Turu-uuringute AS-i andmetel teevad t\u00e4navu Eestis jaanip\u00e4evaks suurimaid kulutusi juhina t\u00f6\u00f6tavad keskealised lastega mehed. Piirkondlik v\u00f5rdlus n\u00e4itab, et k\u00f5ige lahtisema k\u00e4ega on P\u00f5hja-Eesti elanikud, samas kui pealinlased hoiavad sagedamini raha kokku.<\/p>\n
“V\u00e4rsked andmed peegeldavad selgelt Eesti \u00fchiskonna sotsiaalmajanduslikku reaalsust, kus p\u00fchade t\u00e4histamise ulatus on otseses s\u00f5ltuvuses rahakoti paksusest,” selgitas Turu-uuringute anal\u00fc\u00fctik Irina Strapat\u0161uk.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fctiku s\u00f5nul on t\u00fc\u00fcpiline suurema eelarvega t\u00e4histaja keskealine, k\u00f5rgharidusega ja lastega partnerlussuhtes olev mees. Samuti t\u00f6\u00f6tab ta valdavalt juhtival kohal. Eelseisvad p\u00fchad m\u00f6\u00f6duvad t\u00e4iendavate kulutusteta enam kui pooltele madala sissetulekuga inimestele. Sama kehtib Kirde-Eesti elanike, muust rahvusest inimeste ja eakate kohta.<\/p>\n
Regionaalne v\u00f5rdlus t\u00f5i esile pealinna ja maapiirkondade lahknevused. V\u00e4ljaspool Tallinna asuvad P\u00f5hja-Eesti elanikud kulutavad p\u00fchadele k\u00f5ige enam. Selles piirkonnas plaanis 21 protsenti elanikest v\u00e4lja k\u00e4ia \u00fcle 100 euro.<\/p>\n
“Maapiirkondades, eriti k\u00fclades ja alevikes, on t\u00e4histamine m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt aktiivsem ja seal plaanib kulutusi teha 55 protsenti inimestest,” m\u00e4rkis Strapat\u0161uk.<\/p>\n
L\u00f5una-Eestis kavandas 28 protsenti vastajatest p\u00fchadeks kuni 50 eurot. Lisaks arvestas 17 protsenti sealsest elanikkonnast 50 kuni 100 euro suuruse v\u00e4ljaminekuga. Tallinnas ja Kirde-Eestis leidus kulutustest loobujavaid seevastu k\u00f5ige rohkem. Nendes piirkondades j\u00e4tsid kulutamisplaanid tegemata vastavalt 45 ja 49 protsenti inimestest.<\/p>\n
“Sooline ja rahvusp\u00f5hine jaotus n\u00e4itab, et p\u00fchade t\u00e4histamise majanduslikku koormust kantakse \u00fchiskonnas v\u00e4ga erinevalt,” t\u00f5des anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n
Mehed n\u00e4itasid \u00fcles suuremat valmisolekut p\u00fchadele raha kulutada. \u00dcle 100 euro plaanis v\u00e4lja k\u00e4ia 19 protsenti meestest. Naiste seas kavatses sama suure v\u00e4ljamineku teha vaid 10 protsenti. Koguni 46 protsenti naistest ei plaani p\u00fchadeks \u00fcldse kulutusi.<\/p>\n
Enamik lahutatuid ja leski kulutada ei plaani<\/p>\n
Rahvuste v\u00f5rdluses teevad eestlased oluliselt suuremaid kuluplaane. Eestlastest j\u00e4tab lisakulutused tegemata 37 protsenti. Muust rahvusest elanike seas ulatus nullkulu aga 51 protsendini.<\/p>\n
Alaealiste lastega pered panustavad p\u00fchadesse k\u00f5ige rohkem. Nendes leibkondades teevad 22 protsenti vastajatest \u00fcle 100-eurose v\u00e4ljamineku. Koos elavad partnerid avavad rahakotti samuti sagedamini. Neist j\u00e4tab p\u00fchade-eelarve nulli vaid 32 protsenti.<\/p>\n
Lahutatud isikutest ja leskedest ei planeerinud lisakulutusi vastavalt 54 ja 50 protsenti.<\/p>\n
Vanusegruppide l\u00f5ikes avasid rahakoti k\u00f5ige enam 35 kuni 49 aastased inimesed. Selles r\u00fchmas plaanis 23 protsenti vastajatest jaanip\u00e4evaks kulutada \u00fcle 100 euro. \u00dcle 75 aastastest ei teinud kulutusi 46 protsenti.<\/p>\n
K\u00f5rgharidusega inimestest j\u00e4tab kulud tegemata 32 protsenti. Madalama haridustasemega vastajate puhul oli see n\u00e4itaja 47 protsenti. Ettev\u00f5tjad, juhid ja tippspetsialistid eraldavad p\u00fchadeks suurima eelarve. Selles r\u00fchmas kulutas 27 protsenti inimestest \u00fcle 100 euro.<\/p>\n
K\u00f5ige madalama sissetulekuga grupis j\u00e4i tulu pereliikme kohta alla 500 euro kuus. Selles r\u00fchmas loobub p\u00fchadeostudest 66 protsenti vastajatest.<\/p>\n
“Need pered, kes uuringu kohaselt ei suuda ots otsaga kokku tulla ja kellel ei j\u00e4tku raha isegi toiduks, loobuvad p\u00fchadeostudest 61 protsendil juhtudest,” lausus Strapat\u0161uk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Turu-uuringute AS-i andmetel teevad t\u00e4navu Eestis jaanip\u00e4evaks suurimaid kulutusi juhina t\u00f6\u00f6tavad keskealised lastega mehed. Piirkondlik v\u00f5rdlus n\u00e4itab, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":209675,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,44494,85159,11604,85469,85470,159,158],"class_list":["post-209674","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-jaanipaev","tag-jaanipuhad","tag-kulutused","tag-pere-eelarve","tag-sotsiaalmajanduslik-taust","tag-sport","tag-sports"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116787000490895105","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209674","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=209674"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209674\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/209675"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=209674"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=209674"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=209674"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}