Juuni l\u00f5pus j\u00f5uab ETV2 kanalil ja ERRi Jupiteri keskkonnas vaatajateni Terje Toomistu dokumentaalsari “Piirideta p\u00f5lvkond”, mis kasvas v\u00e4lja sarja “Eesti lood” l\u00fchidokist “P\u00f5lvkond piiri taga”1, kus ta uurib v\u00e4lismaal elavate Y-p\u00f5lvkonna eestlaste kuuluvustunnet.<\/p>\n
Terje, kelleks te ennast praegu eesk\u00e4tt peate, kas teadlaseks, see on antropoloogiks, v\u00f5i dokumentalistiks?<\/p>\n
Kui peaksin valima \u00fche m\u00fctsikese, mis endale p\u00e4he panna, siis ilmselt on see antropoloogi oma. Praegu t\u00f6\u00f6tan Tartu ja Tallinna \u00fclikoolis ning suurem osa minu igap\u00e4evat\u00f6\u00f6st on seotud teadust\u00f6\u00f6 ja \u00f5petamisega. Aga dokumentalist seisab kohe sealsamas k\u00f5rval.<\/p>\n
Neid kaht valdkonda, mis on oma toimimisloogikas k\u00fcll p\u00e4ris erinevad, seob huvi inimeste, nende eluilmade ja kultuurin\u00e4htuste vastu ning soov need teistele m\u00f5istetavaks teha. Nii antropoloogia kui\u00a0ka dokumentalistika puhul on teatud m\u00f5ttes tegu maailmade vahendamisega. Ilmselt just sellep\u00e4rast on need kaks valdkonda ka minu praktikas nii loomulikult kokku kasvanud. K\u00f5iki oma seniseid suuremaid uurimisteemasid olen k\u00e4sitlenud nii teaduslikku uurimist\u00f6\u00f6d tehes kui\u00a0ka dokumentalistika kaudu \u2013 need on kaks erinevat m\u00f5tlemise viisi samade k\u00fcsimustega tegelemiseks.<\/p>\n
Teie haridus- ja r\u00e4nnutee on olnud v\u00e4ga kirju. Kas see k\u00f5ik juhtus pigem juhuste kokkulangemise t\u00f5ttu v\u00f5i oli see teadlik huvi, mis teid edasi viis?<\/p>\n
Minu kahek\u00fcmnendad eluaastad m\u00f6\u00f6dusid t\u00f5esti rohkem Eestist v\u00e4ljas kui siin, peaasjalikult \u00f5ppe- ja teadlasmobiilsuse programmide kaudu. Tagasivaates tundub see \u00fcsna kirju teekond, aga l\u00e4hemalt vaadates saatis iga etappi ikkagi konkreetne huvi. Keskkoolis oli minu kolmas v\u00f5\u00f5rkeel prantsuse keel, nii l\u00e4ksin \u00fcli\u00f5pilasena “Erasmuse” programmiga Prantsusmaale. Magistrantuuri ajal huvitasid mind m\u00e4lu-uuringud ja kultuurim\u00e4lu k\u00fcsimused ning kasutasin v\u00f5imalust \u00f5ppida semestri Vorone\u017ei \u00fclikoolis Venemaal. Sealt edasi, kirgliku antropoloogiatudengina, tekkis soov kogeda Kagu-Aasia kultuure ja nii sattusin elama Indoneesiasse, sellest kasvas v\u00e4lja mu doktoriuurimus. Hiljem tundsin, et Indoneesia transsooliste naiste kogukondi uurides olen oma teemaga Eestis \u00fcsna \u00fcksi, mist\u00f5ttu otsisin m\u00f5ttekaaslasi mujalt. See viis mind Fulbrighti stipendiumiga Berke\u00adleysse ja hiljem Amsterdami \u00fclikooli. Nii et tagantj\u00e4rele vaadates kujunes selline trajektoor juhuste ja teadlike valikute koosm\u00f5jus \u2013 v\u00f5imalused sattusid teele, aga enamasti olin ise juba nende suunas liikumas.<\/p>\n
Kui palju tuli doktorit\u00f6\u00f6 raames Indoneesias kohapeal olla?<\/p>\n
