserte, aga kui peaksin \u00fche olulisema v\u00e4lja tooma, siis see olekski just Dresdeni kunstin\u00e4itus.<\/p>\n
Muidugi on ka v\u00e4ga oluline eestlaste saamine erinevatele festivalidele. Eestlased kipuvad ju arvama, et k\u00f5ik teavad ja ootavad meid, aga sageli see p\u00e4ris nii ei ole. Kui kuskil on lihtsalt \u00fcks Eesti kontsert, on vaja teha v\u00e4ga palju turundust, et saada saal publikut t\u00e4is.<\/p>\n
Kui aga Eesti esineja on festivalil, siis seal on publik juba kohal, seal on m\u00f5nev\u00f5rra lihtsam ja seal on tavaliselt ka olemas juba suurem eelarve. Selles m\u00f5ttes on festivalid v\u00e4ga olulised ja festivalidest kirjutatakse ajakirjanduses, mis pole ka sugugi v\u00e4het\u00e4htis, et meie tegemised j\u00f5uaksid meediasse \u2013 see on ka kultuuriesindaja \u00fclesanne. Kui festivalil on Eesti fookus, mis on tavaliselt suurem eesm\u00e4rk, on ka meediakajastus selle v\u00f5rra suurem ja ei kirjutata mitte ainult kultuurist, vaid ka sellest, mis maa Eesti \u00fcldse on.<\/p>\n
Mis on \u00e4\u00e4rmiselt efektiivne, on Saksa kultuuritegijate, n\u00e4iteks festivalikorraldajate v\u00f5i institutsioonide juhtide Eestisse toomine. Sageli kujutatakse Eestit ette kui mingit kehvas m\u00f5ttes Ida-Euroopat. Aga kui saavutada see, et nad tulevad siia, siis juba tead, et oled v\u00f5idumees, sest nad juba lennujaamas armuvad Eestisse \u00e4ra. Viid nad veel sauna, rappa, k\u00e4ite Arvo P\u00e4rdi keskuses ning sul on s\u00f5ber eluks ajaks.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime Saksamaa sise- ja v\u00e4lispoliitikast ning viimase k\u00fcmnendi valikutest, mis on m\u00e4nginud olulist rolli kogu Euroopa k\u00e4ek\u00e4igus. Kuidas on Saksamaa sinu jaoks viimase 10 aastaga muutunud?<\/p>\n
Saksamaa on loomulikult muutunud. M\u00f5tlen, kust alustada. Eks need k\u00f5ige suuremad muutused ole seotud Ukrainaga. See on sundinud Saksamaad oma senist poliitikat \u00fcmber vaatama ja tegema otsuseid, mida poleks kunagi arvanud, et Saksamaa teeb, eelk\u00f5ige mis puudutab s\u00f5jav\u00e4e tugevdamist v\u00f5i s\u00f5jandusega seonduvat, aga samamoodi Venemaa-suhteid.<\/p>\n
Teine aspekt on loomulikult Saksamaa majandus, millel l\u00e4heb praegu \u00fcpris kehvasti. Saksamaal on palju probleeme. Kui ma 10 aastat tagasi Saksamaale l\u00e4ksin, oli pilt palju p\u00e4ikselisem ja roosilisem. Praegu on seal keerulised ajad, aga samas on Saksamaa niiv\u00f5rd suur ja s\u00fcsteemne.<\/p>\n
Saksamaa on endale v\u00f5tnud suuna, et aega l\u00e4heb \u2013 aega l\u00e4heb seal k\u00f5igi asjadega palju rohkem, kui arvata v\u00f5iks \u2013 aga mingil hetkel nad t\u00f5usevad tuhast. Tuhast on vist palju \u00f6eldud, ega Saksamaa tuhas ei ole, nii hull see asi ka ei ole, aga ma arvan, et kui majandusreformid, mis l\u00e4hevad Bundestagi j\u00e4rgmisel kuul, saavad tehtud, ning lisanduvad s\u00f5jav\u00e4e tugevdamine, s\u00f5jalise valmisoleku tugevdamine ja digitaliseerumine, siis l\u00e4heb see \u00fclesm\u00e4ge Saksamaal.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3666076h4c8et24.jpg\"\/)
Merit Koplit intervjueerib “Reedeses intervjuus” Liisu Lass Autor\/allikas: Piit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
M\u00f5ne aasta p\u00e4rast saab 40 aastat Berliini m\u00fc\u00fcri langemisest ja Saksamaade \u00fchendamisest. Kas Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa vahel on see l\u00f5he endiselt olemas v\u00f5i on inimeste tasandil toimunud \u00fchinemine silmaga n\u00e4ha?<\/p>\n
