J\u00fcri Toomepuu: Eesti peab k\u00e4ituma nii, nagu liitlane tuleks appi, aga valmistuma nii, et Venemaa ei julgeks tulla<\/p>\n
Ameerika kaitsev vihmavari ei kao \u00fcle\u00f6\u00f6, kuid senine kindlustunne on murenemas: USA v\u00e4gede tulevik Euroopas s\u00f5ltub \u00fcha enam Ameerika sisepoliitikast, s\u00f5jav\u00e4simusest, strateegilisest nihkest Hiinale ja Trumpi tehingukesksest maailmavaatest, kirjutab J\u00fcri Toomepuu.<\/p>\n
Ameerika v\u00e4gede tulevik Euroopas pole enam teoreetiline k\u00fcsimus, mida arutavad \u00fcksnes m\u00f5ttekojad, kindralstaabid ja diplomaadid kinniste uste taga. See on muutumas Euroopa julgeoleku keskseks poliitiliseks k\u00fcsimuseks. Donald Trumpi teise ametiaja jooksul on Washingtonis taas j\u00f5uliselt esile t\u00f5usnud m\u00f5te, et Euroopa peab kandma peamist vastutust oma kaitse eest. Kuid selle taga ei ole ainult \u00fche presidendi iseloom, impulsiivsus v\u00f5i tehingukeskne maailmavaade. Suurem k\u00fcsimus on, kas Ameerika \u00fchiskonnas viimase paarik\u00fcmne aastaga tekkinud s\u00f5jav\u00e4simus, globaliseerumine ja kohustused v\u00e4lisriikide vastu j\u00e4tkuvad ka p\u00e4rast Trumpi.<\/p>\n
Eurooplasele, eriti eestlasele, k\u00f5lab USA v\u00e4gede v\u00e4hendamine Euroopas nagu k\u00fclm tuulet\u00f5mbus avatud aknast. Ameerika s\u00f5dur Eestis, Poolas, Saksamaal v\u00f5i Rumeenias pole ainult s\u00f5jaline \u00fcksus. Ta on poliitiline signaal. Ta \u00fctleb Moskvale: siit edasi ei ole tegemist ainult Eesti, Poola v\u00f5i Leedu probleemiga, vaid Ameerika \u00dchendriikide usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja NATO tulevikuga. Seep\u00e4rast ei saa k\u00fcsimust USA v\u00e4gede v\u00e4ljaviimisest Euroopast k\u00e4sitleda ainult s\u00f5durite arvu v\u00f5i baaside nimekirjana. See on k\u00fcsimus heidutusest, ps\u00fchholoogiast, usaldusest ja v\u00f5imu \u00fcleminekust maailmas.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tKui realistlik on suuremahuline USA v\u00e4gede \u00e4ratoomine Trumpi ametiajal?<\/p>\n
Osaline \u00fcmberpaigutamine on ilmselt realistlik, sest see juba toimub. T\u00e4ielik v\u00f5i peaaegu t\u00e4ielik lahkumine Euroopast on palju v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oline.<\/p>\n
Trumpi administratsioon on juba andnud signaale, mis ei kuulu enam pelgalt valimiskampaania retoorika hulka. USA kaitsejuhtkond on teatanud v\u00e4gede paiknemise \u00fclevaatusest Euroopas, Washington on v\u00e4hendanud teatud v\u00f5imeid, mida NATO saaks kriisi ajal kasutada, ning arutanud konkreetseid v\u00e4gede v\u00e4hendamisi Saksamaal. Need sammud ei t\u00e4henda, et homme lahkuvad k\u00f5ik Ameerika v\u00e4ed Ramsteinist, Wiesbadenist, Avianost v\u00f5i Poola baasidest. Kuid need n\u00e4itavad, et Ameerika kohalolek Euroopas pole enam p\u00fcha ja puutumatu. See on muutunud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisobjektiks.<\/p>\n