Kokku olin Indoneesias umbes poolteist aastat. Enne doktorantuuri astumist olin seal juba m\u00f5nda aega elanud ja tegin koos Kiwaga dokumentaalfilmi “Wariazone” (2011), mille keskmes on transsooliste naiste ehk\u00a0waria’de kogukonnad ja seksuaalsuse politiseerimise problemaatika. Selle kogemuse p\u00f5hjal astusin doktorantuuri ja l\u00e4ksin tagasi Indoneesiasse s\u00fcstemaatilistele antropoloogilistele v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele nii Jaaval kui\u00a0ka L\u00e4\u00e4ne-Paapuas.<\/p>\n
Kuidas j\u00f5udsite antropoloogina dokumentaalfilmini? Kas mingil hetkel j\u00e4i teadustekstist v\u00e4heks ja tundus, et kaameraga saab inimesed ning lood paremini talletada?<\/p>\n
Olin juba enne antropoloogiani j\u00f5udmist \u00fcsna kirglik fotograaf. Pildistasin peamiselt tavaliste inimeste tavalist elu, ennek\u00f5ike oma r\u00e4nnakutel m\u00f6\u00f6da maailma. Sellest olen ka \u00fcksjagu kirjutanud. Olin vabatahtlik kriitik Tartu maailmafilmi festivalil, kus on keskmes antropoloogilised dokumentaalfilmid.<\/p>\n
Ma arvan, et need kogemused tekitasid tasapisi tunde, et varem v\u00f5i hiljem j\u00f5uavad kirjutav m\u00f5tlemine ja visuaalne pilk minu enda praktikas kokku. Juba paar aastat hiljem avastasin end monteerimas oma esimest filmi, mille tegin veel enne doktori\u00f5pinguid. Nii et antropoloogia ja dokumentalistika kasvasid minu kogemuses algusest peale \u00fcsna paralleelselt. Ma ei ole kunagi tundnud, et \u00fcks vorm peaks teise asendama. Pigem v\u00f5imaldavad tekst ja film k\u00e4sitleda samu k\u00fcsimusi eri viisil.<\/p>\n
Kuidas on dokumentaalfilmi tegemine teid antropoloogina m\u00f5jutanud?<\/p>\n
Dokumentalistikast on antropoloogial \u00f5ppida ennek\u00f5ike loo jutustamist. Olgugi et teadust\u00f6\u00f6d kannavad reeglina uurimisk\u00fcsimused ja teoreetilised arutelud, jutustame ka teadusartikleid kirjutades sageli ikkagi mingis m\u00f5ttes lugusid. Filmitegemisel tuleb seda aga teha v\u00e4ga teadlikult: kuidagi tuleb see amorfne teadmine vormistada tervikuks, millel on narratiivne kulg ja dramaturgia. Ilmselt sel moel ongi dokumentalistika mind antropoloogina ennek\u00f5ike m\u00f5jutanud.<\/p>\n
Aga dokumentalistika on mulle eriti armas just seet\u00f5ttu, et olen antropoloog ning mulle on oluline uurimist\u00f6\u00f6 avalik dimensioon. Dokumentaalfilm annab vahendid ja v\u00f5imalused viia antropoloogiline teadmine laiema avalikkuseni ning j\u00f5uda inimesteni, kes teadusartikleid t\u00f5en\u00e4oliselt kunagi ei loe.<\/p>\n
Olete oma intervjuudes \u00f6elnud, et Eesti \u2013 koht, kus saab oma keeles r\u00e4\u00e4kida \u2013 on ikkagi kodusem. Aga kui m\u00f5elda k\u00f5igile teistele kohtadele, siis kus olete tundnud ennast k\u00f5ige rohkem kodus ja kus k\u00f5ige rohkem k\u00fclas?<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00f5\u00f5ristavam oli ilmselt olla Venemaal. See oli kahtlemata rikastav, aga p\u00e4rast seal elatud poolaastat oli k\u00fcll tunne, et mul on hea meel, et see on n\u00fc\u00fcd tehtud. Teatud m\u00f5ttes oli see ajar\u00e4nnak, v\u00f5imaldades minusugusel noorel kogeda midagi sellist, mida minu p\u00f5lvkond Eestis enam otseselt ei kogenud \u2013 n\u00f5ukogude aja sotsiaalset ja kultuurilist p\u00e4randit selle argises v\u00e4ljenduses.<\/p>\n
