Eesti Panga Toimetised 7\/2025
Unravelling the overlooked dimension: Wealth inequality at the household vs individual level<\/p>\n
K\u00e4esoleva uuringu eesm\u00e4rk on hinnata, kas ja kui palju s\u00f5ltub varaline ebav\u00f5rdsus sellest, kas m\u00f5\u00f5ta seda leibkonna v\u00f5i \u00fcksikisiku tasandil. Suurem osa empiirilisi uurimusi kasutab varade v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel leibkonna taseme andmeid, sest k\u00fcsitlustega kogutakse varade ja kohustuste infot just leibkondade kohta. Selle puhul aga ei arvestata, et kuna ressursid on tegelikult \u00fcksikisikute omandis, ei jaotu need perekondades sageli v\u00f5rdselt. Meie uuring tugineb varasematele anal\u00fc\u00fcsidele, kus v\u00f5rreldakse varalist ebav\u00f5rdsust eri m\u00f5\u00f5tmistasanditel ning n\u00e4idatakse, et \u00fcksikisikute vahel valitseb suurem varaline ebav\u00f5rdsus kui leibkondade vahel. Me tugineme oma t\u00f6\u00f6s andmetele, mis v\u00f5imaldavad sama valimi p\u00f5hjal hinnata netovara suurust nii leibkonna kui ka \u00fcksikisiku tasemel.\u00a0<\/p>\n
Meie uuring panustab teaduskirjandusse kahel viisil. Esmalt k\u00f5rvutame leibkondade ja \u00fcksikisikute ebav\u00f5rdsuse hinnanguid, kasutades selleks Eesti finantsk\u00e4itumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) andmestikku, mida on t\u00e4iendatud registriandmetega \u00fcksikisikute varade ja kohustuste kohta. Selline andmete sidumine v\u00f5imaldab meil arvutada v\u00f5rreldavaid netovarajaotusi kahel m\u00f5\u00f5tmistasandil, kasutades seejuures sama valimi andmeid. Teiseks selgitame, miks \u00fcksikisiku ja leibkonna tasandi hinnangud erinevad ehk kui suurt m\u00f5ju omab see, et varad on leibkonnasiseselt ebav\u00f5rdselt jaotunud. Me teeme seda kahel viisil. Esiteks koostame h\u00fcpoteetilise varade jaotuse, muutes andmeid nii, et leibkonna netovara jaotatakse t\u00e4iskasvanud liikmete vahel v\u00f5rdselt. Teiseks dekomponeerime \u00fcksikisiku tasandi Gini koefitsiendi leibkonnasiseseks ja leibkondadevaheliseks komponendiks, kasutades hiljuti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud alagruppide dekomponeerimise meetodit.\u00a0<\/p>\n
Tulemused n\u00e4itavad, et \u00fcksikisiku tasandil on ebav\u00f5rdsus s\u00fcstemaatiliselt suurem kui leibkonna tasandil. Netoj\u00f5ukuse Gini koefitsient on \u00fcksikisiku tasandil hinnatuna 6\u20138% k\u00f5rgem kui leibkonnap\u00f5hine hinnang. Hinnang sellele, kui suurt osa varadest omab rikkaim 5% leibkondadest, mis m\u00f5\u00f5dab varade kontsentratsiooni jaotuse \u00fclemises osas, on indiviidi tasandil m\u00f5\u00f5detuna 8\u201312% suurem kui leibkonna tasandil. Need erinevused varade ebav\u00f5rdsuse m\u00f5\u00f5dikutes tulenevad sellest, et vara ei kuulu peredes v\u00f5rdselt k\u00f5igile liikmetele.\u00a0<\/p>\n
