Hoolimata enim sekulariseerunud maa kuvandist on Eestis oldud kirikuhoonete staatuse osas m\u00e4rksa konservatiivsemad kui paljudes teistes Euroopa riikides. Kirikuhoonete \u00fcmberm\u00f5testamine v\u00f5i uuskasutus on Euroopas k\u00fcllaltki levinud; kuid erinevalt n\u00e4iteks Taanist, Hollandist v\u00f5i Suurbritanniast on siinsed kirikuhooned, hoolimata kahanevatest kogudustest, enamasti s\u00e4ilitanud oma kirikliku funktsiooni, mitte edasi m\u00fc\u00fcdud ega saanud m\u00f5nda muud otstarvet.<\/p>\n
V\u00f5imalik, et teiste p\u00f5hjuste seas seletab teistsugust suhtumist ka m\u00e4lestus n\u00f5ukogude perioodist, mil sellised muutused ei toimunud olude sunnil, vaid riikliku surve tulemusel ning endistest p\u00fchakodadest said laohooned, v\u00f5imlad ja muud ilmalikud ruumid.<\/p>\n
Samas, kui t\u00e4nap\u00e4eval peetakse kirikuid p\u00fchakohtadeks, kuhu igasugune tegevus ei sobi, siis ajaloo v\u00e4ltel ei ole p\u00fchakodadena toiminud hoonete funktsioonid sugugi piirdunud \u00fcksnes religiooniga seonduvaga. Vanas Roomas kasutati templeid v\u00e4ga erinevatel eesm\u00e4rkidel: n\u00f5upidamisruumidena, laoruumidena, kauplemispaikadena \u2013 meenutagem Jeesuse templi puhastamise lugu \u2013 ning isegi rahahoidlate ehk pankadena. <\/p>\n
Olukord, kus kirik omandab peaaegu \u00fcksnes religioosse funktsiooni ja muutub spetsiaalseks \u201ereligioosseks ruumiks\u201c, on \u00f5igupoolest \u00fcsna hiline ning p\u00e4rineb 18.\u201319. sajandist. See on seotud \u00fchiskondlike protsessidega, mille k\u00e4igus religioon kujunes omaette eluvaldkonnaks.<\/p>\n
Mis sobib kirikuruumi ja mis mitte?<\/p>\n
M\u00f5ne p\u00e4eva eest lahvatanud konflikt Tartu<\/a> Jaani kirikus toimunud Pallase moe\u0161\u00f5u p\u00e4rast<\/a> peegeldab taas kord muutuvaid arusaamu religioonist ja selle positsioonist \u00fchiskonnas. Selles konfliktis n\u00e4ivad kohtuvat v\u00e4hemalt kolm erinevat vaatenurka. <\/p>\n \u00dchelt poolt on esindatud eespool kirjeldatud arusaam, mille kohaselt kirikuruum on ette n\u00e4htud teatud kindlat laadi \u2013 p\u00fchade \u2013 tegevuste jaoks ning igasugune tegevus sinna ei sobi. Kuhu aga t\u00f5mmata sobivuse piir, on vaieldav ning nagu selgub eelmisel aastal Tartu \u00dclikoolis kaitstud Kai Kanariku magistrit\u00f6\u00f6st<\/a>, s\u00f5ltub v\u00e4hemalt EELK puhul suuresti konkreetse koguduse juhtkonna hinnangutest. Konkreetne juhend selle kohta puudub ning ilmselt seisab see debatt EELKs selle skandaali valguses veel ees.<\/p>\n Et m\u00f5ni religioon oleks veel kaks tuhat aastat hiljem paljude jaoks relevantne, peab ta suutma k\u00f5netada oma kaasaegset inimest ja tema probleeme<\/p>\n Teine perspektiiv puudutab seda, mis on aidanud kristlusel sajandite v\u00e4ltel p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Hoolimata sellest, et religioonikriitilised h\u00e4\u00e4led kinnitavad sageli, et kristlus jutlustab kahe tuhande aasta vanuseid t\u00f5desid, on kristlus olnud v\u00f5imeline paljude \u00fchiskondlike muutustega kohanema.<\/p>\n Et m\u00f5ni religioon oleks veel kaks tuhat aastat hiljem paljude jaoks relevantne, peab ta suutma k\u00f5netada oma kaasaegset inimest ja tema probleeme. Kui hinnata koguduse juhatuse selgituste p\u00f5hjal, siis just seda ongi Jaani koguduse juhatus p\u00fc\u00fcdnud teha: m\u00e4rks\u00f5nadena on v\u00e4lja toodud vaimne tervis, loodushoid ning inimene kui tervik \u2013 k\u00f5ik t\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00e4gagi aktuaalsed k\u00fcsimused. Kui omal ajal levis kristlus muu hulgas t\u00e4nu sellele, et kirikud<\/a> p\u00fcstitati sinna, kuhu liikusid inimesed \u2013 n\u00e4iteks tekkivatesse \u00e4\u00e4relinnadesse \u2013, siis n\u00fc\u00fcd kutsuti inimesed oma teemade ja muredega juba olemasolevasse kirikusse.<\/p>\n Kui need kaks vaadet kirjeldavad kiriku \u2013 ja \u00f5igupoolest iga organisatsiooni v\u00f5i ideoloogia \u2013 siseseid konservatiivseid ja liberaalsemaid arusaamu, siis kolmas vaatenurk on k\u00f5rvalseisja oma. Selleks k\u00f5rvalseisjaks on t\u00fc\u00fcpiline mittereligioosne eestlane, kes moodustab \u00fchiskonnas enamuse. Julgedes oma uurimist\u00f6\u00f6de leide laiemalt \u00fchiskonnale peegeldada, n\u00e4ib selle grupi valdav arusaam olevat, et kirikuhooned on k\u00fcll mingil moel erilised, kuid see erilisus ei ole sama, mida m\u00f5istavad eelnevad grupid. See erilisus tuleneb n\u00e4iteks mastaapidest (suur), esteetikast (ilus) ja ajaloost (vana). See on sedalaadi \u201eilmalik p\u00fchadus\u201c, mida v\u00f5ib tunda n\u00e4iteks arhiivides originaalk\u00e4sikirju uurides v\u00f5i ERMis sinimustvalget silmitsedes. Eks ole see ka p\u00f5hjus, miks muuseume tihtipeale ilmalikeks p\u00fchakodadeks nimetatakse.