Tegelikult ei ole n\u00e4ha. See on selles m\u00f5ttes huvitav, et kui ma kunagi Tartu \u00dclikoolis bakalaureuset\u00f6\u00f6d kirjutasin, oli Saksamaade \u00fchinemisest m\u00f6\u00f6das vist viis aastat. Kirjutasin siis, et issand kui \u00f5udne, siiamaani pole need Saksamaad kokku kasvanud! N\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen, et tegelikult pole nad ka siiamaani. L\u00f5he on olemas nii-\u00f6elda peades, mitte igal tasandil, aga sellegipoolest ei saa \u00f6elda, et nad on p\u00e4ris \u00fcks ja sama Saksamaa, tegelikult ta seda ei ole.<\/p>\n
Milles need erinevused v\u00f5i l\u00f5hed inimestevahelistes suhetes peegelduvad?<\/p>\n
Idasakslased on j\u00e4tkuvalt kibestunud ja solvunud, ja see kandub p\u00f5lvest p\u00f5lve. N\u00fc\u00fcd on peale kasvanud uus p\u00f5lvkond ja kogu aeg on arvatud, et uue p\u00f5lvkonnaga vana vimm ununeb, aga idasakslased tunnevad j\u00e4tkuvalt, et neile tehti omal ajal liiga. Olgu see seotud erastamisega ka mitmete muude aspektidega. Nende pensionid ja sissetulekud olid v\u00e4iksemad, nad tunnevad, et neile tehti liiga.<\/p>\n
Teiseks see, m\u00f5nes m\u00f5ttes veelgi hullem on see, et nad tunnevad, et l\u00e4\u00e4nesakslased suhtuvad neisse j\u00e4tkuvalt \u00fcleolevalt. Ja t\u00f5epoolest, see tihti ongi nii. Sakslased ise k\u00fcsivad ka kohe \u00fcksteiselt, et kust sa p\u00e4rit oled, kas idast v\u00f5i l\u00e4\u00e4nest? Mis siin salata, ma isegi uurin m\u00f5nikord, kust inimene p\u00e4rit on, ja m\u00f5tlen kohe: ahah, ida.<\/p>\n
Samas ma ei v\u00f5ta seda kuidagi negatiivselt. Sageli on idasakslastega meil isegi lihtsam suhelda, sest meid seob \u00fchine halb minevikukogemus ja ma m\u00f5istan neid. Kui alguses m\u00f5tlesin ise ka, et eks nad ole ise ka veidi s\u00fc\u00fcdi, siis tegelikult on nendega lihtne ja ka kultuurivallas on nendega v\u00e4ga hea kontakti saada, kas v\u00f5i on mingid \u00fchised anektoodid.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4nesakslaste suhtumine idasakslastesse pole siiski p\u00e4ris sama. Seal on mingid vahed sees, ka haridustasemes, just see vanem p\u00f5lvkond.<\/p>\n
Kas Saksamaa ida- ja l\u00e4\u00e4neosa vahelise l\u00f5he \u00fcletamatuse t\u00f5ttu on poliitikamaastikul oma tuule tiibadesse saanud ka erakond AfD ehk Alternatiiv Saksamaale?<\/p>\n
Jah, kuigi varem oli t\u00f5esti nii, et AfD-d valiti peaaegu ainult Ida-Saksamaal. N\u00fc\u00fcd on nad edukad ka L\u00e4\u00e4ne-Saksa liidumaades, nii et seda vahet enam otseselt pole. Sellegipoolest saab t\u00e4navune aasta Saksa poliitikas olema v\u00e4ga p\u00f6\u00f6rdeline.<\/p>\n
S\u00fcgisel toimuvad valimised kahel idapoolsel liidumaal \u2013 Mecklenburg-Vorpommernis ja Sachsen-Anhaltis. M\u00f5lemas n\u00e4itavad uuringud seal AfD populaarsuseks umbes 40 protsenti, Sachsen-Anhaltis isegi juba 42 protsenti. Ennustatakse, et nad v\u00f5ivad saada lausa absoluutse h\u00e4\u00e4lteenamuse, mis oleks ajalooline p\u00f6\u00f6re.<\/p>\n
Mis selle t\u00f5usu taga ikkagi on? See sai alguse kuskil 2015. aasta paiku, kui Angela Merkel tegi ukse lahti k\u00f5igile pagulastele.<\/p>\n
Just, sealt see t\u00f5us algas. Alguses \u00f6eldi, et tegu on pigem protestivalijatega, inimestega, kes olid pettunud valitsuses ja Saksamaa olukorras, neile ei meeldi see. Aga praegu \u00f6eldakse, et sageli on see v\u00e4ga maailmavaateline otsus.<\/p>\n
Merzi juhitud kristlike demokraatide (CDU) populaarsus on nii madal, isegi madalam kui sotsiaaldemokraadist kantsleri Olaf Scholzi ajal tema ja \u00fcle\u00fcldse valitsuse populaarsus. CDU toetus on praegu vist 20 protsenti, mis on t\u00f5esti\u2026 Enam hullemaks minna ei saa, \u00f6eldakse.<\/p>\n
AfD-l on kuskil 29 protsenti.<\/p>\n
Jah, just 29. Viimastel valimistel oli see hoopis vastupidi: CDU sai ligi 29 protsenti ja AfD 20 protsenti. N\u00fc\u00fcd on olukord t\u00e4ielikult muutunud.<\/p>\n