Trumpi loogika on lihtne, ehkki sageli j\u00f5hkralt v\u00e4ljendatud: Euroopa on rikas, Venemaa on Euroopa probleem ja Ameerika maksumaksja ei pea l\u00f5putult maksma Euroopa kaitse eest. Tema maailmapildis on liitlassuhted v\u00e4hem ajalooline kohustus ja rohkem \u00e4ritehing. Selles pole iseenesest midagi uut. Juba lord Palmerston \u00fctles 1848. aastal Briti alamkojas, et riikidel ei ole igavesi liitlasi ega igikestvaid vaenlasi, igavesed on \u00fcksnes huvid. Trump pole seda m\u00f5tet leiutanud; ta on selle lihtsalt diplomaatilisest viisakusest lahti riietanud.<\/p>\n
Probleem on selles, et heidutus ei p\u00f5hine ainult tankidel, lennukitel ja rakettidel. Heidutus p\u00f5hineb ka veendumusel, et liitlane tuleb appi. Usaldusv\u00e4\u00e4rsus on kapital, mida kogutakse aastak\u00fcmnetega, kuid mille v\u00f5ib kulutada \u00fche hooletu lausega. Kui veendumus liitlase saabumises muutub tingimuslikuks, hakkab vastane katsetama, kus tingimus l\u00e4bi jookseb.<\/p>\n
Siiski on suuremahulisel v\u00e4ljaviimisel mitu pidurit. Esiteks ei ole USA v\u00e4ed Euroopas ainult Euroopa kaitsmiseks. Nad teenivad ka Ameerika enda strateegilisi huve. Euroopa baasid on Ameerika s\u00f5jalise j\u00f5u logistiline selgroog L\u00e4his-Idas, Aafrikas ja osaliselt ka Arktikas. Ramstein, Stuttgart, Rota, Aviano ja teised tugipunktid ei ole heategevus Euroopa heaks, vaid Ameerika globaalse j\u00f5uprojektsiooni vahendid. Kui USA neist liiga palju loobub, v\u00e4hendab ta iseenda strateegilist paindlikkust.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tTeiseks p\u00fcsib Pentagonis, Kongressis ja s\u00f5jav\u00e4elises juhtkonnas tugev arusaam, et Venemaad heidutada Euroopas on odavam, kui hiljem suurt s\u00f5da pidada. Ameerika kohalolek Euroopas pole ainult kulurida, vaid kindlustuspoliis. Seda l\u00f5petada v\u00f5ib n\u00e4ida l\u00fchiajaliselt s\u00e4\u00e4stuna, kuid muutuda pikas plaanis palju kallimaks \u2014 umbes n\u00f5nda, nagu loobuks majaomanik tulekindlustusest p\u00f5hjusel, et maja pole veel kunagi p\u00f5lenud.<\/p>\n
Kolmandaks on NATO idatiiva riigid \u2014 Poola, Balti riigid, Rumeenia ja Soome \u2014 muutunud Ameerika strateegilises m\u00f5tlemises palju t\u00e4htsamaks kui k\u00fclma s\u00f5ja aegne L\u00e4\u00e4ne-Euroopa. V\u00f5imalik pole ainult v\u00e4gede v\u00e4hendamine Euroopas tervikuna, vaid ka nende \u00fcmberpaigutamine Saksamaalt ida poole. Trump v\u00f5ib karistada Berliini v\u00f5i Pariisi, kuid eelistada Varssavit, Vilniust v\u00f5i Tallinna, kui need riigid maksavad rohkem, ostavad Ameerika relvi ja toetavad Washingtoni poliitikat. See ei oleks Euroopa jaoks tingimata rahustav, sest liitlassuhe muutuks veelgi tehingukesksemaks, kuid see t\u00e4hendaks, et Ameerika t\u00e4ielik lahkumine pole k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem stsenaarium.<\/p>\n
Seega on realistlik n\u00e4ha Trumpi ametiajal kolme protsessi. Esiteks v\u00e4hendatakse m\u00f5ningaid p\u00fcsiv\u00e4gesid Saksamaal ja v\u00f5ib-olla Itaalias. Teiseks k\u00e4rbitakse NATO k\u00e4sutusse antavaid Ameerika kriisiv\u00f5imeid \u2014 \u00f5huj\u00f5ude, luurevahendeid, kaugmaa tulev\u00f5imet, merev\u00e4e elemente. Kolmandaks sunnitakse Euroopa riike kiiremini \u00fcle v\u00f5tma \u00fclesandeid, mida seni t\u00e4itis USA: \u00f5hut\u00f5rjet, laskemoonavarusid, logistikat, strateegilist transporti, droonit\u00f5rjet, elektroonilist s\u00f5japidamist ja kaugmaa l\u00f6\u00f6giv\u00f5imet.<\/p>\n