<\/p>\n Selle grupi jaoks on \u00fcks enim kirikuhoonetega seostuvaid teemasid vaikus. Kui v\u00e4lja arvata kontsertide k\u00fclastamine, siis valdav enamik inimesi, kes turistidena \u00fcle kirikul\u00e4ve astuvad, ei l\u00e4he sinna mitte jumalateenistust kuulama, nagu n\u00e4ivad eeldavat \u201etraditsioonilise kirikuk\u00e4sitluse\u201c pooldajad, vaid pigem vaikuse p\u00e4rast. Nende ootus ei ole, et seal tingimata midagi toimuks, vaid et tegemist oleks esteetiliselt nauditava ja inspireeriva ruumiga, kus on v\u00f5imalus m\u00f5tluseks, olgu see siis religioosset laadi v\u00f5i mitte.<\/p>\n Kirikut hinnatakse kui \u201esuurt lahedat kohta\u201c.<\/p>\n Samuti on mitu mu mittereligioosset informanti m\u00e4rkinud, et nad sooviksid abielluda kirikus. Eks oma osa m\u00e4ngib siin ka televisiooni vahendusel meieni j\u00f5udnud Hollywoodi filmitoodang ning p\u00f5hjendused on taas kord pigem esteetilist kui religioosset laadi. Kirikut hinnatakse kui \u201esuurt lahedat kohta\u201c, millel religioosne dimensioon puudub, ning abielutseremoonia puhul palutakse vaimulikul \u201ereligioossed kohad oma tekstist vahele j\u00e4tta\u201c.<\/p>\n See t\u00e4hendab, et v\u00e4ga paljude jaoks on kirikuhoonete t\u00e4hendus muutumas. Need n\u00e4ivad olevat kaotanud v\u00f5i kaotamas oma spetsiifiliselt religioosset sisu. Sajandite\u00fcleste ehitistena kutsuvad nad m\u00f5tisklema nii m\u00f6\u00f6dunud aegade, iseenda kui ka oma l\u00e4hedaste \u00fcle. N\u00e4iteks annavad kirikud paljude mittereligioossete jaoks v\u00f5imaluse kokkupuuteks oma lahkunud l\u00e4hedastega, kelle jaoks kirik oli oluline \u2013 seda n\u00e4htust on religiooniuurijate seas nimetatud \u201eilmalikuks \u00fcleloomulikuks\u201c.<\/p>\n Olen n\u00e4inud kirikutes foton\u00e4itusi, mis kutsuvad sisekaemusele v\u00f5i k\u00e4sitlevad valusaid \u00fchiskondlikke teemasid. Sedalaadi \u00fchiskondlikult aktuaalsete teemade kirikusse kutsumine n\u00e4itab, et kirikuhooned n\u00e4ivad muutuvat millekski, mida v\u00f5iks nimetada \u201eeksistentsiaalseks ruumiks\u201c. Sellist eksistentsiaalset ruumi v\u00f5ib t\u00e4ita erineva sisuga \u2013 muu hulgas ka religioossega \u2013, kuid keskseks arusaamaks n\u00e4ib olevat, et see peab puudutama midagi inimeseks olemisega seotut.<\/p>\n Sarnases \u201eeksistentsiaalses\u201c funktsioonis on ka nt Vabaduse v\u00e4ljak Tallinnas, kus vastavalt olukorrale v\u00f5ib r\u00f5\u00f5mu tunda Eesti riigi \u00fcle, vaadata jalgpalli (ka \u00fcks poolreligioosne praktika) v\u00f5i m\u00e4lestada k\u00fc\u00fcditamisel hukkunuid.<\/p>\n Kui kirik tahab olla \u00fchiskonnas kaasa r\u00e4\u00e4kida, ja mitte olla \u00fcha v\u00e4heneva arvu \u201e\u00f5igete\u201c viimseks kantsiks, mis koos viimase luterlase surmaga t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4b, siis oleks lihtsalt rumal j\u00e4tta terve rida olulisi teemasid oma ukse taha, \u00f6eldes, et need pole meie jaoks piisavalt p\u00fchad v\u00f5i liialt v\u00e4he religiooniga seotud.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (77)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hoolimata enim sekulariseerunud maa kuvandist on Eestis oldud kirikuhoonete staatuse osas m\u00e4rksa konservatiivsemad kui paljudes teistes Euroopa riikides.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":209602,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,72366,35,34,36,31,32,21,19209,85449,28,29,19,40930,25,249,22867,23,24,22,20,30],"class_list":["post-209601","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-evangeelne-luterlik-kirik","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kirikud","tag-kunstikool-pallas","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pallas","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu","tag-tartu-jaani-kirik","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116786571646703252","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209601","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=209601"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209601\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/209602"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=209601"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=209601"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=209601"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}