Eks n\u00e4is, mis s\u00fcgisel tuleb, see saab olema \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev. Vastukaaluks Berliin, kus v\u00f5ivad v\u00f5ita hoopis vasakradikaalid ehk Die Linke. Igav Saksamaa poliitikas praegu k\u00fcll ei hakka.<\/p>\n
Milline Saksamaa see oleks, mida AfD n\u00e4eb?<\/p>\n
Eesti m\u00f5istes oleks see v\u00e4ga konservatiivne ja kindlasti v\u00e4ga v\u00f5\u00f5ravaenulik. Ma arvan, et m\u00e4rksa v\u00e4hem tolerantne ja liberaalne. Muidugi, paljud \u00fctlevad, ja mis on ilmselt ka t\u00f5si, et kui nad \u00fckskord v\u00f5imule saavad, ei pruugi asjad nii hulluks minna, nagu arvatakse. Aga mis on Eesti ja tegelikult ka Saksamaa vaatest, antud juhul vahet ei ole, k\u00f5ige hullem, on nende Vene-s\u00f5bralikkus ja kontaktid Venemaaga. See aspekt on v\u00e4ga halb ja ohtlik.<\/p>\n
\u00d5nneks on hetkel tegu vaid liidumaadega. Kui tuleksid parlamendivalimised, ka siis oleks olukord keeruline, sest kui nende populaarsus peaks veelgi t\u00f5usma j\u00e4rgmisteks valimisteks, ei saa ju mitte midagi v\u00e4listada. Saksamaal on parem- ja vasakradikaalide m\u00f5ttemaailmas palju sarnaseid punkte, ei saa v\u00e4listada, et nad leiavad tee teineteise juurde.<\/p>\n
Enne kui j\u00e4tkame Venemaa ja Saksamaa suhete teemal, k\u00fcsin veel p\u00f5genike kohta. Sinu Saksamaal oldud aastate sisse on j\u00e4\u00e4nud ka suur p\u00f5genike sissevool. Kuidas need p\u00f5genikud on \u00fchiskonnas hakkama saanud? Aastatel 2015\u20132016 r\u00e4\u00e4kis sellest kogu Euroopa. Enam me sellest nii palju ei kuule, sest oleme tegelenud pigem Ukraina p\u00f5genikega. Aga kogu P\u00f5hja-Aafrikast tulnud inimmass on kuhugi ju paigutunud, kuidas neil seal \u00fchiskonnas l\u00e4heb?<\/p>\n
Vastus on nii ja naa, aga kui vaatan lihtsalt oma kogemusest ja praktikast, siis ei saa ka Berliinis \u00f6elda, et nad oleksid v\u00e4ga integreerunud. Muidugi pole k\u00f5ik sotsiaalabi peal, aga v\u00e4ga suur hulk siiski on.<\/p>\n
Teispidi on selge, et Saksamaal on h\u00e4dasti vaja v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Saksa \u00fchiskond on vana ja beebibuumerite p\u00f5lvkond l\u00e4heb varsti pensionile. Statistika on \u00e4revusttekitav, sest ilma sisser\u00e4ndeta on Saksamaal v\u00e4ga raske hakkama saada. K\u00fcsimus on selles, kas sellest seltskonnast, kes saabus, \u00a0on seda aukude t\u00e4itjat. Kui neist ei ole, siis nende lastest v\u00f5ib-olla juba on, kui nad k\u00e4ivad Saksa koolis, on saksakeelsed. Selles m\u00f5ttes on sakslastel pagulasi vaja. Aga ma ei julge k\u00fcll \u00f6elda, et nad oleksid t\u00e4ielikult saksastunud v\u00f5i Saksa elustiili omaks v\u00f5tnud. Seda p\u00e4riselt \u00f6elda k\u00fcll ei saa.<\/p>\n
Ja eks seal on mingis m\u00f5ttes ka AfD toetuse juured?<\/p>\n
T\u00e4pselt nii.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3666100h51fbt24.jpg\"\/)
Merit Koplit intervjueerib “Reedeses intervjuus” Liisu Lass Autor\/allikas: Piit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
P\u00e4rast Saksamaade \u00fchinemist on palju r\u00e4\u00e4gitud sakslaste ja venelaste armastusest v\u00f5i v\u00e4ga heast l\u00e4bisaamisest \u00fchiskonna eri tasemetel, poliitikas, \u00e4ris. Miks see nii on? Eestlasena on seda keeruline m\u00f5ista, arvestades, mis juhtus ajaloos p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da, mida venelased Saksamaal korraldasid.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks on see olukord natukene muutumas, aga sakslaste s\u00fc\u00fckoorem Teise maailmas\u00f5ja p\u00e4rast on tohutu, see on niiv\u00f5rd suur ja seda kantakse p\u00f5lvest p\u00f5lve edasi. Peaaegu ei m\u00f6\u00f6du p\u00e4evagi, ilma et ajakirjanduses seda teemat k\u00e4sitletaks \u2013 mida nad ikkagi seal tegid ja kuidas k\u00f5ik toimus. Nad tegelevad ajalooga v\u00e4ga p\u00f5hjalikult, r\u00e4\u00e4givad sellest palju ja p\u00f5evad seda ja sellest vaatest olid venelased ju vabastajad. Nad vabastasid Saksamaa natsismist. Ja nii ongi.<\/p>\n
