{"id":211076,"date":"2026-06-22T20:02:23","date_gmt":"2026-06-22T20:02:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/211076\/"},"modified":"2026-06-22T20:02:23","modified_gmt":"2026-06-22T20:02:23","slug":"riigikohus-tapsustas-hundi-kaitse-pohimotteid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/211076\/","title":{"rendered":"Riigikohus t\u00e4psustas hundi kaitse p\u00f5him\u00f5tteid"},"content":{"rendered":"<p>&#13;<br \/>\n                                Riigikohus tunnistas \u00f5igusvastaseks keskkonnaameti 2020. aasta hundijahi k\u00e4skkirja, kuna amet ei arvestanud selle koostamisel Berni konventsiooniga, mille j\u00e4rgi oli hunt tollal veel range kaitse all.<\/p>\n<p>Keskkonnaameti k\u00e4skkirjaga lubati 2020\/2021. jahiaastal k\u00fcttida Eestis 140 hunti. MT\u00dc Eesti Suurkiskjad vaidlustas k\u00e4skkirja kohtus, sest nende hinnangul ei olnud hundi olukord soodne ja nii suure hulga loomade k\u00fcttimine ei v\u00f5imaldanud sel ka paraneda.<\/p>\n<p>Riigikohus leidis, et hundi kaitse hindamisel oleks tulnud l\u00e4htuda Berni konventsiooni rangematest n\u00f5uetest<\/p>\n<p>Riigikohtus oli peamine vaidlusk\u00fcsimus selles, kas hundi kaitsel oleks tulnud l\u00e4htuda Euroopa Liidu loodusdirektiivist v\u00f5i Euroopa looduslike liikide ja elupaikade kaitse konventsioonist ehk Berni konventsioonist.<\/p>\n<p>Enne Euroopa Liiduga \u00fchinemist 2004. aastal taotles Eesti loodusdirektiivis erandit, et j\u00e4rgida huntide puhul leebemat kaitsere\u017eiimi. Berni konventsiooniga liitus Eesti juba 1992. aastal ning erinevalt L\u00e4tist, Leedust ja Poolast huntide kaitsel erandit ei soovinud.<\/p>\n<p>Riigikohtu halduskolleegium selgitas otsuses, et direktiivis Eestile tehtud erand ei vabastanud riiki kohustusest viia ellu konventsiooni n\u00f5udeid. Konventsiooni ja direktiivi oli v\u00f5imalik samal ajal t\u00e4ita, sest EL-i \u00f5igus ei keela Eestil rakendada rangemaid looduskaitsen\u00f5udeid, kui n\u00e4eb ette direktiiv.<\/p>\n<blockquote><p>&#13;<\/p>\n<p>Keskkonnaamet tegi riigikohtu hinnangul olulise kaalutlusvea, kui ei arvestanud hundijahi k\u00e4skkirja puhul konventsiooni rangemaid n\u00f5udeid, vaid l\u00e4htus ekslikult direktiivist tulenevast leebest kaitsestandardist.<\/p>\n<p>&#13;\n<\/p><\/blockquote>\n<p>Riigikohus k\u00fcsis selles kohtuasjas 2023. aastal Euroopa kohtult ka eelotsust, et saada teada, milliseid kriteeriume peab Euroopa Liidu liikmesriik silmas pidama hundi kaitsestaatuse hindamisel.<\/p>\n<p>2025. aastal tehtud eelotsuses selgitas Euroopa kohus, et aluseks tuleb v\u00f5tta parimad olemasolevad teadusandmed ja kui nende anal\u00fc\u00fcs ei v\u00f5imalda kahtlusi k\u00f5rvaldada, siis peab juhinduma ettevaatusprintsiibist. Riigikohus leidis, et huntide puhul v\u00f5ib ettevaatusp\u00f5him\u00f5tte rakendamine seisneda n\u00e4iteks selles, et ei l\u00e4htuta k\u00f5ige optimistlikumatest loodusteaduslikest hinnangutest nende arvukusele.<\/p>\n<p>Samuti t\u00f5i Euroopa kohus eelotsuses v\u00e4lja, et liigi olukorda tuleb esmalt hinnata kohalikul ja riigi tasandil. V\u00e4ljaspool riiki asuvaid populatsioone v\u00f5ib arvesse v\u00f5tta ainult tingimusel, et toimub piiri\u00fclene liikumine. Huntide r\u00e4nnet v\u00f5ib v\u00e4hendada n\u00e4iteks piiritarade rajamine. Kuna Venemaa ja Valgevene pole Berni konventsiooniga \u00fchinenud, siis ei pruugi seal olla hundile tagatud ka piisav kaitse.<\/p>\n<p>Alates 2025. aastast on hunt nii Berni konventsiooni kui ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi j\u00e4rgi leebema kaitse all, kuid see ei m\u00f5jutanud varem v\u00e4lja antud keskkonnaameti k\u00e4skkirja \u00f5igusp\u00e4rasuse hindamist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#13; Riigikohus tunnistas \u00f5igusvastaseks keskkonnaameti 2020. aasta hundijahi k\u00e4skkirja, kuna amet ei arvestanud selle koostamisel Berni konventsiooniga, mille&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":211077,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1452,28,29,95,19,25,5641,23,24,22,20,75653,30,92,93,94],"class_list":["post-211076","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkonnaamet","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikohus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaidlus","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116795549033218246","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211076","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=211076"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211076\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/211077"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=211076"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=211076"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=211076"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}