Steven Spielbergi t\u00e4htsust 20. sajandi teise poole Hollywoodi arenguloos ei sea ilmselt keegi kahtluse alla, aga ei tasu alahinnata ka tema rolli globaalses popkultuuris. Kui m\u00f5tleme dinosaurustele, siis ei r\u00e4nda m\u00f5ttes mitte miljonite aastate taha, vaid suure t\u00f5en\u00e4osusega 1990. aastate algusesse, kui valmis “Juuraajastu park”1. Kui keegi r\u00e4\u00e4gib haidest, siis ei s\u00e4hvata silma ette mitte piiritu avameri oma ohtudega, vaid hoopis \u00f5udusklassik “L\u00f5uad”2. Kui n\u00e4eme kuskil piitsa ja kaabut, siis ei ole v\u00f5imalik m\u00f5elda kellelegi muule kui Indiana Jonesile. On raske leida teist lavastajat, kelle karj\u00e4\u00e4rist leiaks nii pika rea aja\u00fclese s\u00fcmbolv\u00e4\u00e4rtusega teoseid. \u00c4kki ainult \u2026 Walt Disney?<\/p>\n
Arvatavasti just t\u00e4nu mainitud teostele on ta l\u00e4bi aegade enim tulu teeninud lavastaja, kellel varandust enam kui viis miljardit dollarit. \u00dcleelusuurused kassahitid on aga vaid \u00fcks suund, millele 79aastane kinolegend on l\u00e4bi aastate keskendunud. Teda on alati huvitanud ka ajalugu, olgu see siis Teine maailmas\u00f5da (“Schindleri nimekiri”, “P\u00e4ikese impeerium”, “Reamees Ryani p\u00e4\u00e4stmine”3), Ameerika keeruline minevik (“Lincoln”, “Purpurtoonid”4) v\u00f5i ka tema enda noorusp\u00f5lv (“Fabelmanid”5). Kui Spielberg on \u00fche silmaga vaadanud alati ajas tagasi, siis teine silm on alatasa piilunud ettepoole. Kokku 35 lavastajat\u00f6\u00f6 hulgast moodustavadki umbes veerandi linalood, mis lapseliku \u00f5hina ning siirusega otsivad ainest just tulevikust v\u00f5i maav\u00e4listest olenditest.<\/p>\n
Miks sellest k\u00f5igest praegu r\u00e4\u00e4kida? P\u00f5hjus on v\u00e4ga lihtne, sest v\u00e4rskelt kinodesse j\u00f5udnud “Avalikustamise p\u00e4ev” s\u00f5lmib otsekui temaatilise lipsukesega kokku motiivid ja k\u00fcsimused, millega on Spielberg tegelenud alates oma lavastajatee algusest \u00fcle 60 aasta tagasi. T\u00e4psemalt, 1963. aastal valmis toona 17-aastase Spielbergi k\u00e4e all 500 dollariga \u00fcle kahe tunni kestnud ulmelugu “Tuleleek”6, kus hulk teadlasi ja UFO-entusiaste hakkab uurima taevas liikuvat v\u00e4rvilist valgust. Selle kirjeldusega aga peamegi praegu leppima, sest suur osa filmist on h\u00e4vinud ning veebist v\u00f5ib leida vaid \u00fcksikuid pilte v\u00f5tetest ning paari minuti jagu kohutava kvaliteediga videomaterjali.<\/p>\n
Kui lisame sinna k\u00f5rvale veel ka Spiel\u00adbergi esimese t\u00f5eliselt ambitsioonika ulmeloo, 1977. aastal vaatajate ette j\u00f5udnud “Kolmanda astme l\u00e4hikontakti”7, siis v\u00f5ib \u00f6elda, et tulnukatega sai enam kui poole sajandiga ring t\u00e4is. Aga millised ulmad sinna vahele veel mahtunud on?<\/p>\n
K\u00f5ik teed viivad \u2026 tulnukateni<\/p>\n