V\u00f5i on see t\u00e4nutunne ka hilisemast ajast? 1990. aastal andis Gorbat\u0161ov justkui v\u00f5imaluse taas\u00fchinemiseks?<\/p>\n
Kindlasti ka see, aga seal need juured tegelikult on, Saksamaa s\u00fc\u00fctunne \u00fchelt poolt, ja praegu ka ju Berliinis t\u00f5esti on valus vaadata neid N\u00f5ukogude monumente. Seal ei ole mitte mingit konstektualiseerimist ega midagi. N\u00e4iteks tohutu suur Aljo\u0161a Treptowi pargis ja stalinistlike loosungitega sarkofaagid ning tankid. Sakslased aga \u00fctlevad, et see on ajaloos nii oluline, et nad ei saa nendega mitte midagi teha, s\u00f5ltumata sellest, mis praegu toimub.<\/p>\n
Samas pean \u00fctlema, et seoses Ukrainaga on see oluliselt muutunud, Saksamaa n\u00e4eb n\u00fc\u00fcd Venemaas ohtu. \u00d6eldakse ju ka, et kogu see s\u00f5jav\u00e4e tugevdamine ja relvastumine on selgelt seotud Venemaa ohuga. Selles m\u00f5ttes on nad ikkagi aru saanud. Seda ei saa k\u00fcll \u00f6elda, et sakslased ei oleks praegu selles olukorras Ukraina poolt, vastupidi, nad on selles m\u00f5ttes v\u00e4ga \u00f5igel teel ja selles k\u00fcsimuses ei ole laperdamist kuskilt otsast tunda. Ei olnud ka eelmises Scholzi valitsuses, kuigi ajalooliselt on sotsiaaldemokraadid, eriti see \u00fcks vasakpoolne tiib olnud pigem venemeelsed. Suures pildis on Saksamaa selles k\u00fcsimuses, praegu v\u00e4hemasti k\u00fcll, v\u00e4ga \u00f5igel teel.<\/p>\n
Sa mainisid sotsiaaldemokraate ja nende idasuunalist poliitikat (Ostpolitik), mida on l\u00e4bi aastak\u00fcmnete vedanud Gerhard Schr\u00f6der, Frank-Walter Steinmeier, Sigmar Gabriel, nimesid on veel ja veel. Kuidas nad seda praegu p\u00f5hjendavad ja kas Saksa \u00fchiskonnas arutatakse selle \u00fcle, miks poliitiliselt nii k\u00f5rgel tasemel venelaste armastamine on k\u00e4inud?<\/p>\n
Sellest r\u00e4\u00e4gitakse palju ning vastavaid anal\u00fc\u00fcse ja raamatuid ilmub pidevalt. Nad anal\u00fc\u00fcsivad seda saksaliku p\u00f5hjalikkusega. Steinmeier on ise \u00f6elnud, et ta k\u00e4itus valesti. Praegu on ta t\u00e4iesti Ukraina poolt, selles pole kahtlustki. Erinevalt Gerhard Schr\u00f6derist, kes on endale kindlaks j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Kas ta on \u00fcldse s\u00f5na v\u00f5tnud?<\/p>\n
Viimasel ajal ta s\u00f5na v\u00f5tnud pole. Umbes kuu aega tagasi t\u00f5usis ta uuesti p\u00e4evakorda, kui oli juttu sellest, kas ta v\u00f5iks olla vahendaja. Ta on inimene, kes naudib t\u00e4helepanu, aga ma ei ole lugenud, et ta oleks ise sel teemal midagi \u00fctelnud v\u00f5i kostnud. Aga seda ideed (et Schr\u00f6der v\u00f5iks esindada Euroopat rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Moskvaga \u2013 toim) peavad k\u00f5ik k\u00fcll t\u00e4iesti absurdseks, sellest k\u00fcll midagi ei teki.<\/p>\n
Saksa ja Venemaa puhul ei saa me \u00fcle ega \u00fcmber gaasitorudest Nord Stream 1 ja Nord Stream 2. Miks oli \u00fcle k\u00fcmne aasta Saksa \u00fchiskonnas, \u00e4riringkondades ja poliitikas nii suur toetus nendele gaasitorudele \u2013 usuti, et need aitavad Saksa majandust ning loovad Venemaaga igavesti kestva sideme ja s\u00f5ltuvussuhte?<\/p>\n
See on ju eelk\u00f5ige Merkeli teema. Tavaliselt tuuaksegi v\u00e4lja Merkeli mitu pattu: Nord Stream, pagulaste liiga massiline riiki lubamine ja tuumajaamade sulgemine. Peamine p\u00f5hjus oligi majanduslik. See oli Saksamaa jaoks k\u00f5ige olulisem ja n\u00fc\u00fcd igal pool tunnistatakse, et see oli Venemaa pimesi usaldamine.<\/p>\n