K\u00f5ige kodusemalt tundsin end v\u00f5ib-olla San Franciscos. Seal meeldis mulle koguni nii palju, et veel aastaid hiljem kirjutasin sellest kogemusest raamatu “Minu San Francisco”2. Tundsin seal end omas elemendis: \u00fchelt poolt Berke\u00adley \u00fclikooli intellektuaalselt inspireeriv keskkond, teiselt poolt linn, mille mitme\u00adkesine kultuurielu, subkultuuriline ajalugu ja kaunis looduskeskkond mulle v\u00e4ga h\u00e4sti sobisid.<\/p>\n
Aga te ei j\u00e4\u00e4nud sinna. Miks?<\/p>\n
Ei j\u00e4\u00e4nud, aga tagasip\u00f6\u00f6rdumise dilemma oli t\u00e4iesti reaalne. Olen “Piiri\u00addeta p\u00f5lvkonna” sarjast r\u00e4\u00e4kides tihti \u00f6elnud, et see on paljuski ka mu enda lugu. Kuulun samasse p\u00f5lvkonda, keda sari portreteerib, mul on olnud sarnased kogemused. Kahek\u00fcmneselt p\u00f5rutasin Londonisse elama ja v\u00f5tsin avas\u00fcli vastu k\u00f5ik need v\u00f5imalused, mida Euroopa Liiduga liitumise j\u00e4rgne maailm noortele v\u00f5imaldas. Paaril korral seisin silmitsi k\u00fcsimusega, kas ikka minna tagasi.<\/p>\n
San Franciscos oli kindlasti \u00fcks selline hetk. Kui m\u00f5ned klotsid mu elus oleksid siis teistmoodi paika loksunud, oleks v\u00f5imalikuks saanud hoopis teistsugune elutrajektoor. Selle p\u00f5lvkonna r\u00e4ndele ongi iseloomulik, et kodumaalt lahkutakse \u00fchel p\u00f5hjusel, kuhugi paigale j\u00e4\u00e4dakse teisel, tagasi ei minda hoopis kolmandal. R\u00e4ndeotsused s\u00fcnnivad tavaliselt erinevate tegurite kombinatsioonis, kus roll on nii pragmaatilistel karj\u00e4\u00e4ri- ja \u00f5ppimisv\u00f5imalustega seotud p\u00f5hjustel, aga ka v\u00e4ga isiklikel asjaoludel. Inimesed armuvad, loovad suhteid ja perekonna ning korraga polegi tagasip\u00f6\u00f6rdumine ainult \u00fche inimese otsus.<\/p>\n
Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes t\u00f5mbas mind San Franciscost tagasi ilmselt ka uus uurimissuund. Olin alustanud t\u00f6\u00f6d n\u00f5ukogude hipide teemal ja tundsin, et olen \u00f5ige inimene seda projekti Eestis vedama.<\/p>\n
“Piirideta p\u00f5lvkonna” pealkirjas ei ole see “p\u00f5lvkond” juhuslik? Dokumentaalfilmi ja hiljem ka -sarja kangelased on enam-v\u00e4hem samaealised.<\/p>\n
