Eelmise n\u00e4dala k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam s\u00fcndmus oli Ukraina ulatuslik droonir\u00fcnnak Moskvale, mille tagaj\u00e4rjel l\u00f5petas tegevuse sealne oluline naftat\u00f6\u00f6tlemistehas. Kui oluline see r\u00fcnnak oli ja milline m\u00f5ju sellel on?<\/p>\n
Ma usun, et see r\u00fcnnak oli oluline mitmel p\u00f5hjusel. \u00dcks asi on tavap\u00e4rane Venemaa s\u00f5jamasinat abistava taristu r\u00fcndamine ja pihta saadi ju ka. See tehas l\u00f5petas t\u00f6\u00f6 ja seda tossu oli Moskva linna peal p\u00e4ris palju. Aga kindlasti sama oluline, v\u00f5ib-olla isegi olulisem, oli ps\u00fchholoogiline efekt, et Ukraina suudab l\u00fc\u00fca sihtm\u00e4rke, mis asuvad Venemaa pealinnas, ja tuua s\u00f5da koju neile, kes on toonud s\u00f5ja Ukrainasse. See on v\u00e4ga m\u00e4rgiline r\u00fcnnak.<\/p>\n
Kuidas ukrainlased venelaste \u00f5hukaitsest m\u00f6\u00f6da said ja kuidas v\u00f5ib levinud videote p\u00f5hjal kirjeldada \u00f5hut\u00f5rje tegevust r\u00fcnnakute ajal?<\/p>\n
Seda saab otsustada ainult meedias levinud pildi ja erinevate anal\u00fc\u00fctikute hinnangute p\u00f5hjal. Ma arvan, et \u00fcks p\u00f5hjus oli Ukraina suutlikkus muuta droonir\u00fcnnakud massiliseks, suutes Vene \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemi nii \u00fcle koormata. Kindlasti on oluline ka see, et Venemaa ei pruugi teada, kus j\u00e4rjekordne sihtm\u00e4rk j\u00e4rgmisel \u00f6\u00f6l asub ja \u00f5hut\u00f5rjevahendeid lihtsalt napib. Nad ei suuda neid igale poole laiali paigutada, et k\u00f5iki objekte kaitsta ja Ukraina on oma l\u00f6\u00f6kidega ulatunud j\u00e4rjest kaugemale.<\/p>\n
Kolmas asi on kindlasti see, et vahendeid kombineeritakse. Selles drooniparves ei lenda mitte ainult l\u00f5hkelaenguga varustatud droonid, vaid ilmselt kasutatakse \u00f5hut\u00f5rjevahendite eksiteele viimiseks ka erinevaid peibutusdroone ja segajaid. Videodest oli n\u00e4ha, kuidas lasti k\u00fcll rakette droonide pihta, aga need ei tabanud, mis t\u00e4hendab, et j\u00e4relikult osatakse rakettide sihitamist kuidagi segada.<\/p>\n
Samuti oli videotest n\u00e4ha, kuidas tulistati keset linnaliiklust. Kas ka see legendaarne pilt, kus katlakaas lendas \u00e4ra, oli \u00f5hut\u00f5rjeraketi tagaj\u00e4rg?<\/p>\n
Ma saan k\u00fcll nii aru jah. See h\u00e4sti ilus pilt, kus t\u00fcnnikaas lendab t\u00f5epoolest nagu UFO \u00f5hus, tossupilv j\u00e4rel, oli Venemaa enda raketitabamusest, mis segamise t\u00f5ttu lihtsalt m\u00e4rgist m\u00f6\u00f6da l\u00e4ks. See kaos oli seal v\u00e4hemalt videopildis p\u00e4ris suur.<\/p>\n
Moskva pihta l\u00e4inud droonid ei olnud ainsad. Eelmisel n\u00e4dalal oli Ukrainal edukaid r\u00fcnnakuid ka okupeeritud Krimmi ja \u00fcsna kaugele Venemaa tagalasse. Mida nendest esile t\u00f5sta?<\/p>\n
M\u00f5lemad on omamoodi m\u00e4rgilised. Tabati v\u00e4ga kauget sihtm\u00e4rki, 2000 kilomeetri kaugusel, mis saadab Vene poolele selge s\u00f5numi, et \u00fckski koht Venemaal ei ole enam kaitstud. V\u00f5ib ju oma tehaseid kuskile kaugemale viia, aga Ukraina saab need oma j\u00e4rjest paraneva relvastusega sealgi k\u00e4tte.<\/p>\n