Merkel oli Nord Streami k\u00fcsimuses suhteliselt vankumatu ja r\u00f5hutas intervjuudes, et see on puhtalt \u00e4riline otsus. Hoolimata Eesti, Poola ja teiste riikide hoiatustest, ei n\u00e4inud ta selle taga ohtu v\u00f5i isegi kui n\u00e4gi, ei hoolinud sellest. P\u00f5hjused olid majanduslikud, aga paraku on Saksa majandus praegu just k\u00f5rgete energiahindade t\u00f5ttu keerulises seisus. See on v\u00e4hemalt \u00fcks oluline aspekt.<\/p>\n
Kui palju oli toona neid h\u00e4\u00e4li, kes kritiseerisid? Aastal 2015, kui Krimm oli juba okupeeritud ja Nord Stream 2 sai allkirjad, kui tugev see vastuseis oli?<\/p>\n
Aus vastus on see, et ma t\u00e4pselt ei m\u00e4leta. Sellest on natuke liiga palju aega m\u00f6\u00f6das. Kriitikuid ilmselt leidus, aga nad olid kindlasti suures v\u00e4hemuses.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3666091h4f2dt24.jpg\"\/)
Merit Koplit intervjueerib “Reedeses intervjuus” Liisu Lass Autor\/allikas: Piit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Angela Merkeli nimi k\u00e4is juba l\u00e4bi. Kui ta v\u00f5imult lahkus, kujutan ette, et ka Saksamaal tehti talle j\u00e4relh\u00fc\u00fcdeid, v\u00f5eti kokku kogu see periood, mis ta Saksamaa eesotsas oli ja mida ta Euroopale justkui head tegi, kuid v\u00e4ga v\u00e4he puudutati neid asju, mille tegelik m\u00f5ju alles n\u00fc\u00fcd selgub. Kuidas praegu Angela Merkeli p\u00e4randit hinnatakse Saksamaal?<\/p>\n
Ikkagi pigem kriitiliselt. Kui ma v\u00f5tan \u00fcldise meediapildi v\u00f5i inimeste \u00fcldise arvamuse, siis pigem siiski kriitiliselt. Oma ametiajal oli ta eriti v\u00f5rreldes praeguse valitsusega v\u00e4ga populaarne. Aga p\u00e4rast on kogu see populaarsus t\u00e4iesti kokku kukkunud. V\u00e4ga pikalt ta ei v\u00f5tnud \u00fcldse s\u00f5na, kadus t\u00e4iesti \u00e4ra, kirjutas oma raamatut. Huvitav on see, et isegi n\u00fc\u00fcd, olles andnud m\u00f5ned intervjuud, on ta j\u00e4\u00e4nud endale v\u00e4ga kindlaks. Ta pole kordagi tunnistanud, et tegi midagi valesti, vaid r\u00f5hutab, et tegi toona parima, mida oskas. \u00dchtegi neist kolmest nimetatud otsusest ei ole ta kahetsenud. Ta on j\u00e4\u00e4nud endale kindlaks ega ole mitte midagi kahetsenud. Ma ei oska \u00f6elda, kas see on hea v\u00f5i halb taktika, aga nii ta on.<\/p>\n
Kuidas v\u00f5eti vastu tema m\u00e4lestusteraamat “Vabadus. M\u00e4lestused aastatest 1954\u20132021” \u2013 mida sakslased sellest arvavad? Euroopa tasandil oli selle ilmumine iseenesest s\u00fcndmus, aga v\u00e4ga palju vastukaja vist ei saanud?<\/p>\n
Saksamaal oodati seda huviga, kuid ilmumise j\u00e4rel oli \u00fcldine arvamus, et tegemist on suhteliselt igava teosega. Ise olen seda lugenud, aga ei saa \u00f6elda, et l\u00e4bi lugesin, sest ta kippus j\u00e4\u00e4ma natuke igavaks, enam-v\u00e4hem ta l\u00e4bi vaatasin. See raamat ei tekitanud suuremat arutelu. Ta j\u00e4ttis paljud olulisemad k\u00fcsimused puudutamata, huvitavatest asjadest eriti ei kirjutanud. Tavaliselt ju tahetakse teada, mis toimus kulisside taga, sellest oli seal raamatus v\u00e4he.<\/p>\n
Kui palju on temalt p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja algust k\u00fcsitud suhete kohta Putiniga? Teda v\u00f5eti ju Moskvas vastu, kus ta pidi muu hulgas Putini j\u00e4rel ootama ja kohtuma koertega, keda ta kartis.<\/p>\n
Ta on k\u00fcll andnud intervjuusid erinevates konverentsiformaatides, aga mulle ei tule ette, et ta oleks Putiniga seoses viimasel ajal kuidagi pildil olnud. Pigem mitte.<\/p>\n
Nii et ta ei ole v\u00e4ga tihedalt avalikkuse ees?<\/p>\n
