{"id":211214,"date":"2026-06-23T03:29:13","date_gmt":"2026-06-23T03:29:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/211214\/"},"modified":"2026-06-23T03:29:13","modified_gmt":"2026-06-23T03:29:13","slug":"ott-maaten-estonia-tulevik-vajab-selgeid-otsuseid-ja-professionaalset-ettevalmistust-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/211214\/","title":{"rendered":"Ott Maaten: Estonia tulevik vajab selgeid otsuseid ja professionaalset ettevalmistust | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Rahvusooper Estonia tulevikku ei saa j\u00e4tta l\u00f5putu kahtlustamise, venimise ja pooleli j\u00e4\u00e4vate arutelude hooleks, kirjutab Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten.<\/p>\n<p>Eelmisel n\u00e4dalal kerkis taaskord p\u00e4evakorda <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610058139\/purga-estonia-juurdeehituse-ruumiprogrammi-hange-tuleb-veel-sel-kuul\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Rahvusooper Estonia juurdeehituse teema<\/a>. See on iseenesest positiivne, kuiv\u00f5rd ooperiteatri valmis tegemine on \u00fcha kriitilisem k\u00fcsimus. Rahvusooper Estonia tulevik vajab otsustusk\u00fcpset arutelu, milles teatri sisulised vajadused, Tallinna ajalooline linnaruum, muinsuskaitselased kaalutlused, avaliku raha kasutamine ja riigi kultuuripoliitiline vastutus asetatakse \u00fchte v\u00f5rreldavasse raamistikku. Rahvusooperi direktorina p\u00fc\u00fcan veelkord selgitada Estonia juurdeehituse tagamaid.\u00a0<\/p>\n<p>Esmalt, sel arutelul on riiklik kontekst. Riigikogu on Rahvusooper Estonia juurdeehituse k\u00fcsimuses oma p\u00f5him\u00f5ttelise seisukoha kujundanud kahel korral kahe erineva riigikogu koosseisu poolt. 2021. aastal kinnitati rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus riiklikult t\u00e4htsate kultuuriehitiste hulka (poolt h\u00e4\u00e4letas 79 riigikogu liiget, 1 erapooletu ja 0 vastu) ning ka 2024. aastal tegi riigikogu valitsusele ettepaneku leida lahendus juurdeehituse rajamiseks (poolth\u00e4\u00e4li 64, vastu 0 ja erapooletu 0).<\/p>\n<p>Olgu \u00fcle korratud, et need otsused ei m\u00e4\u00e4ranud l\u00f5plikku arhitektuurset vormi, ei andnud ehitusluba ega lahendanud k\u00f5iki muinsuskaitselisi v\u00f5i linnaruumilisi k\u00fcsimusi. K\u00fcll aga andsid need selge demokraatliku suuna, mille j\u00e4rgi ei ole Rahvusooper Estonia tulevik pelgalt \u00fche asutuse sisemise ruumiprobleemi lahendamine, vaid riikliku kultuuritaristu k\u00fcsimus, mille ettevalmistamisega tuleb edasi liikuda.<\/p>\n<p>Hetkel oleme j\u00f5udnud ruumiprogrammi hanke v\u00e4ljakuulutamiseni. Ruumiprogramm on t\u00f6\u00f6riist, mille abil kirjeldatakse rahvusooperi tegelikud vajadused, v\u00f5rreldakse v\u00f5imalikke lahendusvariante, hinnatakse iga variandi m\u00f5ju ja teostatavust ning valmistatakse ette arhitektuuriv\u00f5istlus. Sellise anal\u00fc\u00fcsi tegemine, mis v\u00f5imaldab need m\u00f5jud n\u00e4htavaks teha.<\/p>\n<p>Julgen meenutada, et Estonia vajadusi ei saa taandada vaid \u00fche kultuurivaldkonna huviprojektiks. Ooperi-, balleti- ja muusikateater on tehniliselt \u00fcks keerukamaid etenduskunstide vorme, mille toimimiseks on vaja lava, orkestriauku, prooviruume, t\u00f6\u00f6kodasid, dekoratsioonide liikumise loogikat, publikuruume, t\u00f6\u00f6ruume ja tehnilisi s\u00fcsteeme, mis peavad iga p\u00e4ev teenima k\u00fcmnete eri ametikandjate koost\u00f6\u00f6d.