Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal p\u00f5llul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel\u00a0stand-up-skeenel enne seda, kui ta s\u00f5itis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude\u00a0podcast’ides. 2023.\u00a0aasta septembris v\u00f5itis Veelmaa Eesti luulepr\u00f5mmu meistriv\u00f5istlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu p\u00e4lvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe k\u00fclaline ka iga kuu viimasel neljap\u00e4eval toimuval luule\u00f5htul “k6vn”. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga kahe artisti sarnasus aga piirdub: kui Ari Matti naljad liiguvad r\u00e4medate ja s\u00fc\u00fctute k\u00f5rtsinaljade \u00f5hk\u00f5rnal piiril, siis Veelmaa huumor kulgeb t\u00e4iesti mitte\u00adtestosteroossel rajal. Tema luulemina on paras pehmo, luuser ja k\u00f5igile v\u00f5lgu, kannatab madala enesehinnangu all, ta on auahne ja samal ajal paras laiskvorst, teisis\u00f5nu, l\u00e4bi ja l\u00f5hki inimlik tegelane, kelle maailmavalu k\u00f5netab igasugust lugejat, nii noori kui\u00a0ka vanemaid, nii \u00fchiskonnatundlikke kui neidki, kes otsivad kirjandusest lihtsust ja absurdihuumorit.<\/p>\n
Veelmaa olulisusele viitab seegi, et tema kahe raamatu \u00fcmber on olnud rohkem kumu kui luulekogude puhul tavaliselt. K\u00fcllap m\u00e4ngib oma osa selles ka Veelmaa \u00fchismeedialehe “P\u00f6ial on jala Alaska”1\u00a0tuntus. Igal juhul oli juuni alguses von Krahli teatris toimunud esitlusel sama palju rahvast nagu m\u00f5nel v\u00e4iksemal festivalil ning v\u00e4rske teos j\u00f5udis isegi “Ringvaatesse”. Ei juhtu tihti, et vaadatuimal kellaajal k\u00e4sitletakse rahvusringh\u00e4\u00e4lingu telekanalil v\u00e4rsket eesti luulet! Mulle n\u00e4ib, et Veelmaa \u00fcks peamisemaid eesm\u00e4rke luules ongi otsida \u00fchiskonnaga kontakti\u00a0\u2013 miks muidu lasi ta Kantar Emoril l\u00e4bi viia veebik\u00fcsitluse, mille valim (eestikeelsed elanikud vanuses 18+) sai viiele luulekogus “6,6” ilmunud tekstile k\u00fcmne palli skaalal hinnangu anda? Teist sellesarnast pretsedenti mulle eesti kirjanduselust ei meenu. Joonas Veelmaa\u00a0says: luule kuulub rahvale!<\/p>\n
Ka sisult otsib “6,6” lugejaga alatasa kontakti. M\u00f5tteliselt luule\u00f5htu formaati j\u00e4rgivast kogust leiab n\u00e4iteks pr\u00f5mmudel esitatud v\u00f5i niisama pr\u00f5mmulikke luuletusi, kus kuulajaskonna poole p\u00f6\u00f6rdumine ja selle f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i vaimne \u00e4rgitamine on ehtveelmaalik v\u00f5te: “ja n\u00fc\u00fcd palun ma k\u00f5igi abi\u00a0\/ t\u00f5stke m\u00f5lemad k\u00e4ed \u00fcles\u00a0\/ ja kiigutage neid aeglaselt\u00a0\/ \u00fchele poole ja teisele poole\u00a0\/ \u00fchele poole ja teisele poole\u00a0\/\/ n\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e ma enam lihtsalt inimesi\u00a0\/ ma n\u00e4en viljap\u00f5ldu” (lk\u00a05). M\u00f5istagi on seesugune rahvalt reaktsiooni lunimine tembitud iroonilise mekiga: Veelmaa paistab parodeerivat TED-talk’ide ja teiste v\u00e4hem v\u00f5i rohkem esoteeriliste