Viimastel k\u00fcmnenditel on Spielberg m\u00f5ne \u00fcksiku erandiga keskendunud p\u00f5hiliselt maistele ja k\u00fcllalt ratsionaalsetele teemadele. Sellele vaatamata on ta aga siiani lavastaja, kes on teinud k\u00f5ige enam t\u00e4ispikki m\u00e4ngufilme tulnukatest. Ridley Scotti k\u00e4e all valmis tegelikult k\u00f5igest esimene “Tulnukas” ja hiljem selle kaks eellugu “Prometheus” ja “Tulnukas. Covenant”8. Spiel\u00adberg on aga teinud lausa viis erinevat k\u00e4sitlust maav\u00e4listest olenditest \u2013 kuus, kui arvestame ka praeguseks kadunud deb\u00fc\u00fctfilmi. “Kolmanda astme l\u00e4hikontakti” k\u00f5rval on ta \u00f5hinaga kosmose suunas kiiganud ka filmides “E.T.”, “Maailmade s\u00f5da”, “Indiana Jones ja kristallpealuu kuningriik”9\u00a0ning v\u00e4rske “Avalikustamise p\u00e4ev”. Ekslikult arvatakse sellesse ritta ka 2001. aasta “A.I. \u2013 Tehis\u00adintellekt”10, mille epiloogis minnakse ajas 2000 aastat tulevikku, kuid sealsed roheliste mehikeste sarnased tegelased on hoopis robotid.<\/p>\n
Lihtne oleks seda pidada lihtsalt kinnisideeks, millele Spielberg on ikka ja j\u00e4lle eri vorme otsinud, laiemalt on aga see aga kinnitus piiritust uudishimust. Steven Spielberg on alati olnud suur unistaja, keda on huvitanud rohkem k\u00fcsimused kui \u00fchesed ning kammitsevad vastused. K\u00f5iki tema ulmek\u00e4sitlusi v\u00f5ibki vaadelda h\u00fcpoteesidena, omamoodi m\u00f5ttem\u00e4ngudena, seejuures pole ta kunagi kartnud olla ka naiivne, pigem on ta naiivsust au sees hoidnud.<\/p>\n
N\u00e4iteks tema esimene suur ja ajale \u00fcllatavalt h\u00e4sti vastu pidanud ulmefilm “Kolmanda astme l\u00e4hikontakt” v\u00f5iks v\u00e4hemalt paberil kokku sobida vaid kaks aastat hiljem valminud Ridley Scotti ksenomorf-\u00f5udusega, kuid k\u00f5nnib hoopis \u00fcht jalga pikaaegse koost\u00f6\u00f6partneri George Lucase samal aastal (!) vaatajate ette j\u00f5udnud “T\u00e4hes\u00f5dadega”11. Siin on vundamendiks s\u00fcgavalt inimlik huvi selle vastu, mis on meist kaugel. Mis oleks, kui heledad tuled k\u00f5rgel meie pea kohal ei ole lennuki, vaid hoopis kosmose\u00adlaeva omad? K\u00f5ik algab ja m\u00f5neti ka l\u00f5peb tema jaoks selle k\u00fcsimusega, aga just tugev lookesksus annab talle v\u00f5imaluse tugevateks \u00fcldistuseks.<\/p>\n
Lihtne on praegu tagasi vaadates seda filmi naeruv\u00e4\u00e4ristada: jajah, tulnuklaevad saabuvad Wyomingi t\u00fchermaale ning meie \u00fcritame nendega suhelda s\u00fcntesaatorite abil. Tuleb aga arvesse v\u00f5tta, et 1970. aastate teises pooles ei olnud elektrooniline muusika veel oma m\u00fcstilist oreooli minetanud, seega oli tolleaegne moodsaim helilooming hea moodus, kuidas kaugete k\u00fclalistega kontakti astuda. Oluline on just idee, et kaugetest galaktikatest meie juurde j\u00f5udvad tulnukad ei taha lihtsalt seda planeeti endale, vaid soovivad ka meile midagi \u00f6elda. See polegi kolonialism, vaid hoopis diplomaatia? Samasuguse lingvistilise probleemiga tegeles Denis Villeneuve k\u00fcmmekond aastat tagasi “Saabumises”12. Julgen arvata, et Spielbergi neoonv\u00e4rvides s\u00fcndiludistamiseta poleks ka seda filmi.<\/p>\n