Jah, see ei ole juhuslik. Popkultuuris on kasutusel nimetused “Y-p\u00f5lvkond” v\u00f5i\u00a0millennials, need on inimesed, kes on praegu enamasti kolmek\u00fcmnendates ja neljak\u00fcmnendate alguses. Minu arvates on see p\u00f5lvkond m\u00e4rgiline, sest tegemist on Eestis esimese p\u00f5lvkonnaga, kelle t\u00e4iskasvanuks saamine langes kokku Euroopa Liidu liikumisvabaduse avanemisega. Eks muidugi leidus varemgi seiklejaid, kes l\u00e4ksid suurde ilma \u00f5nne otsima, aga see v\u00e4ljar\u00e4ndelaine, mis toimus p\u00e4rast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal ja mida omakorda v\u00f5imendas 2008. ja 2009. aasta majandussurutis, oli h\u00fcppeline. V\u00e4lismaale minek muutus korraga suhteliselt tavap\u00e4raseks elustrateegiaks.<\/p>\n
Olin ise sellest kogemusest kaasa haaratud ning n\u00e4gin neid muutusi vahetult. M\u00e4letan n\u00e4iteks, kuidas \u00fche suvega kolis 15 minu tuttavat Austraaliasse. Selle p\u00f5lvkonna mobiilsust toetasid omakorda odavlennuliinid ja uued kommunikatsioonitehnoloogiad, mis v\u00f5imaldasid hoida sidet kodumaaga hoopis teisiti kui varem.<\/p>\n
Kuidas l\u00e4ks tee “P\u00f5lvkonnast piiri taga” telesarjani “Piirideta p\u00f5lvkond”?<\/p>\n
Dokki tehes soovisin dokumenteerida seda uut p\u00f5lvkondlikku reaalsust. Nii l\u00fchidokk kui seej\u00e4rel sari kasvasid v\u00e4lja minu Tartu \u00fclikoolis l\u00e4bi viidud uurimist\u00f6\u00f6st, mis k\u00e4sitles Eesti p\u00e4ritolu inimeste r\u00e4ndekogemusi ja kuuluvustunnet. T\u00f6\u00f6tasin p\u00e4ris palju metodoloogiaga ning j\u00f5udsin l\u00f5puks intervjuup\u00f5hise l\u00e4henemiseni: otsustasin paljude selle p\u00f5lvkonna Eestist p\u00e4rit migrantidega isiklikult ja sissevaatavalt vestelda, r\u00e4\u00e4kida v\u00e4hem v\u00e4lismaal elamise argip\u00e4evast ja rohkem r\u00e4nde emotsionaalsest t\u00e4hendusest. Vormistasin filmi nii, et iga inimene k\u00f5neleb pooletunnises dokis ainult \u00fche korra. Filmis osaleb ligi kaksk\u00fcmmend inimest, mis t\u00e4hendab, et ekraaniaega j\u00e4i iga\u00fchele umbes 15 sekundist \u00fche minutini.<\/p>\n
Kui me monteerija Madli L\u00e4\u00e4nega filmi valmis saime, oli \u00fcsna selge, et palju v\u00e4\u00e4rtuslikku materjali j\u00e4i kasutamata. Sealt tekkiski m\u00f5te teha laiendatud versioon minisarjana, mis v\u00f5imaldaks r\u00e4nde ja kuuluvusega seotud k\u00fcsimustesse p\u00f5hjalikumalt s\u00fcveneda. Sarja jaoks viisime l\u00e4bi ka m\u00f5ned lisaintervjuud, et laiendada filmis osalejate demograafilist ja geograafilist haaret.<\/p>\n
K\u00f5ik inimesed on erinevad, aga kas sellest materjalist joonistus v\u00e4lja mingi p\u00f5lvkondlik muster?<\/p>\n
Oleme oma migratsiooniloos j\u00f5udnud selleni, et Eestist lahkumine ei ole enam tingimata otsus kogu eluks. Kui varem t\u00e4histas Eestist lahkumine sageli eksistentsiaalset murdepunkti \u2013 mindi kuskile \u00f5nne otsima ja t\u00f5en\u00e4oliselt enam tagasi ei tuldud \u2013, siis t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5idakse minna, tulla tagasi, minna uuesti. Selline voolav liikumine \u00fcle riigipiiride v\u00f5i elu, mis on jagatud mitme kodu vahel, on t\u00e4nap\u00e4eva uus normaalsus.<\/p>\n
