Igatahes on Brexit pakkunud huvitavat v\u00f5rdlusbaasi, kas \u00fcks riik saab paremini hakkama ELis v\u00f5i v\u00e4ljaspool seda. Siiani oli toimunud ju vaid \u00fcks \u00e4raminek \u2013 Taani Kuningriigile kuuluva Gr\u00f6\u00f6nimaa lahkumine toonase nimega Euroopa \u00dchendusest 1984. aastal. Gr\u00f6\u00f6nimaa oli v\u00e4ga v\u00e4ikese rahvaarvu ja majandusega riik, mis s\u00f5ltus Taani toetusrahadest ega kujutanud endast kuigi head v\u00f5rdlusmudelit, kuigi lahkumise p\u00f5hjused olid osaliselt sarnased. Mis on aga k\u00f5ige olulisem, EL praegu on midagi hoopis teistsugust kui Euroopa \u00dchendus toona.<\/p>\n
Alates Maastrichti lepingu j\u00f5ustumisest 1993. aastal on Br\u00fcssel liikunud vabakaubandusorganisatsioonist liidu suunas, millel on talle antud kompetentsis f\u00f6deraalriigi tunnuseid: \u00fchine kodakondsus, \u00fchine valuuta, isegi \u00fchise v\u00e4lispoliitika algmed. Pole ime, et Maastrichti leping oli Briti euroskeptikutele oluline murdepunkt.<\/p>\n
\nHinnates Suurbritannia SKT kasvu viimase k\u00fcmne aasta jooksul, on see olnud ELi keskmisest madalam, kuid umbes kaks korda k\u00f5rgem Saksamaa majanduskasvust.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Aastasadade jooksul on saareriik hoidnud kiivalt Mandri-Euroopast erinevat joont ning ehkki britid ei ole enam impeeriumi aegadega v\u00f5rreldav majandusj\u00f5ud, on neile traditsioonid ja Pariisi-Berliini teljest erineva poliitika ajamine v\u00e4ga olulised.<\/p>\n
Hinnangud Suurbritannia hakkamasaamisele peale Brexitit erinevad suuresti s\u00f5ltuvalt sellest, kas hindaja on Brexiti pooldaja v\u00f5i vastane. Hinnates ELi edukust p\u00e4rast Brexitit peavad aga k\u00f5ik osalised objektiivselt nentima, et EL n\u00e4ib olevat unustanud eksistentsi p\u00f5hieesm\u00e4rgi: \u00fchisturu abil globaalses konkurentsis edenemise.<\/p>\n
ELi majandus on tervikuna k\u00fcll kasvanud, kuid majanduskasv on j\u00e4\u00e4nud alla USA-le ja Hiinale. K\u00f5rvutades nende SKT kasvu viimase k\u00fcmne aasta jooksul, on Hiina Rahvavabariigi majanduskasv olnud umbes 60, USA-l 30 ja ELil umbes 20 protsenti. Tuleb silmas pidada sedagi, et \u00fcheks kasvuveduriks on olnud Poola majandus, samas kui traditsiooniline ELi majandustuumik Saksamaa on stagneerunud. P\u00f5hjusteks on otsused energeetika valdkonnas(tuumajaamade sulgemine) ja ideoloogiline rohep\u00f6\u00f6re, massiimmigratsioon, b\u00fcrokraatia vohamine.<\/p>\n
Hinnates Suurbritannia SKT kasvu viimase k\u00fcmne aasta jooksul, on see olnud ELi keskmisest madalam, kuid umbes kaks korda k\u00f5rgem Saksamaa majanduskasvust. Seega pole v\u00f5imalik v\u00e4ita, et Suurbritannial oleks l\u00e4inud v\u00e4ga halvasti. Londonil on olnud rohkem vabadust majanduspoliitika kujundamisel, nad on suutnud v\u00e4ltida mitmeid katastroofilisi vigu ja eksimused on \u00fcksnes nende endi poliitikute vili, kes Briti majoritaarset valimis\u00fcsteemi arvestades saavad mandaadi v\u00f5i kaotavad selle peagi. Siin on m\u00f5ttekoht Eesti poliitikutelegi: elitaristliku poliitika ajajad h\u00e4\u00e4letab rahvas varem v\u00f5i hiljem maha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Igatahes on Brexit pakkunud huvitavat v\u00f5rdlusbaasi, kas \u00fcks riik saab paremini hakkama ELis v\u00f5i v\u00e4ljaspool seda. Siiani oli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":210681,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,20229,16990,37,33,35,75641,34,36,590,31,32,21,28,29,95,86183,2198,19,25,660,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-210680","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-brexit","tag-david-cameron","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-energeetikapoliitika","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-maastrichti-leping","tag-majanduskasv","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-suurbritannia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116793586856415361","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/210680","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=210680"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/210680\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/210681"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=210680"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=210680"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=210680"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}