{"id":209832,"date":"2026-06-21T11:57:09","date_gmt":"2026-06-21T11:57:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/209832\/"},"modified":"2026-06-21T11:57:09","modified_gmt":"2026-06-21T11:57:09","slug":"siberist-leiti-vanimad-teadaolevad-katkuohvrid-paljud-neist-olid-lapsed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/209832\/","title":{"rendered":"Siberist leiti vanimad teadaolevad katkuohvrid. Paljud neist olid lapsed"},"content":{"rendered":"

Kiviaja j\u00e4\u00e4nuseid uuriv teadlaste r\u00fchm tuvastas iidse DNA p\u00f5hjal \u00fcle k\u00fcmne isiku, kes olid nakatunud varem tundmatutest Yersinia pestis\u2019e t\u00fcvedest \u2013 see bakter p\u00f5hjustab kopsu-, buboon- ja septilist katku. Kolmap\u00e4eval ajakirjas Nature<\/a> avaldatud uuringu kohaselt levis haigus, mis nakatas neid k\u00fctte-korilasi \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt kopsukatku \u2013, ilmselt oravlastelt.<\/p>\n

Kahe surmava katkupuhangu avastamine eelajalooliste k\u00fcttide-korilaste seas seab kahtluse alla pikaajalise eelduse, et epideemiad tekkisid esmakordselt alles p\u00e4rast p\u00f5llumajanduse tekkimist, \u00fctles uuringu esimene autor ja Oxfordi \u00fclikooli iidse genoomika teadlane Ruairidh Macleod ajalehele Live Science.<\/p>\n

Katku on inimkonna ajaloos m\u00e4nginud \u00e4\u00e4rmiselt olulist rolli ja see nakatab inimesi ka t\u00e4nap\u00e4eval. Y. pestis\u2019e t\u00fcvi, mis m\u00f5jutab inimesi t\u00e4nap\u00e4eval, p\u00f5hjustab endiselt epideemiaid, peamiselt Aafrikas, kuigi Ameerika \u00dchendriikides registreeritakse igal aastal keskmiselt seitse haigusjuhtu. Kuid t\u00e4nap\u00e4eval on varakult avastatud katkubakteri p\u00f5hjustatud haigusjuhte v\u00f5imalik ravida antibiootikumidega.<\/p>\n

Haiguse ajaloolise arengu m\u00f5istmine on h\u00e4davajalik, et saada aimu sellest, kuidas katkubakter tulevikus muutuda v\u00f5ib, r\u00e4\u00e4kis uuringu kaasautor ja Kopenhaageni \u00dclikooli evolutsioonigeneetik Eske Willerslev teisip\u00e4eval toimunud pressikonverentsil enne uuringu avaldamist.<\/p>\n

Uuringud viitavad sellele, et katkupuhangud laastasid kogukondi juba ammu enne musta surma \u2013 katastroofilist epideemiat, mis 14. sajandil Euroopat laastas ja v\u00f5ttis umbes 25 miljoni inimese elu, mis moodustas tollal 25\u201333% L\u00e4\u00e4ne-Euroopa elanikkonnast.<\/p>\n

N\u00e4iteks on tuvastatud korduvaid katkupuhanguid 5 300\u20134 900 aastat tagasi praeguse Skandinaavia piirkonna p\u00f5llumeeste seas. Siiski on selle \u00fcle, kas need varased katkut\u00fcved olid surmavad v\u00f5i p\u00f5hjustasid vaid kerget haigust, k\u00e4inud teadlaste seas vaidlused, kuna bakteril puudusid m\u00f5ned teadaolevad haigust p\u00f5hjustavad geenid.<\/p>\n

\u201eParimad t\u00f5endid, mida loota v\u00f5isime\u201c<\/p>\n

Baikali j\u00e4rvest v\u00e4lja voolava Angara j\u00f5e kallastel asuva nelja kalmistu varasemate v\u00e4ljakaevamiste k\u00e4igus m\u00e4rkasid teadlased, et l\u00fchikese aja jooksul oli sinna maetud ebatavaliselt palju lapsi. V\u00e4givalla v\u00f5i muude vigastuste m\u00e4rke ei olnud, \u00fctles Macleod pressikonverentsil, mist\u00f5ttu arheoloogid ei suutnud m\u00f5ista, miks nii palju lapsi suri.<\/p>\n

Teadlased eraldasid nelja kalmistu 46 isiku hammaste seest iidse DNA. Nad kontrollisid, kas m\u00f5ned neist olid omavahel suguluses, ning otsisid samal ajal ka teadaolevate mikroobide iidset DNA-d.<\/p>\n

Nende \u00fcllatuseks tuvastasid nad 18 isiku puhul suuri koguseid katkubakterit. Need juhtumid h\u00f5lmasid kahte erinevat haiguspuhangut: \u00fcks kestis umbes 5596\u20135341 aastat tagasi ja teine t\u00f5en\u00e4oliselt 5126\u20134926 aastat tagasi.<\/p>\n

\u201eSaime t\u00f5eliselt \u00fcllatava tulemuse: leidsime siit v\u00e4ga palju katkuj\u00e4lgi palju varem, kui olime oodanud,\u201c \u00fctles Macleod. \u201eLeidsime parima v\u00f5imaliku t\u00f5endi, mida me ilmselt loota v\u00f5iksime, et eelajaloolised katkut\u00fcved olid surmavad ja p\u00f5hjustasid massilist surma,\u201c \u00fctles Macleod.<\/p>\n

Kahe \u00e4sja avastatud katkut\u00fcve iidne DNA paljastas unikaalse geeni, mis kodeerib valke, mis vallandavad massiivse immuunvastuse, mis v\u00f5ib selgitada, miks lapsed olid k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemad selle haiguse ohvrid, kirjutasid autorid uuringus.<\/p>\n

M\u00f5nes hauas leiti mitme nakatunud isiku j\u00e4\u00e4nused, kes olid maetud samal ajal, mis viitab sellele, et nad surid sama haiguspuhangu ajal. \u00dcks haud kuulus kolmele l\u00e4hedaselt suguluses olevale noorele t\u00fcdrukule, teises aga olid maetud vennapoeg ja t\u00e4di.<\/p>\n

Seega pidi olema elluj\u00e4\u00e4nuid, kes tundsid neid inimesi nende eluajal, teadsid nende identiteeti ja bioloogilisi sugulussuhteid, et surnuid matta ja neid \u00fchishaudadesse paigutada, lisas Macleod.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (5)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kiviaja j\u00e4\u00e4nuseid uuriv teadlaste r\u00fchm tuvastas iidse DNA p\u00f5hjal \u00fcle k\u00fcmne isiku, kes olid nakatunud varem tundmatutest Yersinia…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":209833,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14054,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-209832","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arheoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-katk","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116787979555679764","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209832","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=209832"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209832\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/209833"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=209832"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=209832"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=209832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}