Ta on k\u00fcll k\u00e4inud m\u00f5nel CDU plenaaristungitel, aga tegelikult pole ta Saksa poliitikas enam keegi.<\/p>\n
Ukraina k\u00fcsimus Saksamaal. \u00d5ige pisut juba puudutasid, kuidas s\u00f5ja algust \u00fchiskondlikult l\u00e4bi elati v\u00f5i mismoodi see Saksamaal vastuakaja sai, aga mida sakslased p\u00e4riselt sellest s\u00f5jast arvavad?<\/p>\n
Eks meeleolu muidugi muutub, nagu Eestis ja igal pool mujalgi. Vaatasin just hiljutisi k\u00fcsitlusi ja suureneb nende inimeste hulk, kes tahavad, et tuleks kiiresti rahu. Meie seisukohalt on see kriitiline k\u00fcsimus, sest rahu iga hinna eest ei ole see, mida praegu vaja oleks. Samas, h\u00e4sti palju nii poliitikas kui meedias r\u00e4\u00e4gitakse ja r\u00f5hutatakse seda, et rahu lihtsalt rahu p\u00e4rast oleks praegu v\u00e4ga ohtlik ja vale samm. Selles m\u00f5ttes on see Saksa \u00fchiskonnale ikkagi kohale j\u00f5udnud.<\/p>\n
Samas on praegu k\u00f5rged energiahinnad, hinnad t\u00f5usevad, Saksa majandus ei kasva, s\u00f5jalised kulutused suurenevad. K\u00f5ik see paneb inimesi igap\u00e4evaselt muretsema ja seet\u00f5ttu on inimlik \u00f6elda, et saaks ometi see s\u00f5da l\u00e4bi. Eriti kuna Saksamaal elades on reaalne oht siiski v\u00e4ike, siis selline m\u00f5te v\u00f5ib tekkida ja on m\u00f5nes m\u00f5ttes arusaadav. Meie asi ongi kogu aeg r\u00f5hutada ja hoida \u00fcleval teadmist, et Venemaa oht on tegelikult ka sakslastele olemas. Ja ega ta praegu ju ongi, ega k\u00f5ik need hpbriidsed r\u00fcnnakud, Saksamaa s\u00f5jas k\u00fcll ei ole, aga kogu see \u00e4rev olukord on t\u00e4pselt samamoodi sinna kandunud, olgu siis tegu suure hulga pagulastega, aga t\u00f5epoolest, just need Venemaa h\u00fcbriidsed r\u00fcnnakud. Igap\u00e4evased need pole, aga neid ikkagi juhtub. Siiski pean \u00fctlema, et minu jaoks on seda kiiret ja iga hinna eest rahu soovimist h\u00e4irivalt palju.<\/p>\n
Tunnetus on teistsugune?<\/p>\n
Tunnetus on t\u00e4iesti teistsugune ja samas ka Saksamaa enda sees on ka see erinev. Berliinis, kus on rohkem poliitikat ja mis on ka geograafiliselt idale l\u00e4hemal, sarnaneb arusaam rohkem meie omaga. Aga kui l\u00e4hed L\u00f5una- v\u00f5i L\u00e4\u00e4ne-Saksamaale, siis ohutunnetus v\u00e4heneb veelgi. Kuna Saksamaa on niiv\u00f5rd suur, siis on piirkondlikud vahed selgelt olemas.<\/p>\n
S\u00f5ja alguses tehti sakslaste \u00fcle nalja, kui nad pakkusid ukrainlastele p\u00e4ris relvastuse asemel, mida sel hetkel oleks h\u00e4dasti vaja olnud, kiivreid. Aastal 2022 pidi Bundeswehri juht tunnistama, et Saksa armee on puupaljas. N\u00fc\u00fcd on Saksamaa taasrelvastumas, kui nii v\u00f5ib \u00f6elda: t\u00f5stetakse kaitsekulusid ja k\u00fcmnendi l\u00f5puks peaks neist saama kaitse-eelarve poolest Euroopa suurim ja maailma neljas j\u00f5ud. Kui h\u00e4sti \u00fchiskond sellesse suhtub, et aastak\u00fcmneid p\u00e4rast s\u00f5da kestnud tabu murtakse?<\/p>\n
Tabu on \u00f5ige s\u00f5na, see on sakslastele ajaloolise s\u00fc\u00fctunde p\u00e4randi t\u00f5ttu v\u00e4ga raske alla neelata. Samas adutakse, et ilma selleta ei saa. Igal pool r\u00f5hutatakse, et Saksamaa, mis on k\u00f5ige suurem riik ja k\u00f5ige suurema majandusega, peaks v\u00f5tma juhtrolli, mida Saksamaal on kuidagi raske v\u00f5tta \u2013 neil on see hirm, nad ei taha seda rolli h\u00e4sti v\u00f5tta, kuigi s\u00f5nades \u00fctlevad, et peavad, aga teistpidi nad natuke v\u00e4risevad.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on lubadus Saksamaa k\u00f5ige populaarsemalt poliitikult, kaitseminister Boris Pistoriuselt, et Saksamaa saab k\u00f5ige suurema s\u00f5jav\u00e4e \u2013 reservistidest ja s\u00f5duritest koosnev 460 000 pealine armee on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne j\u00f5ud. Samuti on oluliselt suurenenud relvat\u00f6\u00f6stusesse panustamine. K\u00f5ik need sammud on \u00f5iges suunas ja kuna need tulevad populaarse kaitseministri suust, v\u00f5etakse need \u00fcldiselt h\u00e4sti vastu.<\/p>\n