Minu uuritavate kogemustest koorus v\u00e4lja, et valdavalt ei minda Eestist \u00e4ra sellep\u00e4rast, et Eestis oleks tingimata midagi halvasti. Pigem minnakse soovist n\u00e4ha maailma, panna ennast uutes oludes proovile, \u00f5ppida keeli v\u00f5i elada m\u00f5nda aega teistsuguses kultuuri\u00adkeskkonnas. Loomulikult v\u00f5ivad neid motiive toetada ka k\u00f5rgharidusr\u00e4nne v\u00f5i p\u00f5nevad t\u00f6\u00f6v\u00f5imalused. Aga kui elu l\u00e4heb edasi, p\u00f5imuvad r\u00e4ndeotsustesse uued tegurid. Alguses minnakse ajutise plaaniga, aga \u00fchel hetkel avastatakse, et m\u00f6\u00f6dunud on 11 aastat ja kohe s\u00fcnnib esimene laps.<\/p>\n
Selle p\u00f5lvkonna r\u00e4nnet iseloomustabki sageli avatud sihtkohtade v\u00f5i avatud plaaniga minek. Samal ajal tunnevad nad, et on j\u00e4tkuvalt osa Eesti \u00fchiskonnast. Olgugi et nad elavad f\u00fc\u00fcsiliselt eemal, osaletakse endiselt Eesti mentaalses ruumis: j\u00e4lgitakse Eesti uudiseid, hoitakse sidet pere ja s\u00f5pradega, veedetakse siin oma puhkus, osaletakse valimistel.<\/p>\n
\u00dcks m\u00f5te, mis intervjuudes korduvalt k\u00f5las, oli soov olla j\u00e4tkuvalt osa Eesti \u00fchiskonnast. Seda aga riivab nende poolt tajutud hoiak, et kodueestlased justkui ei arvesta nendega v\u00f5i, veel hullem, peavad neid reeturiteks.<\/p>\n
Ehk inimene saabki tunda, et ta on kodus mitmes kohas korraga, armastada rohkem kui \u00fcht kodu, nagu inimene saab armastada korraga mitut inimest?<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva migratsiooniuuringutes r\u00e4\u00e4gitakse mitmikkuuluvusest. See t\u00e4hendab, et inimene v\u00f5ib kogeda kuuluvustunnet mitme kohaga seonduvalt. Ta v\u00f5ib tunda end koduselt oma uues elukohas, aga samal ajal s\u00e4ilitada tugeva sideme ka oma p\u00e4ritolumaaga. Kuuluvustunne ei ole piiratud ressurss, mida jagub ainult \u00fchele kohale korraga. Samaaegne migrandi identiteet uues elukohas ja rahvuslik kokkukuuluvus oma kodumaaga on t\u00e4iesti tavaline ja pigem reegel kui erand. Selline mitme koha vahel h\u00f5ljuv elu v\u00f5ib olla ka omamoodi v\u00e4sitav ja tuua kaasa tundeid, justkui peaks olema kogu aeg kursis k\u00f5igi muutustega Eestis, kuigi tegelikult ei elata enam selle \u00fchiskonna igap\u00e4evar\u00fctmis.<\/p>\n
Migrantidega t\u00f6\u00f6tades paelus mind t\u00f5ik, et nende rahvuslikus kuuluvustundes esines sageli omamoodi afektiivne vastuolu. \u00dchelt poolt tunti Eesti suhtes tugevat l\u00e4hedust, uhkust ja kiindumust. Samaaegselt v\u00f5is esineda ka v\u00f5\u00f5ristust, pettumust v\u00f5i h\u00e4bi seoses Eestis ilmnenud teatud \u00fchiskondlike hoiakute ja arenguga, mida omakorda seostati laiema Ida-Euroopa kuvandi ja n\u00f5ukogude p\u00e4randiga. Kui Eestit tajutakse v\u00e4lismaalt vaadates ksenofoobsema, tagurlikuma v\u00f5i v\u00e4hem avatud ja hooliva \u00fchiskonnana, kui soovitaks n\u00e4ha, ilmestab see v\u00e4\u00e4rtuskonflikte, mis samuti m\u00f5jutavad inimeste tagasip\u00f6\u00f6rdumise kaalutlusi.<\/p>\n