Krimm on kindlasti ka oluline, sest Ukraina on suutnud oma taktikaga Krimmi sisuliselt varustusteedest \u00e4ra l\u00f5igata. P\u00e4ris aasta algusest saadik ei lubata ju enam raskeveokeid Krimmi sillale. P\u00e4rast Ukraina r\u00fcnnakuid kasutati praame \u00fcleveoks, n\u00fc\u00fcd on ka praamid pihta saanud. Pihta on saanud ka ranniku\u00e4\u00e4rne infrastruktuur, kusjuures ukrainlased on tabanud mitte ainult naftahoidlaid ja muid selliseid objekte, vaid on suutnud tabada ka Vene \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme. Siin olid uudised, kuidas suudeti puruks lasta S-400 radaris\u00fcsteemid. See on v\u00e4ga m\u00e4rgiline r\u00fcnnak.<\/p>\n
Teisalt on Ukraina taktika, kus keskmaadroonidega tabatakse Vene varustusteid ka maismaal, l\u00f5iganud \u00e4ra varustamise piki okupeeritud rannikut. Krimm on \u00fcsna suures h\u00e4das.<\/p>\n
Kui Krimm \u00f5nnestub t\u00f5epoolest isoleerida, siis milline m\u00f5ju v\u00f5iks sellel olla n\u00e4iteks l\u00f5unarindele v\u00f5i laiemalt Venemaa jaoks selles s\u00f5jas?<\/p>\n
Sama nagu Moskvaga \u2013 kindlasti m\u00e4rgiline ja raudselt v\u00e4ga oluline ps\u00fchholoogiline m\u00f5ju. Loomulikult m\u00f5jutab see s\u00f5da rinde l\u00f5unapoolses osas. T\u00e4na on ju n\u00e4ha, et Hersoni pool on tegelikult suhteliselt vaikne, seal v\u00e4ga midagi ei toimu. Kui me Zapori\u017e\u017ejat vaatame, siis venelased on k\u00fcll aktiivsed rinde keskl\u00f5igus Orihhivi suunal, aga ka seal pole viimasel ajal v\u00e4ga suurt tegevust toimunud. Selline varustusraskus hakkab kindlasti oma m\u00f5ju avaldama.<\/p>\n
Millised on olnud olulisemad rindes\u00fcndmused m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal, kui te juba alustasite sellest, et l\u00f5una pool on olnud rahulik?<\/p>\n
V\u00e4ga suuri muutusi ei ole, rindel on \u00fcsna tavap\u00e4rane tegevus. Raskuspunkt on ikkagi \u00fcleval. Venelased \u00fcritavad l\u00e4bi murda ja proovivad saada l\u00e4hemale Ukraina peamisele kindlustatud v\u00f6\u00f6ndile, mis jookseb piki linnastuid. Dru\u017ekivka ja Konstantinovka on kohad, kus venelane p\u00fc\u00fcab l\u00e4bimurret saavutada. Ukrainlastel on Konstantinovka juures samuti probleeme, sest tegemist on linnastuga ja venelane katsub erinevaid teid pidi sisse imbuda ning on imbunud ka Ukraina tugipunktide selja taha. Aga lahingud ikkagi k\u00e4ivad ja hetkel k\u00fcll ei paista, et Ukraina oleks valmis seda asulat k\u00e4est andma.<\/p>\n
Praegu ei saa p\u00e4ris \u00f6elda, et kogu initsiatiiv on Venemaa k\u00e4est \u00e4ra v\u00f5etud, aga logistika ja varustusteede poole pealt on ukrainlased initsiatiivi enda k\u00e4tte saanud. Rindel on Venemaa siiski veel r\u00fcndavam pool, kuigi ukrainlased teevad j\u00e4tkuvalt siin ja seal vastur\u00fcnnakuid.<\/p>\n
Kui need ukrainlaste edukad droonir\u00fcnnakud toimusid, \u00e4hvardas Venemaa neile hirmsal moel vastata, aga ometigi pole midagi v\u00e4ga erilist juhtunud. Mida see n\u00e4itab?<\/p>\n
Seda on raske \u00f6elda. Kui statistikat vaadata, siis hoolimata k\u00f5ikidest sanktsioonidest on Venemaa suutnud kuude ja aastate v\u00f5rdluses oma rakettide kulutamist ja liugpommide kasutamist j\u00e4rjest t\u00f5sta. Erinevate aastate v\u00f5rdluses on see j\u00e4rjest kasvanud.<\/p>\n
Kas n\u00fc\u00fcd hoitakse meelega tagasi, et korjata m\u00f5ned p\u00e4evad raketitagavara ning teha h\u00e4sti suur ja v\u00f5imas r\u00fcnnak? Ma ei usu, et see r\u00fcnnak Vorone\u017eile, kus asus raketikomponentide tehas, oleks raketi tootmise nii j\u00e4rsult tagant \u00e4ra l\u00f5iganud. Minul on praegu keeruline \u00f6elda, miks nad lubatud suurt ja hirmsat k\u00e4ttemaksu pole teinud. Teisalt on Venemaa ju alati teinud suuremaid s\u00f5nu, kui tegelik v\u00f5imekus on.<\/p>\n
