Austraalia p\u00e4ritolu filosoof Roman Krznaric on v\u00f5tnud ette suure t\u00f6\u00f6, p\u00fc\u00fcdes tuua ajaloo \u00f5ppetunnid meie teadvusesse realistlikuma tuleviku kujundamiseks. Oma uuringu tulemused on ta kaante vahele pannud pealkirjaga “Ajalugu tuleviku jaoks. Minevikust p\u00e4rit inspiratsioon inimkonna tuleviku tarbeks” (Roman Krznaric, “History for Tomorrow. Inspiration from the past for the future of humanity”, 2024).<\/p>\n
Me elame oleviku poolt domineeritavas ajas, mis aga alahindab mineviku kogemusi kui teejuhti tulevikku liikumisel. Avalikus eluski on tunda oleviku t\u00fcranniat. Suur osa poliitikuid on liiga h\u00f5ivatud hetkemeedia pealkirjadele reageerimise v\u00f5i poliitiliste trendide j\u00e4rgimisega, selle asemel, et korraks peatuda ja minevikust midagi \u00f5ppida. On ju mitmed ajaloom\u00f5tte klassikud \u00f6elnud, et mineviku uurimine v\u00f5ib aidata meil tulevikus teed leida.<\/p>\n
Vanamoodsaks v\u00f5iks kuulutada arusaama, et ajalugu on v\u00f5imsate poliitikute, s\u00f5japealike, \u00e4rihaide ja muude avaliku elu tegelaste otsused ja tegemised. Ehk tasuks l\u00e4heneda ajaloole altpoolt, ehk rahva sotsiaalsete liikumiste, kogukonna\u00fchenduste ja argikodanike tasandilt.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime palju tehnoloogilisest innovatsioonist, kuid j\u00e4tame t\u00e4helepanuta sotsiaalse innovatsiooni, v\u00f5imaluse tugineda inimeste koost\u00f6\u00f6v\u00f5imele, vastastikusele abile ja kollektiivsele tegutsemisele.<\/p>\n
Roman Krznaric n\u00e4eb muide vajadust m\u00e4ssuliste ja radikaalsete liikumiste j\u00e4rele. Sotsiaalteadlased olla leidnud, et k\u00f5ige edukamad p\u00f5hi\u00f5igusi ja sotsiaalset \u00f5iglust n\u00f5udvad protestiliikumised ajaloos on saanud kasu sellest, et nende k\u00f5rval on radikaalsed j\u00f5ud. Nendega v\u00f5rreldes muutuvad peavoolu n\u00f5udmised seeditavamaks ja m\u00f5istlikumaks v\u00f5imul olijate jaoks. Radikaalid v\u00f5ivad tekitada poliitilise kriisi tunde, mis annab m\u00f5\u00f5dukatele j\u00f5ududele edumaa.<\/p>\n
Teravast r\u00e4ndeprobleemist r\u00e4\u00e4kides meenutab Krznaric, et inimene ongi r\u00e4ndeliik, oleme kogu aeg olnud liikvel. Kui ajas piisavalt tagasi minna, siis hakkavad rahvaste vahelised piirid hajuma, ei ole enam “meie” ja “nemad”. Patriootlik uhkus tulenevat kujutletud kogukonnast.<\/p>\n
Praegune ajastu kujutab uut r\u00e4ndeajastut, mis ulatuselt \u00fcletab t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni aegse r\u00e4nde maalt linnadesse v\u00f5i Euroopa v\u00e4ljar\u00e4nde 19. sajandi l\u00f5pul. Aastaks 2050 v\u00f5ib migrantide arv ulatuda miljardini enamus neist on kliimapagulased.<\/p>\n
Siit ka vajadus v\u00f5tta t\u00f5siselt keskkonnatemaatikat ja kliimamuutusi. R\u00e4ndel on aga oma sotsiaalsed j\u00e4relmid, immigrantide vastasus on t\u00f5usuteel ja sellest toituvad eelk\u00f5ige paremradikaalid. Taolist meelsust \u00f5hutab ka meedia.<\/p>\n
Sotsiaalsest kihistumisest. T\u00f6\u00f6stuseelses \u00fchiskonnas said inimesed staatuse, olles s\u00f5dalane, preester v\u00f5i teadlane. N\u00fc\u00fcd eristavad meid pigem riided, auto ja luksuspuhkus. Ma ostlen, j\u00e4relikult ma olen. V\u00f5rdleme end \u00fcha enam rikaste ja kuulsate eluviisiga, mida n\u00e4eme oma ekraanidel, mitte s\u00f5prade, pere ja kogukonna eluviisiga. Meie eluviisil on planeedile h\u00e4vitav m\u00f5ju. Ei pea olema geenius m\u00f5istmaks, et tarbimiskultuuri piiramatud soovid ei \u00fchildu planeedi v\u00f5imalustega.<\/p>\n
Tasakaalustatud eluviisi n\u00e4iteid v\u00f5ib leida ajaloos. Jaapani iidne linn Edo, mida tunneme praegu Tokiona, oli 17.-19. sajandini muust maailmast eraldunud, v\u00e4ltimaks kristluse levikut ja l\u00e4\u00e4ne m\u00f5jusid. Kuid linnal oli imep\u00e4rane omadus, see oli p\u00f5him\u00f5tteliselt j\u00e4\u00e4tmevaba. K\u00f5ike taaskasutati ja parandati ehk tegemist oli ringmajandusega. Suvekimonot kanti, kuni riie muutus viledaks ja pehmeks. Siis kasutati seda pid\u017eaamana. J\u00e4rgmine eluts\u00fckkel oli m\u00e4hkmetena kasutamine kuni j\u00e4\u00e4nused v\u00f5eti kasutusele p\u00f5randalappidena ja l\u00f5puks p\u00f5letati k\u00fctusena.<\/p>\n