K\u00f5ige ohtlikum polegi s\u00f5durite arvu v\u00e4hendada. Ohtlikum on kaotada v\u00f5imekuses. Euroopa v\u00f5ib paberil asendada m\u00f5ned brigaadid, kuid ei suuda kiiresti asendada Ameerika satelliitluuret, strateegilist transporti, tuumaheidutuse poliitilist kaalu, integreeritud juhtimiss\u00fcsteeme ega kaugmaa t\u00e4ppisl\u00f6\u00f6gi v\u00f5imekust. Kui Ameerika neid v\u00f5imeid v\u00e4hendab, v\u00f5ib NATO artikkel 5 j\u00e4\u00e4da juriidiliselt alles, kuid selle praktiline j\u00f5ud n\u00f5rgeneb. Garantii, mida ei saa kiiresti j\u00f5ustada, on pigem lubadus kui kilp.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tTrump: p\u00f5hjus v\u00f5i s\u00fcmptom?<\/p>\n
K\u00fcsimus on s\u00fcgavam, kui esmapilgul paistab: kas Ameerika \u00fchiskonna viimase kahek\u00fcmne aasta isolatsionistlikud meeleolud ei dikteeri niisugust protsessi iseenesest, s\u00f5ltumata sellest, kes Valges Majas istub?<\/p>\n
Siin tuleb olla t\u00e4pne. Ameeriklased ei ole \u00fcht\u00e4kki muutunud klassikalisteks isolatsionistideks 1930. aastate t\u00e4henduses. Enamik ei soovi maailma eest t\u00e4ielikult sulguda. Nad ei taha loobuda kaubandusest, tehnoloogiast, liitlastest ega Ameerika m\u00f5just. Kuid nad on muutunud palju skeptilisemaks s\u00f5jaliste sekkumiste, pikaajaliste v\u00e4lismissioonide ja ebam\u00e4\u00e4raste julgeolekukohustuste suhtes. See pole sama mis isolatsionism, kuid selle poliitiline m\u00f5ju v\u00f5ib olla sarnane.<\/p>\n
Selle hoiaku juured ulatuvad v\u00e4hemalt Iraagi s\u00f5jani. 2003. aasta invasioon, massih\u00e4vitusrelvade ettek\u00e4\u00e4nde kokkuvarisemine, pikk okupatsioon, tuhanded hukkunud, kulutatud triljonid dollarid ja l\u00f5puks ebam\u00e4\u00e4rane tulemus l\u00f5id s\u00fcgava haava Ameerika poliitilisse teadvusse. Afganistani s\u00f5da kestis veelgi kauem ja l\u00f5ppes 2021. aastal kaootilise lahkumisega Kabulist. Paljude ameeriklaste jaoks kinnistus j\u00e4reldus: Washingtoni v\u00e4lispoliitika eliit lubab kiiret v\u00f5itu ja demokraatia levikut, kuid toob tegelikult kaasa l\u00f5putud s\u00f5jad, vigastatud veteranid, v\u00f5lad ja segased tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n
Churchillile omistatakse m\u00f5ttetera, et ameeriklastele v\u00f5ib alati kindel olla \u2014 nad teevad \u00f5ige otsuse p\u00e4rast seda, kui k\u00f5ik teised variandid on l\u00e4bi proovitud. Lause on t\u00f5en\u00e4oliselt apokr\u00fc\u00fcfne, kuid eestlasele ebamugavalt t\u00e4pne. V\u00e4ikeriigi jaoks pole k\u00fcsimus selles, kas Ameerika l\u00f5puks \u00f5igesti talitab, vaid kui kalliks l\u00e4heb ooteaeg.<\/p>\n