“Kolmanda astme l\u00e4hikontakti” raamib lisaks sellele veel ka s\u00fcgavalt liigutav lootus: \u00e4kki ei j\u00e4\u00e4nudki meie l\u00e4hedased Teises maailmas\u00f5jas kadunuks ega hukkunud anon\u00fc\u00fcmselt m\u00f5nes lahingus, vaid on kogu vahepealse aja olnud tulnukate kaitsva tiiva all. Motiivi juurde, kus v\u00f5\u00f5ras ja tundmatu on metafoor reaalsetele muredele ning hirmudele, l\u00e4heb Spielberg oma karj\u00e4\u00e4ris k\u00fcll korduvalt tagasi, viis aastat hiljem valminud filmis “E.T.” j\u00e4tab ta aga mitmet\u00e4henduslikkuse t\u00e4ielikult k\u00f5rvale. V\u00f5i siiski? \u00dcdini koguperes\u00f5bralikus linaloos pakub ta v\u00e4lja, et \u00e4kki v\u00f5ib tulnukas olla hoopis meie \u2026 s\u00f5ber. Seda kontseptsiooni ei hakata keeruliste filosoofiliste probleemidega koormama, vaid Spielberg laseb meil pretensioonitult sooja lapsep\u00f5lveseiklusega kaasa kulgeda.<\/p>\n
Ent ehk murdis just “E.T.” \u00fche k\u00f5ige olulisema stereot\u00fc\u00fcbi, mille muutumise vilju l\u00f5ikab Ameerika filmit\u00f6\u00f6stus siiani? Varjudest v\u00e4lja h\u00fcppav koll ei pruugigi meile kurja tahta, vaid v\u00f5ib olla ka s\u00f5bralik ja tore. Mitte liiga armas, ikkagi pisut salap\u00e4rane. Kas meelega v\u00f5i kogemata tekkis oks\u00fc\u00fcmoron “peres\u00f5bralik \u00f5udus”, millele j\u00e4rgnesid peagi “Hirmujudinate” ja “Hauakambri lugude”13\u00a0sarjad, v\u00e4ga otseselt ja \u00fcks-\u00fchele viitab “E.T-le” ka Netflixi menusari “Veidrad asjad”14.<\/p>\n
Tulevik on tume<\/p>\n
Spielberg keerab tulnukatele ja s\u00fcgavamatele ulmek\u00e4sitlustele selja peaaegu 20 aastaks, keskendudes kergemale meelelahutusele ning ka s\u00f5jafilmidele, 2000. aastate alguses tuleb ta aga l\u00fchikese aja jooksul v\u00e4lja kahe linalooga, kus tema varasem usk ilusamasse homsesse on muutunud paranoiade v\u00f5rgustikuks. 2001. aastal valminud ja praeguseks \u2013 vaatamata igati ajakajalisele pealkirjale \u2013 suuresti unustatud “A.I.” on kahe suure gigandi koost\u00f6\u00f6 vili: Stanley Kubrick t\u00f6\u00f6tas selle projektiga mituk\u00fcmmend aastat, p\u00e4rast tema surma v\u00f5ttis selle lavastada aga Spielberg. Kui “E.T.” puhul sai inimene s\u00f5braks v\u00f5\u00f5rap\u00e4rase nunnu elukaga, siis n\u00fc\u00fcd k\u00fcsib igavene unistaja: kas tehisaru on v\u00f5imeline meid armastama?<\/p>\n