K\u00f5ike taaskasutati \u2013 k\u00fc\u00fcnlarasv sulatati uuteks k\u00fc\u00fcnaldeks, vanad potid l\u00e4ksid \u00fcmbersulatamisele ja inimjuuksed m\u00fc\u00fcdi parukameistritele. Taaskasutati isegi kasutatud tualettpaberit. Kokkuv\u00f5tlikult v\u00f5iks seda nimetada maailma esimeseks \u00f6kotsivilisatsiooniks. T\u00e4nap\u00e4eval on ringmajanduse osakaal globaalselt vaid 7,2 protsenti.<\/p>\n
“Ka hiliskeskaegses n\u00f5iajahis oli tr\u00fckipressil suur roll. See on hoiatus meie sotsiaalmeediaajastule.”<\/p>\n
Infolevi tehnoloogias oli kesksel kohal tr\u00fckipressi leiutamine. Kuid tr\u00fckipressil oli teabe levitamise k\u00f5rval suur roll ka erimeelsuste levitamisel ja \u00fchiskonnas pingete \u00f5hutamisel. Ka hiliskeskaegses n\u00f5iajahis oli tr\u00fckipressil suur roll. See on hoiatus meie sotsiaalmeediaajastule.<\/p>\n
Kommunikatsioonitehnoloogia v\u00f5ib lihtsalt muutuda tagakiusamise ja v\u00e4givalla t\u00f6\u00f6riistaks. Internet pidi taaselustama avaliku inforuumi vaba digitaalse infovahetusega. Kuid sotsiaalmeedia monopoliseerisid suured tehnofirmad poolt, tarbijate andmeid m\u00fc\u00fcdi reklaamiandjatele, tekitati filtreeritud mulle, valeuudiseid, sekkuti valimistesse ja nii edasi.<\/p>\n
Varasema kohvikukultuuri eelis selle ees oli terve konkurents, kus kohvikud ei olnud suurte kettide osad. \u00d5nneks n\u00e4ib, et kohvikukultuur on tagasi tulemas. \u00dchendkuningriigis olla juba 30 000 kohvikut, kus inimesed saavad vabalt suhelda.<\/p>\n
Me ei tea veel vastust hulgale digitaliseerumisega t\u00f5usetunud k\u00fcsimustele, ei tea, kas sotsiaalmeedia muudab Homo interneticus’e olemust ja loob uusi ideoloogiaid v\u00f5i religioone.<\/p>\n
Elu \u00fcks aluseid on vesi ja sellega on kasvav probleem. Vesi on aastasadu p\u00f5hjustanud konflikte ja s\u00f5du. Tihti j\u00e4etakse vee roll t\u00e4helepanuta. 1967. aasta Iisraeli-Araabia kuuep\u00e4evase s\u00f5ja juures ei r\u00e4\u00e4gita \u00fchest selle j\u00e4relmist. Nimelt suurendas s\u00f5da mitte ainult Iisraeli territooriumi, vaid ka veevarusid.<\/p>\n
Jordani l\u00e4\u00e4nekalda all on \u00fcks regiooni suurimaid veekogumeid, Golani k\u00f5rgendikud kontrollivad aga Jordani j\u00f5e l\u00e4tteid. Iisrael kontrollib l\u00e4\u00e4nekaldal 80 protsenti veevarudest, mis suunatakse Iisraeli. Kui ebaseaduslikel asunikel on paljudel bassein, siis ligi 50 protsenti palestiinlastest saavat jooksvat vett v\u00e4hem kui k\u00fcmnel p\u00e4eval kuus. Kuigi pingeid vee p\u00e4rast on kogu maailmas ja need on ka \u00fcks r\u00e4ndevoogude p\u00f5hjuseid.<\/p>\n
Ja demokraatia murenemise tingimustes oleks ehk kasulik vaadata tagasi ka teiste demokraatiavormide poole. Praegu oleme paljuski aheldatud valitsusvormi, mis on loodud rahva arvamuse v\u00e4ljafiltreerimiseks. Minevikus leidub mitmeid valitsemisvorme, mida tasuks l\u00e4hemalt vaadata, kuigi meil ei j\u00e4\u00e4 selleks antud loo raames enam aega ega ruumi.<\/p>\n
Markeerida tasub Krznarici t\u00f6\u00f6st veel geeni- ja biotehnoloogiat, tehisintellekti ja majandusliku ebav\u00f5rdsuse kasvu, millest oleme varem juba r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Austraalia p\u00e4ritolu filosoof Roman Krznaric on v\u00f5tnud ette suure t\u00f6\u00f6, p\u00fc\u00fcdes tuua ajaloo \u00f5ppetunnid meie teadvusesse realistlikuma tuleviku…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[286,26,27,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,381,2162,28,29,95,19,25,12165,12166,397,12163,12164,372,23,24,22,20,30,2511,92,93,94],"class_list":{"0":"post-21099","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajalugu","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-harri-tiido","19":"tag-harri-tiido-taustajutud","20":"tag-headlines","21":"tag-internet","22":"tag-jaapan","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-rahvaranne","29":"tag-roman-krznaric","30":"tag-sotsiaalmeedia","31":"tag-taaskasutus","32":"tag-tarbimiskultuur","33":"tag-tehnoloogia","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised","39":"tag-vikerraadio","40":"tag-world","41":"tag-world-news","42":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21099","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21099"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21099\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21099"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21099"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21099"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}