Sellele lisandus globaliseerumise sisepoliitiline hind. T\u00f6\u00f6stuspiirkondade allak\u00e4ik, t\u00f6\u00f6kohtade kadumine, opioidikriis, keskklassi ebakindlus ja tunne, et Washington hoolib rohkem Kiievist, Kabulist v\u00f5i Bagdadist kui Ohio, Pennsylvania v\u00f5i L\u00e4\u00e4ne-Virginia v\u00e4ikelinnadest, l\u00f5id pinnase loosungile \u201eAmeerika eelk\u00f5ige\u201c. Trump andis sellele loosungile h\u00e4\u00e4le, kuid ei loonud seda t\u00fchjast kohast.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tKa demokraatide leeris on toimunud muutus. Barack Obama ei olnud isolatsionist, kuid ta tahtis v\u00e4hendada Ameerika s\u00f5jalist \u00fclepinget. Joe Biden \u2014 v\u00f5i t\u00e4psemalt tema hooldajad \u2014 toetasid tugevalt NATO-t ja Ukrainat, kuid l\u00f5petasid Afganistani s\u00f5ja h\u00e4biv\u00e4\u00e4rselt. Demokraatliku partei noorem ja vasakpoolsem tiib on sageli kriitiline kaitsekulude, relvat\u00f6\u00f6stuse, Iisraeli toetamise ja s\u00f5jalise j\u00f5u kasutamise suhtes. Nende jaoks pole probleem ainult Trumpi unilateralism, vaid Ameerika j\u00f5upoliitika moraalne ja sotsiaalne hind.<\/p>\n
V\u00f5ib arvata, et isegi ilma Trumpita oleks Ameerikas surve v\u00e4hendada Euroopa s\u00f5ltuvust USA-st. Juba Obama ajal r\u00e4\u00e4giti \u201ep\u00f6\u00f6rdest Aasiasse\u201c. Bideni ajal taastati k\u00fcll liitlassuhteid, kuid tunnistati ka, et Hiina on Ameerika peamine pikaajaline konkurent. Kui Washingtoni strateegiline t\u00e4helepanu nihkub Vaikse ookeani piirkonda, muutub k\u00fcsimus paratamatuks: kui Hiina on peamine v\u00e4ljakutse, miks peaks Ameerika hoidma Euroopas sama palju ressursse kui k\u00fclma s\u00f5ja ajal v\u00f5i Ukraina s\u00f5ja alguses?<\/p>\n
Kuid siin on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne erinevus. Trump v\u00f5ib v\u00e4gesid v\u00e4hendada j\u00e4rsult, karistuslikult ja koordineerimata. M\u00f5ne teise presidendi puhul oleks surve t\u00f5en\u00e4oliselt aeglasem, liitlastega konsulteeritaks ja koostataks \u00fcleminekuplaane. Eesm\u00e4rk v\u00f5ib olla sarnane, kuid meetod v\u00e4ga erinev. Euroopa jaoks on meetod t\u00e4htis. Kui USA v\u00e4hendab oma rolli k\u00fcmne aasta jooksul koos Euroopa v\u00f5imete kasvatamisega, on see valus, kuid juhitav. Kui USA teeb seda kahe aastaga, vihaselt ja liitlasi avalikult alandades, tekivad ohtlikud t\u00fchimikud, mida Putini v\u00f5i tema j\u00e4rglaste Venemaa v\u00f5ib proovida \u00e4ra kasutada. Vahe pole sihis, vaid kiiruses \u2014 ja kiirus on t\u00e4pselt see, mida v\u00e4ikeriik k\u00f5ige raskemini taluda j\u00f5uab.<\/p>\n
Teistsuguse ohutajuga p\u00f5lvkond<\/p>\n
Nooremate ameeriklaste hoiakud muudavad pildi veelgi keerulisemaks. Z-p\u00f5lvkond ja nooremad millenniaalid ei m\u00e4leta k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5ppu, Berliini m\u00fc\u00fcri langemist ega moraalseid t\u00f5ekspidamisi NATO laienemise alguses. Nemad said poliitilislt t\u00e4iskasvanuks Iraagi ja Afganistani s\u00f5dade varjus, finantskriisi j\u00e4rellainetuses, kliima\u00e4revuses, sotsiaalmeedia killustatud infokeskkonnas ja n\u00fc\u00fcd tehisintellektist tulenevate t\u00f6\u00f6- ja staatusehirmude ajal.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tNad ei pruugi olla Venemaa vastu s\u00f5bralikud. Paljud neist toetavad Ukrainat kui agressiooni ohvrit. Kuid nende valmidus toetada pikaajalist s\u00f5jalist kohustust on n\u00f5rgem. Nad k\u00fcsivad: miks on raha relvade, aga mitte tervishoiu, \u00f5ppelaenude, eluaseme, lastehoiu v\u00f5i kliimapoliitika jaoks? Nad on kasvanud \u00fcles riigis, kus k\u00f5rgharidus on kallis, meditsiiniv\u00f5lad tavalised ja kodu ostmine paljudele k\u00e4ttesaamatu. Seep\u00e4rast k\u00f5lab neile jutt \u201evaba maailma juhtimisest\u201c sageli abstraktselt, samal ajal kui \u00fc\u00fcr, palk ja tervisekindlustus on nende igap\u00e4eva mure.<\/p>\n