inspiratsioonik\u00f5nede etteaimatavust ja hoolikalt lavastatud siirust, t\u00f6gades \u00fchtlasi luuletajat, kes end elut\u00f5dede vahendajana \u00fcle hindab. Euroopa luulepr\u00f5mmul esikoha toonud tekstis\u00a0“ma luuletaja olen olen luuletaja”<\/a>\u00a0esitletakse esmalt poeeti kui guru, kes erinevalt lihtsast inimesest oskab oma valu ja kurbuse s\u00f5nadesse panna, ent \u00fcht\u00e4kki keeratakse sellele ambitsioonikale plaanile vint peale ja loetletakse \u00fcha kli\u0161eelikumaid teemasid, millest k\u00f5igest veel kirjutada saaks (armastusest, reisimisest, poesk\u00e4imisest\u00a0\u2026), kuni asi muutub \u00f5ige totraks: “tipus ootab meid k\u00f5iki \u00fcksindus\u00a0\/ ja \u00fcksindus on nagu puu\u00a0\/\/ ja j\u00e4rv on nagu j\u00f5gi\u00a0\/\/ ja s\u00f5na on nagu number kui\u00a0\/ seda kirjutada n\u00e4iteks s\u00f5naga SEITSE” (lk\u00a012).<\/p>\n Ka Veelmaa luule tragikoomilisus on \u00fcks konks, mille k\u00fclge on lugejal kerge ennast haakida. L\u00fc\u00fcrilisel minal ei \u00f5nnestu eriti miski, mida ta ette v\u00f5tab: ta ei j\u00f5ua luua maailma seitsme, saja seitsme ega saja viiek\u00fcmne p\u00e4evaga, olla t\u00f6\u00f6l tubli, j\u00e4tta meelde kasulikku teavet, mille asemel m\u00e4letab liigagi h\u00e4sti seltskonnastaaride skandaale, ja n\u00f5nda edasi. Ent kui esimeses luulekogus “Alaska” (2022) n\u00e4ib jutustajat omaenese k\u00fc\u00fcndimatus siiski pisut kurvastavat ja temas eksistentsiaalseid k\u00fcsimusi tekitavat, siis selles raamatus enam mitte\u00a0\u2013 pidevast l\u00e4bikukkumisest on saanud nii tavaline asi, et see ei v\u00e4\u00e4ri enam pisaraid.<\/p>\n \u00dcldse paistab Veelmaa olevat liikunud deb\u00fctandile omasest minaeritlemisest pigem \u00fchiskondlike probleemide kirjeldamise suunas. Loomevaevade, s\u00f5ja, hiliskapitalismi, liikluse ja muu absurdse ja h\u00fcperrealistliku m\u00e4su keskelt k\u00f5neleb meiega \u00fcks argine-proosaline h\u00e4\u00e4l, kelle poliitilist v\u00f5i ideoloogilist positsiooni ei ole sugugi kerge m\u00e4\u00e4ratleda. Niisugune h\u00f5ljuv s\u00f5bralik hoiak aga m\u00f5jub kaunis v\u00e4rskendavalt ja\u00a0\u2013 mis seal salata\u00a0\u2013 laiendab ka raamatu lugejaskonda. Moraali lugemise asemel aasib Veelmaa heatahtlikult \u00fchiskondlikke normide kallal ning r\u00f5\u00f5mustab, irooniline muie n\u00e4ol, iga\u00fche \u00fcle: “rikaste ja vaeste\u00a0\/ kunstnike ja andetute\u00a0\/ emade ja pedofiilide\u00a0\/ \u2026\u00a0isegi v\u00f5rkturundajate \u00fcle!” (lk\u00a040).<\/p>\n Teemade ja hoiaku k\u00f5rval muudab Veelmaa luule lugejaskonnale ligi\u00adp\u00e4\u00e4setavaks m\u00f5istagi ka selle vorm. Kui “Alaska” tekstid flirdivad pigem instaluuleliku l\u00fchiduse, nappuse ja pu\u00e4nteeritusega, siis “6,6” kandev j\u00f5ud on hoopis pikemad luuletused, mille kestus n\u00e4ib k\u00fcll olevat luulepr\u00f5mmu kolmeminutiseks etteasteks t\u00e4pselt v\u00e4lja arvestatud, ent samal ajal ei m\u00f5ju kunstlikult. Emori k\u00fcsitlusele vastanud arvasid t\u00e4pselt samamoodi: k\u00f5ige k\u00f5rgema keskmise hinde (6,0) p\u00e4lvinud luuletus “v\u00f5lg v\u00f5lg v\u00f5lg” on pisut \u00fcle kahe lehek\u00fclje pikk, pikkade stroofide vaheldumine l\u00fchikestega loob luuletusele r\u00fctmi, kusjuures igast salmist v\u00f5ib leida pu\u00e4ndi, s\u00f5nam\u00e4ngu v\u00f5i niisama nalja, mis lugejat l\u00f5a otsas hoiab: “20-aastasele ise\u00adendale olen v\u00f5lgu\u00a0\/ palju lubadusi\u00a0\/ hetkel umbes 30 aastat\u00a0\/ esialgsest plaanist maas” (lk\u00a024).