Migratsiooniuurija Avtar Brah on r\u00e4\u00e4kinud “kodutunde igatsusest”. See ei ole igatsus konkreetse paiga v\u00f5i kodumaa vastu, vaid selles v\u00e4ljendub soov kuuluda, olla aktsepteeritud, tunda end koduselt. M\u00f5nikord leidsid minu uuritavad selle tunde kuskilt mujalt kui Eestist.<\/p>\n
\u00dche osa pealkiri on “Ida-Euroopa taak”. Kuidas teie seda n\u00e4ete: kas Eesti on Ida-Euroopa, P\u00f5hja-Euroopa v\u00f5i midagi vahepealset?<\/p>\n
Geograafilises m\u00f5ttes paikneb Eesti P\u00f5hja-Euroopas, aga selle paigutamine Ida-Euroopasse tuleneb poliitilisest ajaloost, kuiv\u00f5rd Ida-Euroopat seostatakse N\u00f5ukogude taustaga, h\u00f5lmates riike, mis kuulusid N\u00f5ukogude Liitu v\u00f5i olid satelliitriigid, nagu n\u00e4iteks Poola. Selles m\u00f5ttes on Eesti huvitav juhtum, kuna paiknebki mitme piirkondliku kujutlusruumi piiril.<\/p>\n
Mis on aga huvitav: kui migrandid liiguvad Eestist L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse, avastavad nad sageli, et nende piirkondlik taust kannab endaga kaasa teatud stereot\u00fc\u00fcpe. Kui Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid liitusid Euroopa Liiduga, siis oli \u00fcks poliitilisi kujundeid “Poola torumees” \u2013 stereot\u00fc\u00fcp odavast ja seksikast Ida-Euroopa t\u00f6\u00f6j\u00f5ust. Selle kujundi taga peitusid laiemad protsessid, milles Ida-Euroopa p\u00e4ritolu migrante sageli teisestati ja seksualiseeriti.<\/p>\n
Paljud eestlased p\u00fc\u00fcdsid seej\u00e4rel ennast kuidagi eristada \u00fclej\u00e4\u00e4nud Ida-Euroopa kuvandist ning r\u00f5hutada oma p\u00f5hjamaist identiteeti. See aitabki ilmselt m\u00f5ista eestlaste soovi n\u00e4ha ennast ennek\u00f5ike p\u00f5hjaeurooplasena, mitte idaeurooplasena.<\/p>\n
Paistab, et p\u00e4rast 2022. aastat on Ida-Euroopa t\u00e4hendus globaalsel areenil m\u00f5nev\u00f5rra muutunud, kui m\u00f5elda kas\u00a0v\u00f5i Balti riikide, Poola ja Ukraina h\u00e4\u00e4lele maailmas. Selle piirkonna ajalooline kogemus on senisest rohkem t\u00e4helepanu saanud. Ise arvan, et Ida-Euroopa kuuluvuskategooriana ei peaks olema midagi, mille eest tuleks tingimata p\u00f5geneda. Pigem v\u00f5ib selles, et oleme oma ajaloos n\u00e4inud erinevaid maailmu, n\u00e4ha tugevust.<\/p>\n
Aga mis teeb eestlasest eestlase? Inimestel on igal pool maailmas sadu omadusi, mis moodustavad nagu kaleidoskoobis erinevaid mustreid. Kas teie uurimustest on v\u00e4lja joonistunud mingi muster, mis on just eestlasele omane?<\/p>\n
Antropoloogina olen \u00fcldiselt selliste \u00fcldistustega v\u00e4ga ettevaatlik. Inimesed on liiga erinevad ja t\u00e4nap\u00e4eva maailm nii l\u00e4bi p\u00f5imunud, et kultuuride kohta suuri \u00fcldistusi teha on keeruline. Sellegipoolest jagame me teatud kogemusi, ajalugu, institutsioone ja meedia\u00adruumi. Selles m\u00f5ttes on kaleidoskoopiline muster p\u00e4ris kena metafoor: need kogemused, institutsioonid, m\u00e4lestused ja \u00fchised viiteraamid loovad t\u00f5epoolest teatud mustreid, milles eestlane v\u00f5ib \u00e4ra tunda teise eestlase.<\/p>\n