Nooremate ameeriklaste seas on ka tugevam moraalne skeptitsism Ameerika liitlaste suhtes. Iisraeli poliitika Gaza s\u00f5jas on paljude noorte jaoks murdnud automaatse toetuse mustri. Kui nad n\u00e4evad Ameerika relvi kasutatavat tsiviilelanike vastu, beebide tapmiseks, kasvab \u00fcldine kahtlus kogu USA v\u00e4lispoliitika suhtes. See kandub edasi teistesse k\u00fcsimustesse: kui Washington \u00fctleb, et mingi s\u00f5jaline kohustus on moraalselt v\u00e4ltimatu, ei usu noorem p\u00f5lvkond seda enam sama kergesti kui k\u00fclma s\u00f5ja ajal kasvanud ameeriklased.<\/p>\n
Samas ei t\u00e4henda see, et noored ameeriklased tahaksid NATO-st loobuda. Uuringud n\u00e4itavad pigem vastuolulist pilti: nad suhtuvad v\u00e4hem entusiastlikult s\u00f5jalistesse baasidesse, relvaabisse ja j\u00f5ukasutusse, kuid NATO liitlast kaitsta Venemaa agressiooni korral on sageli erand. Teisis\u00f5nu: nad ei taha impeeriumi, kuid v\u00f5ivad toetada kaitseliitu, kui seda esitatakse selgelt kaitse, mitte domineerimise vahendina.<\/p>\n
Euroopa jaoks on sellest t\u00e4htis j\u00e4reldus. Tuleviku Ameerika valijale ei piisa enam retoorikast, et \u201eme oleme vanad liitlased\u201c. Tuleb n\u00e4idata, et Euroopa kaitse on ka Ameerika huvi: see hoiab \u00e4ra suure s\u00f5ja, kaitseb maailma suurimat demokraatlike majanduste ruumi, v\u00e4hendab Venemaa ja Hiina koost\u00f6\u00f6 tulu ning v\u00f5imaldab Ameerikal jagada koormust liitlastega, mitte kanda seda \u00fcksi. Noorem ameeriklane v\u00f5ib aktsepteerida allianssi, kui see on \u00f5iglane ja vastastikune. Ta ei aktsepteeri enam l\u00f5putut arvet, mille ainus seletus on h\u00e4mune ajalugu.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tUus sotsiaalne leping tehisintellekti taustal<\/p>\n
Kiiresti areneva tehisintellekti geopoliitiline m\u00f5ju v\u00f5ib osutuda otsustavaks. AI ei muuda ainult t\u00f6\u00f6kohti. Ta v\u00f5ib muuta \u00fchiskondlikku lepingut, poliitilisi prioriteete ja seda, mida valijad riigilt ootavad. Kui tehisintellekt asendab v\u00f5i devalveerib suure osa valgekraede t\u00f6\u00f6st \u2014 kui noored juristid, programmeerijad, ajakirjanikud, disainerid, t\u00f5lkijad ja anal\u00fc\u00fctikud avastavad, et nende haridus ei taga enam helget tulevikku \u2014, muutub v\u00e4lispoliitika sisepoliitika pantvangiks. Selles nimekirjas figureerib ka amet, milles autor neid ridu praegu kirjutab.<\/p>\n
Sellises \u00fchiskonnas kasvab surve \u00fcmberjagamisele, riiklikule t\u00f6\u00f6stuspoliitikale, avalikele investeeringutele ja tehnoloogiahiidude maksustamisele. Kui keskklassi ebakindlus s\u00fcveneb, muutub iga v\u00e4lismaine kohustus poliitiliselt raskeks. Valija k\u00fcsib: miks me rahastame baase Saksamaal, kui minu laps ei leia t\u00f6\u00f6d? Miks saadame miljardeid Euroopasse, kui minu linnas suletakse haigla? Miks kaitseme maailma, kui kodus laguneb \u00fchiskondlik sidusus?<\/p>\n