Palju vett on merre voolanud ja maailm on viimase 25 aastaga p\u00f6\u00f6rdumatult muutunud, aga sellele vastusele pole me ikkagi sammugi l\u00e4hemale j\u00f5udnud. Pigem on hiljutine keelemudelite h\u00fcperkiire areng sundinud seda k\u00fcsimust uurima veelgi suurema ettevaatlikkusega. Film ise on aga lootusetult eba\u00fchtlane, \u00fchel hetkel s\u00e4hvatab seal\u00a0bladerunner’likku tehnoloogilist tumetulevikku, j\u00e4rgmisel momendil n\u00e4eme\u00a0madmax’ilikke slummip\u00e4tte, et j\u00f5uda l\u00f5puks hoopis tobenaljaka metaparoodiani. Ehk ei suutnud Spielberg lihtsalt Kubricku kingadesse astuda? Vastuolud kisuvad filmi l\u00f5hki ning kuigi pidevalt korduv idee informatsioonist kui kalleimast valuutast kehtib praegugi, on “A.I.” ikkagi korraga nii lootusetult aegunud kui ka kummaliselt ajast ees.<\/p>\n
Eksperimenteeriva ning ajuti uhkelt eba\u00f5nnestuva “A.I.” heastab sellele j\u00e4rgnenud “Minority Report. Kolmas otsus”, kus eelkurit\u00f6\u00f6de uurijana teeb \u00fche oma karj\u00e4\u00e4ri p\u00f5nevama rolli Tom Cruise. Philip K. Dicki l\u00fchilool p\u00f5hinevas filmis aitavad pahategusid \u00e4ra hoida kolm selgeltn\u00e4gijat, kelle n\u00e4gemuste abil peatatakse tulevased m\u00f5rvad enne veret\u00f6\u00f6 toimumist. Lisaks sellele, et tegu on \u00fche parima stsenaariumiga, millega Spielberg on kunagi t\u00f6\u00f6tanud, hoidis seda filmi nii toona kui ka praegu k\u00e4imas m\u00f5ttek\u00e4ik: praegu on see k\u00f5ik veel tulevik, aga kui kauaks? Tegevus toimub ekraanil 2054. aastal, julgen arvata, et sedalaadi k\u00f5hereaalsus j\u00f5uab meieni varem.<\/p>\n
Maav\u00e4liste j\u00f5ududeni j\u00f5udis Spiel\u00adberg taas 2005. aastal ning erinevalt aastak\u00fcmnete tagustest t\u00f6\u00f6dest on kadunud igasugune lust. H. G. Wellsi sama pealkirjaga romaanil p\u00f5hinev “Maailmade s\u00f5da” pole sinisilmne ega ootus\u00e4rev, \u00f5igupoolest ei pakuta seal \u00fchtki hellitavat lootusekiirt, hoopis vastupidi. J\u00e4rjekordne koost\u00f6\u00f6 Cruise’iga on laetud 9\/11 j\u00e4rgsest \u00e4revusest, mis on valatud tol ajal erakordselt populaarse katastroofifilmi vormi. Kauged k\u00fclalised on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks Maa kiirkorras anastada, mingil arusaamatul p\u00f5hjusel imevad nad inimesi torust sisse ja pritsivad siis verd v\u00e4etisena laiali. Praegu \u00fcle vaadates v\u00f5ib film n\u00e4ida tobedana, omas ajas aga m\u00f5jus Spielbergi h\u00e4benematult suurejooneline teekond inimkonna h\u00e4vingu poole h\u00e4irivalt t\u00f5etruuna, eriti k\u00fcmneaastasele vaatajale.<\/p>\n
P\u00e4rast seda j\u00e4i mulje, et ehk ei suudagi vanameister enam oma kunagiste tippteoste tasemele t\u00f5usta. “Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik” kasutas n\u00e4puga j\u00e4rge ajades k\u00f5iki vanu trikke, aga kaks Spielbergi lemmikteemat \u2013 unustatud ajaloop\u00e4rand ning maav\u00e4lised j\u00f5ud \u2013 l\u00f5puks ikkagi h\u00e4sti \u00fchte ei istunud ning kuigi meel sai edukalt lahutatud, j\u00e4\u00e4b see ikkagi legendaarse seikleja filmisarja k\u00f5ige tuhmimaks peat\u00fckiks. Enam-v\u00e4hem sama v\u00f5ib \u00f6elda ka filmi “Valmistub esimene m\u00e4ngija”15\u00a0kohta, mis on kui algklasside versioon tema nullindate alguse ulmevisioonidest, kus lustlikud multikategelased veavad arvutim\u00e4ngus v\u00e4gikaigast. Popkultuuriviidetest tiine tulev\u00e4rk p\u00fcsib p\u00fcsti vaid Spielbergi hea k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskuse najal, ainus meeldej\u00e4\u00e4v tabamus on korporatiivsete tehnoloogiahiidude valusalt t\u00f5etruu kujutamine.<\/p>\n
