Kes teab, v\u00f5ib-olla tellime m\u00f5ne aasta p\u00e4rast kohvikus juba veedet, haarame tanklast kaasa taksisaia ja arutame t\u00e4iesti enesestm\u00f5istetavalt, milline on \u00fche roa toiduj\u00e4lg, kirjutas Eliise Allesfeld selle hooaja viimastes “Keeleminutites”.<\/p>\n
Kui eelmises “Keeleminutite” loos arutlesin, et toit on \u00fcks neid teemasid, mille kohta on k\u00f5igil midagi \u00f6elda, siis S\u00f5nause tulemused kinnitavad seda igati. T\u00e4navusele toiduteemalisele s\u00f5nav\u00f5istlusele esitati kokku 1500 uudiss\u00f5na, mille seast valisid oma lemmikud nii komisjon kui ka rahvas.<\/p>\n
Komisjoni valitud parimate s\u00f5nade hulka j\u00f5udsid rahke (al dente), taksisai (hot dog) ja veede (hiline hommikus\u00f6\u00f6k ehk brunch). Esile t\u00f5steti ka s\u00f5nu nagu hubatoit (comfort food), nipsuroog (kiirelt valmistatav toit), tarje (catering), toiduj\u00e4lg (teadlikkus toidu teekonnast p\u00f5llult p\u00f5ske), igiv\u00f5rsuv (regeneratiivne) ning vardaliha (\u0161a\u0161l\u00f5kk).<\/p>\n
Rahva s\u00fcdamed v\u00f5itis aga s\u00f5na, mille t\u00e4hendus tuleb ilmselt paljudele tuttav ette. H\u00e4\u00e4letuse v\u00f5itis \u00fclekaalukalt Tuuli Reinsoo pakutud varulauk \u2013 s\u00f5na maitserohelise kohta, mis ostetakse koju “igaks juhuks”. Sotsiaalmeedias kogus s\u00f5na kokku 1280 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem pakuti vasteid aga “j\u00e4\u00e4kidest tehtud toidule” \u2013 kokku 151 s\u00f5na. Nende seas olid n\u00e4iteks kapiand, kapinope, p\u00e4rapraad, sabasupp ja korjeroog. Populaarsuselt j\u00e4rgmine oli brunch, millele pakuti 111 vastet, n\u00e4iteks l\u00f5unaskelu, varal\u00f5una, p\u00e4evakost ja komisjoni lemmikuks valitud veede.<\/p>\n
Ka catering pani s\u00f5nameistrid t\u00f6\u00f6le. Sellele pakuti 73 eri vastet, n\u00e4iteks kostilaud, einering, katend ja tarje.<\/p>\n
S\u00f5nu m\u00f5tlesid v\u00e4lja nii lapsed kui pension\u00e4rid<\/p>\n
\u00dcks t\u00e4navuse S\u00f5nause erip\u00e4rasid oli osalejate suur vanuseline ja geograafiline haare. Kokku panustas 380 \u00fcksikisikut ning s\u00f5nu saadeti 11 \u00f5ppeasutusest Tallinnast, Tartust, Raplast, Rae vallast, Elvast ja isegi Helsingist. Iga kolmas esitatud s\u00f5na tuli kooli\u00f5pilastelt.<\/p>\n
Noorim s\u00f5nameister oli k\u00f5igest 3-aastane ja vanim 84-aastane. Keskmine osaleja oli 40-aastane. K\u00f5ige aktiivsem s\u00f5nasepp saatis konkursile lausa 151 s\u00f5na.<\/p>\n
K\u00f5ige usinamaks koolipereks osutusid Rapla Kesklinna P\u00f5hikooli 6.\u20137. klasside \u00f5pilased ja enim \u00f5pilaste loodud s\u00f5nu aitas konkursile saata \u00f5petaja Andero Anto.<\/p>\n
S\u00f5nause komisjoni liige, K\u00f5netoru asutaja Marja Vaba s\u00f5nul ei ole s\u00f5nav\u00f5istluse eesm\u00e4rk \u00fcksnes uute s\u00f5nade leidmine. “Viimase 30 aastaga on meie toidulauale palju uusi asju juurde tulnud. S\u00f5nav\u00f5istluse m\u00f5te ei ole mitte ainult keelde uusi s\u00f5nu tuua. See pakub k\u00f5igile v\u00f5imaluse m\u00f5elda, kuidas keel toimib ja uueneb. Meil k\u00f5igil on roll eesti keele eluj\u00f5u hoidmisel.”<\/p>\n
Vaba s\u00f5nul j\u00f5uab aktiivsesse kasutusse vaid v\u00e4ike osa pakutud s\u00f5nadest. Sama juhtus ka keeleuuendaja Johannes Aaviku loodud s\u00f5nadega, millest paljud ei juurdunud. M\u00f5nikord piisab aga sellest, kui \u00f5ige inimene kasutab \u00f5iget s\u00f5na \u00f5igel hetkel. Nii l\u00e4ks omal ajal lendu ka s\u00f5na\u00a0taristu, mis v\u00f5itis esimese S\u00f5nause 2010. aastal.<\/p>\n
Kes teab, v\u00f5ib-olla tellime m\u00f5ne aasta p\u00e4rast kohvikus juba veedet, haarame tanklast kaasa taksisaia ja arutame t\u00e4iesti enesestm\u00f5istetavalt, milline on \u00fche roa toiduj\u00e4lg. M\u00f5ni t\u00e4navu v\u00e4lja pakutud s\u00f5nadest v\u00f5ib praegu tunduda harjumatu, kuid just nii on alanud ka paljude t\u00e4naste igap\u00e4evas\u00f5nade teekond.<\/p>\n
\u200bUudiss\u00f5nade korje S\u00f5naus on\u00a0presidendi kantselei<\/a>,\u00a0Vabamu<\/a>\u00a0ja\u00a0Eesti Keele Instituudi\u00a0<\/a>\u00fchisalgatus, mis toimub juba neljandat korda. Konkursi ellukutsujaks oli president\u00a0Toomas Hendrik Ilves\u00a0aastal 2010.\u00a0<\/p>\n