Aasta algusest taastati Saksamaal ajateenistus, kuigi esialgu vabatahtlikuna. Kui populaarne see noorte seas on? Kas Saksamaa noored m\u00f5tlevad sellele, et peavad v\u00f5ib-olla \u00fchel hetkel relva k\u00e4tte v\u00f5tma ja oma kodumaad kaitsma? See tundub olevat praegusele p\u00f5lvkonnale v\u00e4ga uus teema.<\/p>\n
Selle kohta on tehtud arvamusuuringuid ja t\u00e4navak\u00fcsitlusi ning tulemused on t\u00e4pselt nii, et osa on suures vaimustuses, nad saavad seal ju p\u00e4ris korralikku palka \u2013 vist umbes 2000 eurot neto kuus, millele lisanduvad muud h\u00fcved. M\u00f5ned \u00fctlevad, et juba ainu\u00fcksi sellep\u00e4rast nad tahavad sinna minna. See on hea v\u00f5imalus midagi \u00f5ppida, kasulik olla ja l\u00f5puks ka raha teenida.<\/p>\n
Samas on Saksamaal ja eriti Berliinis, mis on v\u00e4ga vasakpoolne, piisavas koguses patsifiste, kelle jaoks on see t\u00e4iesti enneolematu ja lubamatu, v\u00e4ga kohutav asi. Nii et arvamusi on igasuguseid, aga juba ainu\u00fcksi sellise otsuse tegemine on olnud suur samm. Muidugi, on ju otsustatud, et kui sedasi inimesi piisavalt ei saa, v\u00f5idakse ka kehtestada s\u00f5jav\u00e4ekohustus.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3666085h29edt24.jpg\"\/)
Merit Koplit intervjueerib “Reedeses intervjuus” Liisu Lass Autor\/allikas: Piit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
S\u00f5jat\u00f6\u00f6stus v\u00f5ib Saksa majandusele uue hoo sisse puhuda, aga kuidas aidatakse jalule Saksa majanduse vanu alustalasid, n\u00e4iteks autot\u00f6\u00f6stust? Selle valdkonna k\u00e4ek\u00e4ik m\u00f5jutab kogu Euroopat. Eestist vaatame hirmuga Saksa majanduse k\u00e4ek\u00e4igule, ringiga j\u00f5uab see ka meieni, aga mida tehakse, et nende au ja uhkus neid edasi veaks?<\/p>\n
Autot\u00f6\u00f6stus on t\u00f5esti praegu suurima l\u00f6\u00f6gi all \u2013 koondatakse sadu tuhandeid inimesi. Baden-W\u00fcrttembergis, Baieris ja Alam-Saksimaal on see eluliselt t\u00e4htis sektor. T\u00f6\u00f6puudus on \u00fcks asi, aga probleem on m\u00e4rksa laiem kui vaid koondamised tehastes: see puudutab ka sadu allhankijaid ja nendega seotud inimesi. Kindlasti arutatakse, t\u00f5en\u00e4oliselt on mingid toetusmehhanismid, kuid pikemas perspektiivis on olukord raske, kuna p\u00f5hjus on paljuski selles, et tootmine Saksamaal on lihtsalt v\u00e4ga kallis, paljud tahavad minna tootma hoopis v\u00e4lismaale. T\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud on v\u00e4ga suured, lisaks on meeletuks takistuseks b\u00fcrokraatia ja v\u00e4hene digitaliseeritus. Autot\u00f6\u00f6stuse puhul on ka see, et Hiinas pole enam n\u00f5udlust ja kui Hiina turg Saksa autot\u00f6\u00f6stusele \u00e4ra kukub, on see katastroof. Saksa majandusest kui kunagisest ekspordi maailmameistrist r\u00e4\u00e4gitakse praegu palju, sest selle n\u00f5rgenemine puudutab t\u00f5epoolest kogu Euroopat.<\/p>\n
Saksa majandus on v\u00e4ga energiamahukas ja Venemaa odavast energiast loobumine koos tuumaenergia kinnipanekuga, on nad nurka m\u00e4nginud. Kas Euroopa Komisjoni ka sakslase \u2013 Ursula von der Leyeni \u2013 eest veetav rohep\u00f6\u00f6re on n\u00fc\u00fcd Saksamaal sahtlisse pandud ja sellega on n\u00fc\u00fcd l\u00f5pp?<\/p>\n
P\u00e4riselt sahtlisse pole seda pandud, kuid on aru saadud, et plaan vajab ajapikendust ja otsuseid on edasi l\u00fckatud. Selles m\u00f5ttes rohep\u00f6\u00f6re p\u00e4ris sahtlis ei ole.<\/p>\n
