doktorit\u00f6\u00f6s<\/a> uurisin, kuidas Eesti 50-aastased ja vanemad inimesed otsivad internetist terviseinfot. Tulemused kinnitasid midagi, mida rahvusvaheline teadus on juba aastaid t\u00e4heldanud: probleem pole enamasti interneti puudumises, vaid inimeste v\u00f5imes digikeskkonnas toime tulla ja sellest kasu saada.<\/p>\nSee t\u00e4helepanek kinnitab Hollandi info\u00fchiskonna uurija Jan van Dijki v\u00e4idet, et digil\u00f5he olemus on ajas muutunud. Algselt oli k\u00fcsimus ligip\u00e4\u00e4sus internetile, seej\u00e4rel oskustes ning n\u00fc\u00fcd \u00fcha enam selles, kas inimesed suudavad digitehnoloogiast tegelikku kasu saada.<\/p>\n
Eestis on esimene tasand suuresti lahendatud. Interneti\u00fchendus on enamasti olemas, e-teenused toimivad. Keerulisemaks j\u00e4\u00e4b just teine ja kolmas tasand: kas inimene oskab leitud infot kriitiliselt hinnata ning kas ta suudab seda oma elu parandamiseks reaalselt kasutada. Neid oskusi kujundavad haridus, sissetulek, varasemad digikogemused ja sotsiaalne keskkond \u2013 ning need erinevused ei kao interneti\u00fchenduse tekkimisega kuhugi.<\/p>\n
Kuigi osa minu uuringus osalenutest ei olnud kunagi arvutit kasutanud, ilmnesid erinevused ka interneti igap\u00e4evaste kasutajate seas. K\u00f5rgema hariduse, parema majandusliku toimetuleku ja suurema digikogemusega inimesed leidsid sagedamini usaldusv\u00e4\u00e4rseid allikaid ning tundsid end veebis kindlamalt. V\u00e4iksema sissetuleku, madalama haridustaseme v\u00f5i tagasihoidlikumate digioskustega inimesed kogesid rohkem raskusi.<\/p>\n
Kuidas olukorda parandada?<\/p>\n
UNESCO Elukestva \u00d5ppe Instituudi 2025. aasta raport n\u00e4itab, et tulemuslikud digioskuste programmid \u00fchendavad tehnoloogia\u00f5ppe, personaalse juhendamise ja sotsiaalse toe. H\u00e4id tulemusi on andnud n\u00e4iteks Soome eakaaslaste juhendamise mudel, kus digip\u00e4devamad eakad \u00f5petavad oma eakaaslasi, ning USA programm Senior Planet, mis on aidanud sadadel tuhandetel vanemaealistel omandada uusi oskusi.<\/p>\n
Nende n\u00e4idete \u00fchine joon: inimesed vajavad p\u00fcsivat tuge, mitte \u00fchekordset kursust. Eestis v\u00f5iksid seda rolli t\u00e4ita kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja p\u00e4evakeskused koost\u00f6\u00f6s raamatukogude ja vabatahtlikega.<\/p>\n
Isegi k\u00f5ige edukama digiriigi eesm\u00e4rk ei saa olla olukord, kus k\u00f5ik inimesed peavad k\u00f5ik toimingud tegema \u00fcksnes veebis. Osa inimesi j\u00e4\u00e4b digitaalsest \u00fchiskonnast k\u00f5rvale mitte tahte, vaid tervise, oskuste v\u00f5i eluolude t\u00f5ttu.<\/p>\n
Tehisaru kiire levik muudab need k\u00fcsimused veelgi pakilisemaks. Kui otsingumootor pakub valikuv\u00f5imalusi erinevate allikate vahel, siis vestlusrobot esitab tihti vaid \u00fche valmisvastuse \u2013 eksitav vastus v\u00f5ib seejuures k\u00f5lada sama veenvalt kui t\u00e4pne. Kriitilise hindamise oskus, mis oli oluline juba otsingumootorite ajastul, muutub tehisaru kontekstis veelgi olulisemaks.<\/p>\n
Eesti j\u00e4rgmine suur digiv\u00e4ljakutse ei pruugi olla tehnoloogiline, vaid sotsiaalne. Oleme \u00f5ppinud ehitama h\u00e4id digiteenuseid. J\u00e4rgmine k\u00fcsimus on, kuidas tagada, et neist saaksid v\u00f5rdselt kasu ka need inimesed, kellel on v\u00e4hem oskusi, v\u00e4hem raha v\u00f5i rohkem takistusi.<\/p>\n
Digiriigi edu ei m\u00f5\u00f5deta ainult tehnoloogias, vaid ka selles, kui v\u00f5rdselt selle h\u00fcved inimesteni j\u00f5uavad. Maailma parim infrastruktuur ei t\u00e4henda veel maailma parimaid v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Marianne Paimre on Tallinna \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5ud ja info\u00fchiskonna tehnoloogiate doktor. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendub digitaalse ebav\u00f5rdsuse, terviseinfo otsimise ja digitaalse kaasatuse k\u00fcsimustele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti on \u00f5ppinud ehitama h\u00e4id digiteenuseid. J\u00e4rgmine k\u00fcsimus on, kuidas tagada, et neist saaksid v\u00f5rdselt kasu ka inimesed,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":210429,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,35990,130,37412,56343,35988,1985,2644,37,33,35,34,36,55092,8606,33293,17429],"class_list":["post-210428","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-arvutikasutus","tag-business","tag-digilahendused","tag-digilohe","tag-digioskused","tag-digiteenused","tag-eakad","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-marianne-paimre","tag-pensionarid","tag-vanemaealised","tag-vanurid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116792450556665255","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/210428","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=210428"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/210428\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/210429"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=210428"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=210428"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=210428"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}