\u00d6ise eluviisiga lagritsat on looduses keeruline m\u00e4rgata, mist\u00f5ttu tuleb tema kohalolu kindlaks teha kaudsete m\u00e4rkide j\u00e4rgi. V\u00e4rskest uuringust selgub, et oksale kinnitatud j\u00e4ljetunnel v\u00f5ib selleks olla pesakastist m\u00e4rksa t\u00f5husam vahend.<\/p>\n
Loomade elupaigaeelistuste ja kaitsemeetmete t\u00f5hususe hindamiseks tuleb teada, kus liik tegelikult esineb. Varjulise ja \u00f6ise eluviisiga liikide puhul pole see lihtne: \u00fcksnes vaatlusele lootes v\u00f5ib nende kohalolu m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4da,\u00a0kirjutab linnu\u00f6koloog Marko M\u00e4gi.<\/p>\n
Unilaste, kelle hulka kuulub ka lagrits (Eliomys quercinus), tegemisi uuritakse pesakastide abil, sest pesitsusajal kasutavad nad neid meelsasti. Samas rajavad nad pesi ka puu\u00f5\u00f5ntesse ja urgudesse, mist\u00f5ttu v\u00f5ib selline seire anda looma kohalolust vildaka pildi. N\u00e4iteks v\u00f5ib p\u00e4hklin\u00e4pp (Muscardinus avellanarius), kes on samuti unilane, pooltel juhtudel kasti v\u00e4ltida. Lisaks v\u00f5ib neile tuginev hinnang j\u00e4tta mulje, et pesitsusv\u00e4lisel ajal loomi piirkonnas pole.<\/p>\n
Kuna unilased liiguvad okstel, uurisid teadlased Itaalias L\u00e4\u00e4ne-Alpides, kas oksale kinnitatud j\u00e4ljetunnel aitab lagritsat ja p\u00e4hklin\u00e4ppi tuvastada t\u00f5husamalt kui pesakast. Tunnelisse sisenedes m\u00e4\u00e4rduvad looma k\u00e4pad oliiv\u00f5li ja aktiivs\u00f6e seguga ning j\u00e4tavad paberile j\u00e4ljed, mille j\u00e4rgi saab m\u00e4\u00e4rata liigi ilma loomaga kohtumata.<\/p>\n
Sarnaseid tunneli ja pesakasti v\u00f5rdlusi on tehtud ka varem, kuid seni on katsetes kasutatud uusi pesakaste. See v\u00f5ib tulemust kallutada, sest loomadel v\u00f5tab uue varjepaigaga harjumine aega. N\u00fc\u00fcd kasutati aga 217 pesakasti, mis olid samas kohas p\u00fcsinud \u00fcle kolme aasta, ning nende l\u00e4histele paigutatud j\u00e4ljetunneleid.<\/p>\n
Pesakastidest leiti 126 p\u00e4hklin\u00e4ppi ja 27 lagritsat. J\u00e4ljetunnel osutus lagritsa tuvastamisel oluliselt t\u00f5husamaks: tunnelites registreeriti liiki 573 ja kastides 27 korral. J\u00e4ljetunnelid n\u00e4itasid lagritsa kohalolu ka neis paikades, kus pesakastid seda ei kinnitanud. Ka p\u00e4hklin\u00e4pi tuvastamise t\u00f5en\u00e4osus oli j\u00e4ljetunnelis m\u00e4rksa suurem kui kaste seirates: tunnelites registreeriti liiki 728, kastides 126 korral. K\u00e4paj\u00e4ljed n\u00e4itasid sedagi, et m\u00f5lemad liigid on aktiivsed s\u00fcgisest detsembrini, kui nad pesakaste enam ei kasuta.<\/p>\n
Seega on j\u00e4ljetunnel m\u00f5lema liigi tuvastamisel t\u00f5husam kui pesakast. Tunneli kasutamine on lihtne ning looma h\u00e4iritakse v\u00e4hem. Pesakastid on siiski vajalikud unilaste sigimise ja demograafia uurimiseks, sest seal on loomi lihtsam tabada.<\/p>\n
Lagritsat kohati sagedamini paikades, kus leidus rohkem kive ja surnud puitu, n\u00e4iteks lamat\u00fcvesid ja t\u00fc\u00fckaid. See viitab varjekohtade ja toidurohkuse t\u00e4htsusele: kivide alla ja vahele saab varju pugeda ning surnud puit pakub elupaika selgrootutele, kellest lagrits toitub. M\u00f5lemat liiki leidus rohkem p\u00f5\u00f5sarohkes piirkonnas. Kui lagrits kasutas pesakasti, kohati samas piirkonnas p\u00e4hklin\u00e4ppi harvem, mis viitab liikidevahelisele konkurentsile.<\/p>\n