J\u00e4rgmiseks hindame nn \u00fchtse leibkonna eeldusest tulenevat v\u00f5imalikku nihet varalise ebav\u00f5rdsuse m\u00f5\u00f5tmisel. Selle eelduse kohaselt jagunevad peresiseselt varad leibkonnaliikmete vahel v\u00f5rdselt ning seda kasutatakse sageli majandusuuringutes ja statistikat\u00f6\u00f6des leibkonnataseme varade teisendamisel isikup\u00f5histeks varadeks. Kui rakendame \u00fchtse leibkonna eeldust oma andmestiku p\u00f5hjal, saame tulemuseks \u00fcksikisiku netoj\u00f5ukuse ebav\u00f5rdsuse, mis on tegelikust hinnangust 10\u201312% v\u00e4iksem. Teisis\u00f5nu on vara peresisese v\u00f5rdse jagunemise eeldus k\u00fcll modelleerimisel mugav t\u00f6\u00f6riist, kuid selle rakendamisel l\u00e4heb kaduma oluline osa tegelikust isikup\u00f5hisest ebav\u00f5rdsusest.\u00a0<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsime selle eelduse v\u00f5imalikku m\u00f5ju ka teise nurga alt, kasutades Gini koefitsiendi dekomponeerimist, mis v\u00f5imaldab hinnata, kui suur osa ebav\u00f5rdsusest on p\u00f5hjustatud leibkondadevahelistest varalistest erinevustest ning kui suur osa tuleneb leibkonnasisestest erinevustest. Dekomponeerimine n\u00e4itab, et 14\u201315% varalisest ebav\u00f5rdsusest on p\u00f5hjustatud leibkonnasisesest komponendist, st sellest, et varad on perede sees ebav\u00f5rdselt jaotunud. Koos n\u00e4itavad meie uuringu eelkirjeldatud tulemused, et leibkondade k\u00e4sitlemine \u00fchtsete otsustus\u00fcksustena ning leibkonnasisese varade jaotuse eiramine viib varalise ebav\u00f5rdsuse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse alahindamiseni.\u00a0<\/p>\n
Ka edasises anal\u00fc\u00fcsis v\u00f5rdleme \u00fcksikisikute tegelikku varade jaotust h\u00fcpoteetilise jaotusega, kus leibkonnasiseselt on varad v\u00f5rdselt jagunenud. Vaatame, millist m\u00f5ju avaldab peresisene varade v\u00f5rdne jaotamine isikutele, kes asuvad varade jaotuse eri osades, ning leiame, et kaotused v\u00f5i v\u00f5idud j\u00e4rgivad U-kujulist mustrit. Netovara jaotuse alumises osas olevad isikud v\u00f5idavad v\u00f5rdsest jagamisest, kuid keskmiselt j\u00f5ukad ja k\u00f5ige rikkamad kaotavad, kusjuures suhteliselt suurimat kahju saavad need, kes kuuluvad jaotuse keskmistesse detsiilidesse. Leibkonnasisene ebav\u00f5rdsus on suurim varade jaotuse tipus, kuna seal omavad suurt rolli ettev\u00f5tlusvarad, mis on k\u00f5ige ebav\u00f5rdsemalt jaotunud, seda ka peresiseselt.\u00a0<\/p>\n
Omandi jaotus leibkonnas on tihedalt seotud sooga ja sellega, milline on pere koosseis \u2013 kas see on kahe t\u00e4iskasvanuga pere, kes on paarisuhtes, v\u00f5i muud t\u00fc\u00fcpi mitme liikmega pere. Peredes, kus on kaks t\u00e4iskasvanud liiget, kes on paarisuhtes, on meestel tavaliselt rohkem ainuomandis olevaid varasid kui naistel, eriti ettev\u00f5tlusvara. Seega saaksid nemad varade v\u00f5rdsest peresisesest \u00fcmberjaotusest pigem kahju. Peresisesed varalised erinevused on abielus paaridel v\u00e4iksemad kui kooselus paaridel. Teiste peret\u00fc\u00fcpide puhul v\u00f5idavad varade v\u00f5rdsest peresisesest \u00fcmberjagamisest sageli ka mehed, mis n\u00e4itab, et eri t\u00fc\u00fcpi leibkondades on varade sooline jaotus erinev. Kahe paarisuhtes oleva t\u00e4iskasvanuga leibkondade puhul s\u00f5ltub varade v\u00f5rdsest jaotusest saadav kasu sellest, kas peres on lapsi. Lastega