Tagasi alguses<\/p>\n
Spielberg on k\u00e4inud l\u00e4bi pika teekonna, kus tulnukad on olnud kord pahad, siis j\u00e4lle head, vahepeal kaisukarulikult nunnud, et j\u00e4rgmisel hetkel meenutada taas samblarohelisi v\u00e4ikseid vanamehi. Miks ikkagi oli tal vaja n\u00fc\u00fcd taas sama teema ette v\u00f5tta? Esiteks olen valmis astuma kohe kaitseliinile, sest \u00fchest heast UFO-filmist ei \u00fctle ma kunagi \u00e4ra. Ilmselt pole ma ka \u00fcksi, sest t\u00e4navu kinodesse j\u00f5udnud “Ave Maria”16\u00a0on vaat et \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt kiita saanud. Eriti h\u00e4sti klapib see teema suviste kassahittide hulka, viimati n\u00e4gime seda veenvalt umbes neli aastat tagasi Jordan Peele’i m\u00fcsteeriumiga “Ei”17, Seega t\u00e4idab Spielberg v\u00e4hemalt minu jaoks kaua oodatud t\u00fchimiku.<\/p>\n
Teisalt tabasin end juba p\u00e4rast seanssi m\u00f5ttelt, et “Avalikustamise p\u00e4ev” v\u00f5ib ju pealtn\u00e4ha n\u00e4ida universaalse ja s\u00fcgavalt inimliku loona \u2013 keda ei huvitaks see, millest me midagi ei tea? \u2013, kuid praegused ajad on piisavalt \u00e4revad ja homne p\u00e4ev niigi t\u00e4is k\u00e4egakatsutavat teadmatust. Seega on tema irratsionaalsete hirmude fookusesse t\u00f5stmine j\u00e4rjekordne katse pisut nostalgilise varjundiga. Minu \u00f5\u00f5vafilmide janu on saanud osalt alguse l\u00e4bi s\u00f5rmede piilutud “Salatoimikute”18\u00a0episoodidest ning selles tuules n\u00e4is nullindate alguses igati v\u00f5imalik, et \u00fchel p\u00e4eval maandub hoovi kosmoselaev. Uus generatsioon, kes on \u00fcles kasvanud kainestavamas maailmas, v\u00f5ib aga lihtsalt \u00f5lgu kehitada ja k\u00fcsida: keda huvitab?<\/p>\n
M\u00f5te sellest, et \u00e4kki ei huvitagi, m\u00f5jub Spielbergi mootorile k\u00fctusena. Temas on toimunud s\u00fcgavam, isegi p\u00f5him\u00f5tteline muutus: ei ole n\u00e4ha enam karj\u00e4\u00e4ri algusaegade lusti ega ka vahepealset suurt s\u00fcgavat muret, vaid ta on muutunud kuidagi \u2026 rahutuks. Ehk h\u00e4irib teda see, et eluvidevikus ei ole ta ikka veel vastuseid leidnud? V\u00f5i on see meid \u00fcmbritseva k\u00f5rvulukustava pinge s\u00fcmptom? “Avalikustamise p\u00e4eva” taustal luurab t\u00f5epoolest kolmas maailmas\u00f5da, mis h\u00f5ljub filmi kohal kui m\u00f5tteline viimsep\u00e4evakell, lugemas viimaseid millisekundeid. Spielberg l\u00e4idab aga tunneli l\u00f5pus valguse ja lubab uskuda, et keegi meist veel suurem v\u00f5ib meile lunastust pakkuda.<\/p>\n