\u00a0<\/p>\n<p>Estonia puhul lisandub praktilisele ruumivajadusele ajalooline ja s\u00fcmboolne m\u00f5\u00f5de, mida ei saa otsustamisel k\u00f5rvale j\u00e4tta. Rahvusooper Estonia juured ulatuvad 19. sajandi seltsiliikumisse, kutselise eesti teatri s\u00fcnnihetke ja Eesti riikluse kujunemisse. Estonia on s\u00fcndinud kodanikualgatusest, kasvanud rahvuskultuuri kandjaks, olnud Eesti riigi s\u00fcnni ja taass\u00fcnni juures, elanud \u00fcle h\u00e4vingu ning t\u00f5usnud koos Eestiga uuesti. Estonias korraldatud Vabariigi Aastap\u00e4eva t\u00e4histamiste ja kontserteenduste \u00fclekannete saatel on \u00fcles kasvanud terve p\u00f5lvkond. Sellise institutsiooni tulevik ei ole p\u00e4evapoliitiline episood, mida saab seletada \u00fche valimists\u00fckli kaudu.\u00a0<\/p>\n<p>Ka Estonia asukoht Tallinna kesklinnas ei ole juhuslik detail, vaid osa selle institutsiooni t\u00e4hendusest. Rahvusooper moodustab koos teiste kultuuri- ja kunstiasutuste, ajaloolise linnaruumi, avalike v\u00e4ljakute ja pealinna keskse liikumisruumiga kultuurilise raskuskeskme, mille m\u00f5ju ulatub kaugemale teatrimaja seintest. Just seet\u00f5ttu tulebki juurdeehituse k\u00fcsimust k\u00e4sitleda erilise n\u00f5udlikkusega, sest arendatav ei ole \u00e4\u00e4relinna kinnistu ega tavaline administratiivhoone, vaid rahvuskultuuri s\u00fcmbol \u00fches Eesti k\u00f5ige tundlikumas linnaruumis.<\/p>\n<p>Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et rahvusooper peab olema ka j\u00e4rgmiste p\u00f5lvkondade jaoks eluj\u00f5uline, rahvusvaheliselt k\u00f5nekas ja kunstiliselt v\u00f5imekas. Kui Eesti soovib, et Tallinna kesklinn areneks kultuurilise tervikuna, tuleb r\u00e4\u00e4kida sellest, kuidas Estonia senist asukohta v\u00e4\u00e4rikalt ja targalt edasi arendada. Kui Eesti soovib kaitsta p\u00e4randit, tuleb r\u00e4\u00e4kida ka sellest, kuidas p\u00e4rand t\u00e4idab oma rolli elavas linnas ja elavas kultuuris.<\/p>\n<p>Rahvusooper Estonia on s\u00fcndinud kodanikualgatusest ja kasvanud Eesti kultuurilise identiteedi kandjaks. Tema tulevikku ei saa j\u00e4tta l\u00f5putu kahtlustamise, venimise ja pooleli j\u00e4\u00e4vate arutelude hooleks.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusooper Estonia tulevikku ei saa j\u00e4tta l\u00f5putu kahtlustamise, venimise ja pooleli j\u00e4\u00e4vate arutelude hooleks, kirjutab Rahvusooper Estonia peadirektor&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":211215,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,51157,36,31,32,21,28,29,19,51126,25,1789,23,24,22,20,30],"class_list":["post-211214","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonia-juurdeehitus","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-ott-maaten","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvusooper-estonia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116797306487259607","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=211214"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211214\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/211215"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=211214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=211214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=211214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}