AI v\u00f5ib seega tugevdada nii vasak- kui parempoolset anti-interventsionismi. Vasakul v\u00f5tab see kuju \u201eraha inimestele, mitte s\u00f5dadele\u201c. Paremal \u201emeie rahvas enne, v\u00f5\u00f5rad p\u00e4rast\u201c. M\u00f5lemad loosungid v\u00f5ivad viia sama tulemuseni \u2014 v\u00e4iksema valmisolekuni hoida Ameerika v\u00e4gesid Euroopas.<\/p>\n
Kuid AI-l on ka vastupidine m\u00f5ju. Tehisintellekti ajastul muutub julgeolek veelgi tehnoloogilisemaks. K\u00fcberr\u00fcnnakud, autonoomsed droonid, satelliidid, desinformatsioon, AI abil juhitud relvas\u00fcsteemid ja majanduslik sabotaa\u017e ei tunne riigipiire. Trotskile omistatud lause \u2014 sina ei pruugi tunda huvi s\u00f5ja vastu, kuid s\u00f5da tunneb huvi sinu vastu \u2014 sobib siia ebameeldiva t\u00e4psusega. Kui Venemaa v\u00f5i Hiina kasutavad AI-d demokraatlike \u00fchiskondade l\u00f5hestamiseks, valimiste m\u00f5jutamiseks, taristu halvamiseks v\u00f5i s\u00f5jalise eelise saavutamiseks, v\u00f5ib Ameerika avalikkus taas m\u00f5ista, et liitlased pole koorem, vaid v\u00f5imendi. \u00dcksi on isegi Ameerika n\u00f5rgem kui koos Euroopaga.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tSeega s\u00f5ltub AI m\u00f5ju v\u00e4lispoliitikale sellest, milline narratiiv v\u00f5idab. Kui AI-d kogetakse peamiselt t\u00f6\u00f6kohtade h\u00e4vitaja ja eliidi rikastajana, s\u00fcveneb sisepoliitiline raev ning kahaneb huvi v\u00e4liskohustuste vastu. Kui AI-d m\u00f5istetakse ka julgeolekuv\u00f5istlusena autoritaarsete riikidega, v\u00f5ib NATO-st saada uue tehnoloogilise kaitsekoost\u00f6\u00f6 raamistik. Euroopa peab tegema k\u00f5ik, et kuuluda teise narratiivi: mitte abivajaja, vaid tehnoloogiline, s\u00f5jaline ja majanduslik partner.<\/p>\n
J\u00e4rgmise presidendi v\u00e4lispoliitika<\/p>\n
Kui 2029. aastal asub Valgesse Majja demokraat, p\u00fc\u00fcab ta t\u00f5en\u00e4oliselt taastada liitlassuhete tooni, parandada NATO sisemist usaldust ja peatada k\u00f5ige j\u00e4rsemad k\u00e4rped. Kuid oleks ekslik arvata, et k\u00f5ik Trumpi otsused p\u00f6\u00f6ratakse automaatselt tagasi.<\/p>\n
S\u00f5jalisi \u00fcmberpaigutusi on lihtsam teha kui tagasi p\u00f6\u00f6rata. Kui \u00fcksused on \u00e4ra viidud, infrastruktuur suletud, perekonnad kolitud, eelarveread \u00fcmber kirjutatud ja Euroopa riigid on asunud teatud v\u00f5imeid ise \u00fcles ehitama, ei pruugi uus president neid protsesse t\u00e4ielikult tagasi keerata. Riigiaparaat liigub aeglaselt, kuid kui ta kord liigub, tekib uus normaalsus. Charles de Gaulle olevat \u00f6elnud, et lepingud on nagu noored neiud ja roosid: nad kestavad, kuni kestavad. Liitlassuhete kinnitustega on sama lugu \u2014 paberile j\u00e4\u00e4vad nad igaveseks, ent nende eluj\u00f5ud s\u00f5ltub iga uue p\u00f5lvkonna tahtest need uuesti allkirjastada.<\/p>\n