Huvitav on aga m\u00f5elda sellele, millisteks me muutume, kui muutub kontekst inimese \u00fcmber. Mitmed minu uuritavad kirjeldasid, et Eestis elades nad v\u00e4ga ei m\u00f5elnud sellele, et on eestlased. Kui aga kolitakse Ameerikasse, Portugali v\u00f5i mujale, siis korraga pole enam sellest p\u00e4\u00e4su: tuleb pidevalt teha afektiivset t\u00f6\u00f6d, et piltlikult \u00f6eldes Eesti lippu k\u00f5rgel hoida. Pidevalt k\u00fcsitakse, mis riik see Eesti on, milline on selle ajalugu. Nii leitakse ennast olukorrast, kus tulebki oma p\u00e4ritolu teistele selgitada.<\/p>\n
Nii teevadki v\u00e4lismaal elavad eestlased pidevalt v\u00e4ikest kultuuridiplomaatiat. Ja ma arvan, et eriti praeguses geopoliitilises \u00e4revusseisundis on oluline, et Eestit maailmas tuntakse.<\/p>\n
Sarjas r\u00e4\u00e4gitakse ka sellest, et Eestis ei pruugi alati olla ruumi inimestele, kelle partner on teisest rahvusest, teise nahav\u00e4rviga v\u00f5i samast soost. \u00dcks kangelane jagas, et tema abikaasa kohta tegi eestlasest tuttav t\u00e4iesti kohatuid kommentaare. Miks inimesed tunnevad, et nad v\u00f5ivadki nii \u00f6elda?<\/p>\n
K\u00fcsimus on selles, millises \u00fchiskondlikus keskkonnas sellised v\u00e4lja\u00fctlemised v\u00f5imalikuks muutuvad. Selle taga on alati k\u00fcsimus piiridest: kes on oma, kes on v\u00f5\u00f5ras, kes kuulub meie \u00fchiskonda ja kes justkui ei peaks siia kuuluma. Need arusaamad ei teki t\u00fchjalt kohalt, vaid on m\u00f5jutatud ajaloost, \u00fchiskondlikest normidest, poliitilistest debattidest, meediast.<\/p>\n
Selle pinge v\u00e4ljendumine on kahtlemata seotud \u00fcle\u00fcldise \u00fchiskonnas hakkamasaamisega. Ka viimaste aastate Euroopas ja maailmas toimunud s\u00fcndmused on n\u00e4idanud, et ise\u00e4ranis ebakindluse, \u00e4revuse ja kriiside taustal v\u00f5ivad ka seni \u00fcsna avatud \u00fchiskonna suletuma olukorra suunas liikuvad hoiakud taas rohkem k\u00f5lapinda leida.<\/p>\n
Kui aga on olemas isiklik kokkupuude erineva taustaga inimestega, siis on selliseid hoiakuid raskem \u00fclal hoida. Sama oluline on see, et \u00fchiskonnas domineeriks selge s\u00f5num: erinevad inimesed, perekonnad, elulood ja edulood on selle \u00fchiskonna loomulik osa.<\/p>\n
Mis v\u00f5iks olla selle sarja s\u00f5num neile, kes ei m\u00f5ista, miks inimesed tahavad mujal elada v\u00f5i teevad neist erinevaid valikuid?<\/p>\n
Materjaliga t\u00f6\u00f6tades koorus v\u00e4lja, et kodueestlastelt kostub moraalne hinnang neile, kes on Eestist eri p\u00f5hjustel lahkunud. Olgugi et rahvusvahelist eluviisi kahtlemata hinnatakse v\u00f5i koguni romantiseeritakse, saadab seda ka moraalne pingestatus. Selle v\u00f5tab h\u00e4sti kokku mugavuspagulase stereot\u00fc\u00fcp \u2013 T\u00f5nis Lukase 2014. aasta s\u00f5nav\u00f5tust k\u00e4ibele l\u00e4inud uudiss\u00f5na, mis liikus \u00fcsna kiiresti eesti argis\u00f5navarasse.<\/p>\n