Kas k\u00fctusekriis paistab kuidagi juba ka s\u00f5jalises tegevuses v\u00e4lja?<\/p>\n
Paistab kindlasti. Kui vaadata taktikat, mida Venemaa kasutab \u2013 sisseimbumine v\u00e4ikeste paarimeheliste gruppidena \u2013, siis suuri mehhaniseeritud soomuskolonnidega r\u00fcndamisi ju ammu-ammu enam ei toimu. Teatakse v\u00e4ga h\u00e4sti, et ukrainlased lasevad need masinad lihtsalt puruks. Seega k\u00fctusekriis r\u00fcnnakutele praegu nii suurt m\u00f5ju ei avalda, k\u00fcll aga m\u00f5jutab see kindlasti logistikat ehk varustamist laskemoona ja k\u00f5ige muuga.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal kohtusid NATO kaitseministrid ja seal anti p\u00e4ris palju lubadusi Ukrainale t\u00e4iendavate relvade ja laskemoona andmise osas. Samuti r\u00e4\u00e4giti, milline on m\u00f5ju Euroopale seoses Ameerika v\u00e4gede natukene kokkut\u00f5mbamisega. Mis mulje teile j\u00e4i, kas need lubadused Ukrainale on piisavad, t\u00f5husad ja olulised ning kuidas on lood meie julgeolekuga?<\/p>\n
Ukraina poole pealt on mul meeles SACEUR Grynkewichi s\u00f5nad, mitte n\u00fc\u00fcd kaitseministrite kohtumise j\u00e4rel, vaid 19. mail toimunud kaitsev\u00e4e juhatajate kohtumiselt. Ta r\u00e4\u00e4kis pressikonverentsil ka Ameerika v\u00e4gede kokkut\u00f5mbamisest, aga \u00fctles v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja, et l\u00e4bi selle abiprogrammi, millega eurooplased maksavad kinni Ameerikas toodetud varustuse Ukraina jaoks, k\u00f5ik tarned toimuvad. Varustus j\u00e4tkub ja sealt ei ole koomale t\u00f5mmatud ning loodame, et see saab edaspidi samamoodi olema.<\/p>\n
Mis puudutab meie enda muret Ameerika \u00fcksuste v\u00e4hendamise osas, siis ma usun, et siin tuleb vaadata kahte aspekti. \u00dcks on \u00fcldine NATO v\u00e4estruktuur ja siin tegevused toimuvad. See \u00f6eldi ka ministrite kohtumise j\u00e4rel v\u00e4lja, et eurooplased asendavad need \u00fcksused. M\u00f5ni asi l\u00e4heb kiiremini, m\u00f5ni asi v\u00f5tab aega, aga ma arvan, et v\u00e4ga suureks muretsemiseks meil siin p\u00f5hjust ei ole. Teine pool on need Ameerika \u00fcksused, mis asuvad erinevates Euroopa riikides kahepoolsete lepete alusel, ja siin on segadust ning teadmatust natuke rohkem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmise n\u00e4dala k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam s\u00fcndmus oli Ukraina ulatuslik droonir\u00fcnnak Moskvale, mille tagaj\u00e4rjel l\u00f5petas tegevuse sealne oluline naftat\u00f6\u00f6tlemistehas. Kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":168846,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,17473,19,25,50676,23,24,262,124,22,20,96,30],"class_list":["post-211045","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-neeme-vali","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sojaline-abi-ukrainale","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116795375917863497","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211045","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=211045"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211045\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/168846"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=211045"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=211045"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=211045"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}