Ka demokraadist presidendil on surve keskenduda Hiinale. \u00dckski t\u00f5sine Ameerika strateeg ei saa ignoreerida Vaikse ookeani piirkonda. Taiwan, L\u00f5una-Hiina meri, pooljuhid, mereteed ja tehnoloogiline konkurents j\u00e4\u00e4vad Washingtoni t\u00e4helepanu keskmesse s\u00f5ltumata parteist. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib demokraat k\u00fcll lausuda Euroopale s\u00f5bralikumaid s\u00f5nu, kuid n\u00f5uda ikkagi suuremat Euroopa kaitsepanust.<\/p>\n
Ka Ameerika sisepoliitiline baas on muutunud. Demokraadist president peaks arvestama oma partei noorema tiiva, eelarvedefitsiidi, sotsiaalkulude surve ja AI-st tuleneva majandusliku ebakindlusega. Ta v\u00f5ib toetada NATO-t, kuid tal on raskem m\u00fc\u00fca valijatele m\u00f5tet, et Ameerika peab taastama k\u00f5ik vanad v\u00e4ekontingendid Euroopas.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tT\u00f5en\u00e4olisem stsenaarium on seega osaline tagasip\u00f6\u00f6re. Demokraadist president taastaks konsultatsioonid, kinnitaks selgemalt artiklit 5, tugevdaks NATO poliitilist \u00fchtsust, v\u00f5ib-olla tooks tagasi m\u00f5ned rotatsiooniv\u00e4ed v\u00f5i \u00f5hu- ja luurev\u00f5imed. Kuid ta ei taastaks tingimata vana mudelit, kus Euroopa v\u00f5is eeldada, et Ameerika kannab peamise raskuse.<\/p>\n
Euroopa jaoks on see ebamugav, kuid vajalik t\u00f5demus. Lootus, et p\u00e4rast Trumpi l\u00e4heb k\u00f5ik endiseks, on strateegiliselt ohtlik. V\u00f5ib minna paremaks. V\u00f5ib minna viisakamaks. V\u00f5ib minna koordineeritumaks. Kuid endiseks ei pruugi minna.<\/p>\n
J\u00e4reldused Eestile<\/p>\n
Ameerika ei kao t\u00f5en\u00e4oliselt homme. Teated NATO surmast on tugevasti liialdatud, nagu Mark Twain kunagi m\u00e4rkis kuulduste kohta tema enda surmast. Eesti ei tohi aga rajada oma julgeolekut eeldusele, et USA poliitiline tahe ja s\u00f5jaline kohalolek Euroopas on muutumatu loodusj\u00f5ud. See on pigem poliitiline otsus, mida m\u00f5jutavad valimised, p\u00f5lvkondade vahetus, majanduslik surve, s\u00f5jav\u00e4simus ja \u00fcha enam ka tehisintellekti tekitatud sotsiaalne ebakindlus.<\/p>\n
Tuhandeid aastaid tagasi panid ateenlased Melose elanikele Thukydidese vahendusel kirja julma t\u00f5e: tugevad teevad, mida suudavad, ja n\u00f5rgad kannatavad, mida peavad. See lause pole vananenud, ta on lihtsalt vahetanud relvi. V\u00e4ikeriigi ainus vastus sellele igivanale loogikale on muuta end piisavalt kalliks vallutada: nii kalliks, et tugevama k\u00fclmas arvepidamises ei tasu r\u00fcnnak end \u00e4ra.<\/p>\n
Eesti huvides on hoida Ameerika kohalolekut nii kaua ja nii tugevalt kui v\u00f5imalik. See t\u00e4hendab aktiivset diplomaatiat Washingtonis, sidemeid Kongressiga, kaitsekoost\u00f6\u00f6d, Ameerika relvas\u00fcsteemide m\u00f5istlikku kasutamist ja selget s\u00f5numit, et Eesti pole tasuta s\u00f5itja. Samal ajal tuleb kiirendada Euroopa ja Eesti enda kaitsev\u00f5ime \u00fclesehitamist, mitte deklaratsioonide, vaid laskemoona, \u00f5hut\u00f5rje, droonide, varjendite, mobilisatsiooni, logistika ja kaitset\u00f6\u00f6stusega. \u201eDiplomaatia ilma relvadeta on nagu muusika ilma instrumentideta,\u201c olevat \u00f6elnud Friedrich Suur. Eesti peab m\u00e4ngima m\u00f5lemat.