Selle termini taga peitub aga laiem moraalne hinnang: et inimesed, kes on Eestist lahkunud, tegid seda ennek\u00f5ike paremate palkade ja elutingimuste p\u00e4rast ning seel\u00e4bi h\u00fclgasid oma kodumaa ning vastutuse Eesti \u00fchiskonna eest.<\/p>\n
Minu uuritavad kirjeldasid oma r\u00e4ndekogemust aga sageli just mugavus\u00adtsoonist v\u00e4ljumisena. Ei ole kaugeltki mugav minna teise \u00fchiskonda, kus sa ei tunne keelt ja kultuuri, pead ennast nullist \u00fcles t\u00f6\u00f6tama, olles migrant, v\u00f5ib-olla jageldes ka Ida-Euroopa p\u00e4ritoluga kaasnevate stereot\u00fc\u00fcpidega.<\/p>\n
Mulle tundub, et isegi siis, kui elatakse f\u00fc\u00fcsiliselt mujal, panustatakse sageli Eestisse edasi. See v\u00f5ib t\u00e4hendada Eesti esindamist igap\u00e4evasuhtluses, osalemist teadmusringluses ja Eestiga seotud ettev\u00f5tluses v\u00f5i lihtsalt toetades oma tarbimisvalikutega Eesti disainereid, kultuuritegijaid ja v\u00e4ikeettev\u00f5tteid. Sel viisil p\u00fc\u00fcavad Eestist lahkunud hoida Eestiga sidet ja nii omal moel justkui riigile midagi tagasi anda.<\/p>\n
Nii et v\u00f5ib-olla on aeg \u00fcmber m\u00f5testada, mida \u00fchiskondlik panustamine \u00fcldse t\u00e4hendab. See ei v\u00e4ljendu tingimata f\u00fc\u00fcsiliselt Eestis elamises ja siin maksude maksmises, vaid v\u00f5ib avalduda v\u00e4ga erinevatel voolavatel viisidel. See v\u00e4\u00e4rtuslik panus saab aga m\u00f5istetavaks vaid siis, kui hoolimist ja panustamist ei defineerita kitsalt territoriaalsete kategooriate alusel.<\/p>\n
1 “P\u00f5lvkond piiri taga”, Terje Toomistu, 2022.<\/p>\n
2 Terje Toomistu, Minu San Francisco. Radikaalselt vaba. Petrone Print, 2025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Juuni l\u00f5pus j\u00f5uab ETV2 kanalil ja ERRi Jupiteri keskkonnas vaatajateni Terje Toomistu dokumentaalsari “Piirideta p\u00f5lvkond”, mis kasvas v\u00e4lja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":209922,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,41383,1278,159,158,41382],"class_list":["post-209921","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-piirideta-polvkond","tag-sirp","tag-sport","tag-sports","tag-terje-toomistu"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116788581167969028","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209921","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=209921"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209921\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/209922"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=209921"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=209921"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=209921"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}