peredes v\u00f5idaksid naised varade v\u00f5rdsest jaotusest enam kui lastetute paaride puhul, mis n\u00e4itab, et muudel v\u00f5rdsetel tingimustel on meeste-naiste varalised erinevused lastega peredes suuremad. T\u00f5en\u00e4oliselt tuleneb see emadusl\u00f5ivust: kui perre s\u00fcnnivad lapsed, siis tavaliselt kaotavad sissetulekus naised, mitte aga mehed. See l\u00f5he sissetulekutes \u2013 nn emadusl\u00f5iv \u2013 v\u00f5ib muutuda ka l\u00f5heks j\u00f5ukuses.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kuigi m\u00f5\u00f5tmistasand m\u00f5jutab ebav\u00f5rdsuse suurust, on p\u00f5hjuslikud tegurid m\u00f5lemal juhul sarnased. Staatilise ja d\u00fcnaamilise dekomponeerimise meetodeid kasutades anal\u00fc\u00fcsime, kuidas varade ja kohustuste struktuur ebav\u00f5rdsust m\u00f5jutab, ning n\u00e4itame, et mida suurem on kodu ja riskivabade finantsvarade (nt pangahoiused) osakaal varades, seda v\u00f5rdsemalt on netovara jaotunud. Teisalt aga kaasneb ettev\u00f5tlusvara, riskantsete finantsvarade (nt aktsiad) ja kohustuste osakaalu suurenemisega varalise ebav\u00f5rdsuse kasv. Need seosed kehtivad s\u00f5ltumata sellest, kas me kasutame leibkonna- v\u00f5i isikup\u00f5hiseid varade ja kohustuste andmeid. D\u00fcnaamilised m\u00f5jud avalduvad samamoodi nagu staatilised \u2013 kinnisvara osakaalu kasv varades kas koduomanike osakaalu kasvu v\u00f5i kinnisvarahindade kasvu t\u00f5ttu viib ebav\u00f5rdsuse v\u00e4henemiseni, samas kui kohustuste osakaalu kasv suurendab ebav\u00f5rdsust. Need j\u00e4reldused kehtivad nii leibkonna kui ka \u00fcksikisiku tasandi ebav\u00f5rdsuse puhul, mis t\u00e4hendab, et j\u00f5ukuse jaotust kujundavate tegurite m\u00f5jud on m\u00f5lemal m\u00f5\u00f5tmistasandil sarnased, ehkki ebav\u00f5rdsuse suurus on erinev.\u00a0<\/p>\n
Meie uuringu p\u00f5hjal saab teha kaks poliitikakujundamise seisukohalt olulist j\u00e4reldust. Esiteks saab j\u00e4reldada, et uuringutes sageli kasutatav varade v\u00f5rdse leibkonnasisese jaotumise eeldus p\u00f5hjustab isikup\u00f5histes andmetes varalise ebav\u00f5rdsuse alahindamist ning varjab soolisi ja perekonnat\u00fc\u00fcbist tingitud erinevusi. Teiseks v\u00f5ivad poliitikameetmed, mis k\u00e4sitlevad leibkonna ressursse kui t\u00e4ielikult \u00fchiseid, \u00fcle hinnata m\u00f5ne liikme tegelikku juurdep\u00e4\u00e4su varale. Seda tuleb arvestada poliitika sihip\u00e4rasel suunamisel ja selle t\u00f5hususe hindamisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes on \u00fcksikisikute j\u00f5ukus jaotunud m\u00e4rksa ebav\u00f5rdsemalt kui leibkondade j\u00f5ukus. Vara v\u00f5rdselt jagunemise eeldus p\u00f5hjustab seda, et tegelik indiviidi tasemel ebav\u00f5rdsus on alahinnatud. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa varalisest ebav\u00f5rdsusest tuleneb leibkonnasisestest erinevustest varades. Nende teguritega arvestamine parandab ebav\u00f5rdsusstatistika t\u00f5lgendatavust ning aitab paremini m\u00f5ista varalise jaotuse mustreid soo ja perekonnastruktuuri l\u00f5ikes.\u00a0<\/p>\n
DOI: 10.23656\/25045520\/072025\/0225<\/p>\n