Kuigi Spielberg on kogu karj\u00e4\u00e4ri v\u00e4ltel olnud ennek\u00f5ike loojutustaja, siis siin on narratiiv vaid \u00f5rn tugis\u00f5restik, mis tervikpildis liigsuurt rolli ei m\u00e4ngigi. Kassi-hiire m\u00e4ng, kus vilepuhujad soovivad avaldada maailmale USA salateenistuste kiivalt hoitud saladusi, kannab endas “Salatoimikute” vaimu, isegi niiv\u00f5rd, et filmi juhtlauseks sobiks sarjas korduvalt k\u00f5lanud fraas “ma tahan uskuda”. Mida s\u00fcgavamale vaataja saladuste v\u00f5rku kistakse, seda selgemaks saab, et “Avalikustamise p\u00e4eva” on vaja eelk\u00f5ige Spielbergile endale. See film on pihtimuslik, aeg-ajalt liiga otse\u00fctlev, v\u00e4lja arendamata ja skemaatiline, aga viimse kui kaadrini energiast ja kirest laetud. Autor keerab l\u00f5puks veel viimase vindi peale ja k\u00fcsib: \u00e4kki vajavad hoopis tulnukad meid, mitte meie neid?<\/p>\n
Uue kooli elutute, otsekui vabrikust v\u00e4lja tulistatud suvafilmide k\u00f5rval m\u00f5jub selline katsetav ja eksiv, aga t\u00e4nu sellele ka \u00fcdini elus k\u00e4sitlus kui peenk\u00e4sit\u00f6\u00f6. Muidugi seisavad Spielbergi k\u00f5rval \u00f5ppinud meistrid, nagu operaator Janusz Kami\u0144ski, kelle kaamera on endiselt sama d\u00fcnaamiline kui varem, ja stsenarist David Koepp \u2013 m\u00f5lemaga on ta aastaid koost\u00f6\u00f6d teinud. Helilooja John Williamsiga on see aga juba 30. koost\u00f6\u00f6. Lisame v\u00f5rrandisse tippvormis Emily Blunti, alati s\u00e4rtsaka Colman Domingo ning p\u00f6\u00f6raselt produktiivse Josh O’Connori ja suur osa t\u00f6\u00f6st on tema eest tehtud. Siin on aga ikkagi veel midagi, mida ei saa niiviisi mugavalt k\u00e4ega rehmates ratsionaliseerida, sest eelk\u00f5ige on “Avalikustamise p\u00e4ev” ikkagi autorifilm, \u00fche tipplavastaja soov l\u00f5puks vastuseid kuulda. Ta on v\u00e4sinud ootamast, v\u00e4sinud unistamast.<\/p>\n
Viimase veerandtunniga pakub ta meile \u00fche v\u00f5imaliku vastuse, kindlasti mitte l\u00f5pliku, aga niiv\u00f5rd veenva, et sulab piir reaalsuse ja v\u00e4ljam\u00f5eldise vahel. Taban end kinotoolis varateismelise kombel punnis silmadega ekraani j\u00f5llitamas. Korraks ei m\u00f5tle ma sellele, et Mutin on Punn ja ilmselt lendab homme taas m\u00f5ni l\u00f5hkelaenguga droon meie piirialal. Korraks usun minagi siiralt, et on veel midagi muud peale argihirmude. Eriti s\u00fcmpaatne on seejuures see, et Spielberg ei p\u00fc\u00fca tingimata meile meeldida, vaid sunnib meid tema t\u00f5ega nendeks m\u00f5neks tunniks leppima, pannes korduvalt proovile ka hea maitse piiri. Popkornikinos aga n\u00e4ebki liiga harva seda, et keegi julgeks riskida ja vaatajaga konflikti astuda.<\/p>\n
Kas Steven Spielberg on n\u00fc\u00fcd tulnukatega rahu teinud? Loodetavasti mitte. Olen igati valmis leppima ka tema veidi lohakate ning minu t\u00f5ekspidamisi proovile panevate k\u00e4sitlustega, v\u00e4hemalt seni, kuni ta p\u00e4ris Coppola “Megalopolise”19\u00a0tasemel kaosesse ei lahku. Seni j\u00e4\u00e4me aga avalikustamise p\u00e4eva ootama, olekski v\u00e4ike vaheldus muudele muredele!<\/p>\n