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tEuroopa suurim viga oleks solvuda. Ameerika muutub, sest Ameerika \u00fchiskond muutub. Nooremad valijad ei kanna endas enam teisest maailmas\u00f5jast p\u00e4rinevat atlantilist instinkti. AI v\u00f5ib nende majanduslikku \u00e4revust veelgi s\u00fcvendada. S\u00f5jad L\u00e4his-Idas ja v\u00e4simus globaliseerumisest on murendanud usaldust Washingtoni v\u00e4lispoliitika vastu. Sellises maailmas ei tohi Euroopa olla enam t\u00e4nulik s\u00f5ltlane, vaid v\u00f5rdne partner, kes v\u00f5tab oma kaitset t\u00f5siselt.<\/p>\n
K\u00f5ige realistlikum prognoos on, et Trumpi ametiajal n\u00e4eme USA v\u00e4gede ja eriti v\u00f5imete m\u00e4rgatavat v\u00e4hendamist Euroopas, kuid mitte t\u00e4ielikku lahkumist. Need protsessid ei tulene ainult Trumpist; ta kiirendab ja dramatiseerib suunda, mille juured on Ameerika \u00fchiskonna s\u00f5jav\u00e4simuses, strateegilises nihkes Hiinale ja nooremate p\u00f5lvkondade skeptilisemas maailmavaates. J\u00e4rgmine demokraadist president v\u00f5ib osa kahjust parandada, kuid ei pruugi taastada endist olukorda. Euroopa ja Eesti peavad seet\u00f5ttu elama mitte lootuse, vaid strateegia j\u00e4rgi.<\/p>\n
Ajalugu ei k\u00fcsi v\u00e4ikeriikidelt, kas aeg on mugav. Ta k\u00fcsib, kas nad m\u00e4rkasid muutust enne, kui muutusest sai katastroof. Vana s\u00f5jamehe tarkus \u2014 usu Jumalat, kuid hoia p\u00fcssirohi kuivana \u2014 pole eestlasele iial olnud asjakohasem. Ameerika kaitsevari ei kao \u00fcle\u00f6\u00f6, kuid see pole enam nii kindel kui eile. Just seep\u00e4rast peab Eesti k\u00e4ituma nii, nagu tuleks liitlane appi, aga valmistuma nii, et meie p\u00f5lisvaenlane m\u00f5istaks: Eesti taasvallutamise hind on talle liiga k\u00f5rge.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00fcri Toomepuu: Eesti peab k\u00e4ituma nii, nagu liitlane tuleks appi, aga valmistuma nii, et Venemaa ei julgeks tulla…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":209966,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[4362,26,27,37,33,4358,35,4360,34,36,4359,4364,4357,31,32,21,1554,28,29,95,19,25,23,24,22,20,4361,4363,30,92,93,94],"class_list":["post-209965","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ajaleht","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-elu","tag-eesti-keel","tag-eestielu","tag-estonia","tag-estonian","tag-estonian-life","tag-estonian-media","tag-estonian-world-review","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kanada","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valiseesti","tag-valiseestlased","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209965","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=209965"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209965\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/209966"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=209965"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=209965"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=209965"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}