Aga tuumaenergeetika?<\/p>\n
Seda ilmselt enam ei tule. V\u00e4hemalt praegu on jutt selline, et tuumajaamu uuesti avama ja \u00fcles ehitama siiski ei hakata.<\/p>\n
Saksa majandus on v\u00e4ga pikka aega olnud Euroopa rahakott, mis paljude riikide vead v\u00f5i \u00fcldse projektid kinni maksa. Kuidas see roll sakslastele praegu meeldib, kui enda majandus kehvas seisus on?<\/p>\n
V\u00f5in vaid oletada, ma pole n\u00e4inud, kas selle koha pealt on mingeid uuringuid tehtud, aga sakslased on ju kavalad. Ma ei tea, kas kaval on \u00f5ige s\u00f5na, aga kui nad kuhugi raha panevad, siis on seal ka v\u00e4ike tagam\u00f5te, et nad saavad selle kunagi mingil teisel moel tagasi. Puhas heategevus ei ole sakslaste puhul levinud mudel. Nad panustavad sinna, kus n\u00e4evad, et saavad 10, 20, 30 aasta p\u00e4rast sealt midagi tagasi. P\u00e4ris rumalat ja niisama raha pildumist sakslased \u00fcldiselt ei tee. Tavaliselt tuleb alati vaadata, mis selle taga on, kui kuhugi raha pannakse.<\/p>\n
K\u00fcll aga olen vaadanud, et nad plaanivad oma panust \u00dcRO-sse oluliselt v\u00e4hendada. Sakslased on olnud v\u00e4ga suured rahastajad, kuid tundub, et nad on praegu siiralt solvunud, kuna ei saanud \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu ajutise liikme kohta.<\/p>\n
Seega mingeid k\u00e4rpeid ikkagi tehakse. Meie intervjuuaeg hakkab \u00f5ige pea otsa saama, aga tahan su k\u00e4est veel kaht asja k\u00fcsida. Oled Saksamaa risti-r\u00e4sti l\u00e4bi k\u00e4inud \u2013 \u00fctle Eesti inimesele \u00fcks koht, kuhu Saksamaal suvel minna.<\/p>\n
Olles ise Berliinis elanud, pean \u00fctlema, et Berliin on k\u00f5ige kihvtim koht.<\/p>\n
Aga kui Berliinis on juba k\u00e4idud?<\/p>\n
Siis Baierimaa. Mis ka v\u00e4ga mulle meeldib ja on imeilus \u2013 Heidelbergi kant ja Baden-Baden. Saksamaal on t\u00f5esti nii palju ilusaid kohti, imelised veinim\u00f5isad ja veiniteed. Kuna iga liidumaa on erinev, on seal nii palju ja igale maitsele. \u00dcksk\u00f5ik kuhu minna, sealt edasi saab ikka juba kuhugi v\u00e4ga huvitavasse kohta.<\/p>\n
P\u00e4ris l\u00f5petuseks. Postimehel on n\u00fc\u00fcd uus peatoimetaja ametis, sinna sa naasta ei saa. Mida sa Eestis tegema hakkad?<\/p>\n
Seda ma t\u00e4iesti ausalt veel ei tea. K\u00fcll aga on mul v\u00e4ga hea meel, et Anvar Samost on Postimehe peatoimetaja \u2013 ma arvan, et seal l\u00e4heb k\u00f5ik n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3666103h9930t24.jpg\"\/)
Merit Koplit intervjueerib “Reedeses intervjuus” Liisu Lass Autor\/allikas: Piit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4naseks k\u00fclaliseks on Merit Kopli, kes on endine Postimehe peatoimetaja, kuid on viimased 10 aastat elanud ja t\u00f6\u00f6tanud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":208945,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,85233,28,29,84099,19,25,10613,23,24,22,20,30],"class_list":["post-208944","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kultuurisaadik","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-merit-kopli","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reedene-intervjuu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116780653861376742","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208944","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=208944"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/208944\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/208945"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=208944"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=208944"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=208944"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}