1 “Jurassic Park”, Steven Spielberg, 1993.<\/p>\n
2 “Jaws”, Steven Spielberg, 1975.<\/p>\n
3 “Schindler’s List”, Steven Spielberg, 1993; “Empire of the Sun”, Steven Spielberg, 1987; “Saving Private Ryan”, Steven Spielberg, 1998.<\/p>\n
4 “Lincoln”, Steven Spielberg, 2012; “The Color Purple”, Steven Spielberg, 1985.<\/p>\n
5 “The Fabelmans”, Steven Spielberg, 2022.<\/p>\n
6 “Firelight”, Steven Spielberg, 1964.<\/p>\n
7 “Close Encounters of the Third Kind”, Steven Spielberg, 1977.<\/p>\n
8 “Alien”, Ridley Scott, 1979; “Prometheus”, Ridley Scott, 2012; “Alien: Covenant”, Ridley Scott, 2017.<\/p>\n
9 “E.T. the Extra-Terrestrial”, Steven Spielberg, 1982; “War of the Worlds”, Steven Spielberg, 2005; “Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull”, Steven Spielberg, 2008.<\/p>\n
10 “A.I. Artificial Intelligence”, Steven Spielberg, 2001.<\/p>\n
11 “Star Wars”, George Lucas, 1977.<\/p>\n
12 “Arrival”, Denis Villeneuve, 2016.<\/p>\n
13 “Goosebumps”; “Tales from the Crypt”<\/p>\n
14 “Stranger Things”, Matt ja Ross Duffer, 2016\u20132025.<\/p>\n
15 “Ready Player One”, Steven Spielberg, 2018.<\/p>\n
16 “Project Hail Mary”, Phil Lord, Christopher Miller, 2026.<\/p>\n
17 “Nope”, Jordan Peele, 2022.<\/p>\n
18 “The X-Files”, Chris Carter, 1993-2018.<\/p>\n
19 “Megalopolis”, Francis Ford Coppola, 2024.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Steven Spielbergi t\u00e4htsust 20. sajandi teise poole Hollywoodi arenguloos ei sea ilmselt keegi kahtluse alla, aga ei tasu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":209088,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[80636,26,27,84197,37,33,35,34,36,85306,31,32,21,85305,28,29,19,25,84196,16076,23,24,8856,51921,14811,22,20,30],"class_list":["post-209087","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-avalikustamise-paev","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-disclosure-day","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-et","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kolmanda-astme-lahikontakt","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-spielberg","tag-steven-spielberg","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tulnukad","tag-ufo","tag-ufod","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116781558300036831","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=209087"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209087\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/209088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=209087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=209087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=209087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}