Ida-Tallinna Keskhaigla proteesimeistri Anti Piguli abil saavad s\u00f5jas jala kaotanud Ukraina s\u00f5durid omale uued p\u00f5lveproteesid. Paljud v\u00f5itlejad soovivad p\u00e4rast proteesi saamist naasta aktiivsesse ellu v\u00f5i isegi rindele.<\/p>\n
Ida-Tallinna Keskhaigla proteesimeister Anti Pigul tegeleb Ukraina s\u00f5jas jalast ilma j\u00e4\u00e4nud v\u00f5itlejatega, kes koost\u00f6\u00f6s Ukraina heategevusorganisatsiooniga saavad omale uue jalaproteesi.<\/p>\n
“Oleme leppinud kokku, milliste inimestega tegeleme ja keda saame proteesida. Enamasti on need alaj\u00e4seme amputatsiooniga mehed, kes tahavad naasta aktiivsesse ellu v\u00f5i isegi rindele. Me anname neile v\u00f5imaluse uuesti oma kodumaad kaitsta,” selgitas Pigul Vikerraadio saates “Huvitaja”.<\/p>\n
Proteesitehnoloogia areneb kiiresti. “Juba paari aastaga on tulnud turule uus p\u00f5lves\u00f5lm, mis suudab sekundis tuhandeid kordi anal\u00fc\u00fcsida inimese asendit ja liikumist. See tunneb \u00e4ra, kas inimene k\u00f5nnib, jookseb, liigub tagurpidi v\u00f5i s\u00f5idab rattaga ja kohandab end vastavalt,” kirjeldas Pigul.<\/p>\n
Selliste proteeside paigaldamine n\u00f5uab eraldi sertifikaati. “Firma esindaja tuleb Eestisse, koolitab meid ja me teeme k\u00f5ik arvutiga koos patsiendiga l\u00e4bi: k\u00f5nnime, katsetame treppe, erinevaid re\u017eiime. Uutel p\u00f5lvedel on isegi \u00e4pp, millega inimene saab pisut seadistusi ise muuta,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
K\u00f5ige liigutavam hetk Piguli t\u00f6\u00f6s on see, kui inimene oma uue jalaga esimest korda p\u00fcsti t\u00f5useb. “Need esimesed sammud \u2013 see on v\u00f5imas. Eriti, kui inimene on kaua ratastoolis olnud. Hiljem tuleb palju t\u00f6\u00f6d ja harjutamist, aga r\u00f5\u00f5m, kui ta l\u00f5puks k\u00f5nnib ja saab tagasi tunde, et elu l\u00e4heb edasi. See on hindamatu,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Pigul n\u00e4eb oma t\u00f6\u00f6s iga p\u00e4ev, kui tihedalt on inimese liikumine seotud tema elukvaliteediga. Olgu tegu jalgade tervise, \u00f5ige jalan\u00f5u valiku v\u00f5i uue proteesiga, mis annab kaotatud j\u00e4semega inimesele v\u00f5imaluse taas p\u00fcsti t\u00f5usta.<\/p>\n
“Peale Ukraina s\u00f5durite j\u00f5uavad minu juurde eelk\u00f5ige inimesed, kellel on jalaprobleemid. Olgu need seotud h\u00fcppeliigese, varvaste v\u00f5i muude jalalaba piirkondadega,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
H\u00fcppeliigese vaevused on tema s\u00f5nul eriti sagedased, kuna istuv eluviis muudab liigese ebastabiilseks. “Liiges vajub sageli sissepoole ja v\u00f5ib hakata v\u00e4lja k\u00e4ima. Sellest tekib krooniline viga,” selgitas Pigul.<\/p>\n
Sellise probleemi puhul on k\u00f5ige t\u00e4htsam teadlikkus. “Tuleb endale teadvustada, et h\u00fcppeliiges on n\u00f5rk ja osata liikumisel seda arvestada. Aitab, kui kanda pehmet ortoosi v\u00f5i treenida h\u00fcppeliigese \u00fcmbruse v\u00e4ikseid lihaseid. Eriti sportlaste puhul, n\u00e4iteks korvpallis, juhtub paratamatult olukordi, kus liiges saab viga. Seet\u00f5ttu tulebki lihaseid pidevalt tugevdada,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Jalan\u00f5u on rohkem kui moeasi<\/p>\n
Piguli s\u00f5nul on \u00f5iged jalan\u00f5ud jalgade tervise juures \u00fcliolulised. Vale jalan\u00f5u v\u00f5ib p\u00f5hjustada lausa deformatsioone. “Naisterahvastel on klassikaline n\u00e4ide k\u00f5rge konts: kogu keharaskus l\u00e4heb jala esiosale, suur varvas p\u00f6\u00f6rdub v\u00e4lja ja tekib nukk-varvas. Sama probleem tekib ka liiga kitsaste v\u00f5i l\u00fchikeste jalan\u00f5ude puhul,” t\u00f5i ta n\u00e4ite.<\/p>\n
Tema soovitus on osta pigem pool numbrit suuremad jalan\u00f5ud. “Aja jooksul vajub inimese jalg pisut laiemaks ja pikemaks. Jalan\u00f5ud peaksid olema piisava laiusega ja sobiva liistuga. Erinevad tootjad kasutavad eri liiste \u2013 tuleb katsetada, milline sobib just sinu jalale,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Pigul lisas, et t\u00e4iesti lameda tallaga jalan\u00f5ud ei ole jala anatoomiale head. “K\u00f5ige sobivam on umbes \u00fcks sentimeeter kontsa \u2013 nii on jalal looduslik asend. Kahe- kuni kolmesentimeetrine konts naistel on t\u00e4iesti sobiv, kuid viis sentimeetrit ja rohkem on juba \u00e4\u00e4rmus,” selgitas ta.<\/p>\n
Ka kontorit\u00f6\u00f6 puhul peab Piguli s\u00f5nul t\u00e4htsaks liikumise ja asendivahetuse t\u00e4htsust. “Pidev sundasend on kehale k\u00f5ige hullem. \u00dcksk\u00f5ik, kas istud sirgelt, l\u00f6sutad v\u00f5i t\u00f5used p\u00fcsti. Peaasi, et vahetad asendit ja liigud. Veel parem, kui saad vahepeal p\u00fcsti t\u00f5usta ja natuke k\u00f5ndida,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
F\u00fcsioterapeudi s\u00f5nul on liikumine k\u00f5ige alus. “Kui inimene k\u00f5nnib iga p\u00e4ev kas v\u00f5i pool tundi, hakkab ta automaatselt otsima, kuidas liikumine oleks mugavam. See t\u00e4hendab, et ta p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu oma kehale ja jalan\u00f5udele,” \u00fctles Pigul.<\/p>\n
K\u00f5ndimine on tema hinnangul \u00fcks parimaid tegevusi s\u00fcdame tugevdamiseks ja rasvap\u00f5letuseks. “Ei pea hakkama jooksma. K\u00f5nd on optimaalne, tervistav ja enamikule inimestest j\u00f5ukohane liikumisvorm,” lausus ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ida-Tallinna Keskhaigla proteesimeistri Anti Piguli abil saavad s\u00f5jas jala kaotanud Ukraina s\u00f5durid omale uued p\u00f5lveproteesid. Paljud v\u00f5itlejad soovivad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20929,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2233,12073,28,29,2893,19,12074,25,12072,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-20928","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-ida-tallinna-keskhaigla","19":"tag-jalad","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-liikumine","23":"tag-news","24":"tag-polveprotees","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-proteesid","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20928","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20928"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20928\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20929"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20928"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20928"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20928"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}