<\/p>\n Alahinnata ei saa ka narratiivse teksti m\u00f5ju hapra hingega lugeja emotsionaalsele tasakaalule, mis tuleb eriti kenasti v\u00e4lja elavas esituses.2\u00a0K\u00f5ige t\u00e4htsam on minu meelest hoopis energia: Veelmaa pikematest tekstidest paiskub v\u00e4lja samasugune pahviks l\u00f6\u00f6v hoog nagu Sveta Grigorjeva luulekogust “Frankenstein”. Kui aga Grigorjeva kasutab oma tekstide metsikut energiat selleks, et \u00e4rgitada lugejat olema julge ja radikaalne, siis Veelmaa kedagi barrikaadidele ei aja, vaid annab hoopis vaba voli olla luuser ja elada nii jaburat elu, kui ise tahad. Eks seegi ole m\u00f5nele inimesele omamoodi radikaalne. Muidu olen aga p\u00e4ri j\u00e4reldusega, milleni Grigorjeva j\u00f5udis “Alaska” arvustuses: k\u00f5ige pidevalt naljaks p\u00f6\u00f6ramise ja t\u00e4iuslike pu\u00e4ntide otsimise k\u00f5rval on Veelmaal potentsiaali kirjutada ka t\u00f5sisemaid ja diibimaid tekste.3\u00a0Sellele potentsiaalile osutavad n\u00e4iteks tema kirjanduskriitilised artiklid ajalehtedes M\u00fc\u00fcrileht ja Sirp ning ajakirjas Looming. Niisiis, Joonas, pane tarka!<\/p>\n Kuna Veelmaa on luulekogule juba ise rahva k\u00e4est hinnanguid k\u00fcsinud, on igati kohane taas s\u00f5na m\u00f5nele tema lugejale anda.<\/p>\n “iga kord kui leian end m\u00f5tlemast, et issand kui igavad saavad mehed olla, siis ikka ja j\u00e4lle meenub, et olukord pole t\u00e4iesti kadunud, sest on joonas veelmaa. joonas jookseb, et enamik inimesi istuda saaks.”\u00a0\u2013 Goodreadsi kasutaja Katrinka4<\/p>\n “Kuulasin ja kujutasin ette, et mingi\u00a0elder millennial\u00a0t\u00fc\u00fcp tuleb lavale ja seal on\u00a0literally\u00a0hunnik ainult tema f\u00e4nne.”\u00a0\u2013 14aastane Kiur<\/p>\n “Mu meelest on Veelmaa leidmas seda parlanksi, mis t\u00e4nases eestiluules h\u00e4sti vaja ja v\u00e4heke vajaka on\u00a0\u2013 p\u00e4riselu ja v\u00e4ljam\u00f5eldise ja puhta poeetika tasakaalupunkti.”\u00a0\u2013 Karl Martin Sinij\u00e4rv5<\/p>\n “Tegelikult ma raamatuid ainult naljaviluks muidugi ei loe, aga vahel on hea meelde tuletada, et kirjandus ei pea tingimata hinge harima. Vahel v\u00f5ib see olla lihtsalt tore ja kerge ning siis l\u00e4heb isegi korraks meelest \u00e4ra, kui raske on lugemine tegelikult.”\u00a0\u2013 Joonas Veelmaa6<\/p>\n 1\u00a0https:\/\/www.facebook.com\/jalaalaska\/?locale=et_EE<\/a><\/p>\n 2 Soovitan vaadata luuletuse “v\u00f5lg v\u00f5lg v\u00f5lg” videosalvestist Youtube’is<\/a><\/p>\n 3 Sveta Grigorjeva,\u00a0Pehmomehepoeesia\u00a0par excellence\u00a0(pun\u00a0Kunnusele\u00a0intended).\u00a0\u2013 Vikerkaar 2023, nr\u00a06, lk\u00a0135-136.<\/p>\n