“Viimane”<\/a>\u00a0ei kuulu k\u00fcll raamatusse5, kuid on viimasel ajal toiminud avalikus ruumis M\u00fc\u00fcrsepa visiitkaardina. Just selle tekstiga sai ta 2025.\u00a0aastal Eesti luulepr\u00f5mmu meistriks ning osales Euroopa luulepr\u00f5mmu poolfinaalis Saksamaal. Olen minagi kuulnud M\u00fc\u00fcrsepa s\u00e4delevat avalikku esitust mitu korda ning raske on eitada: laval t\u00f6\u00f6tab “Viimane” peaaegu laitmatult.<\/p>\n“Viimane” ei arene mitte rahuliku kompositsioonilise tervikuna, vaid j\u00e4rjest kiireneva v\u00f5rdluste, eneseiroonia ja mahaj\u00e4\u00e4muse ahelana. Luulemina vaatab kirjandusv\u00e4lja, s\u00f5pru, kolleege, v\u00f5itjaid, juhuslikke m\u00f6\u00f6dujaid ja \u00fchismeediast tuttavaid kujusid ning iga kord selgub, et keegi on temast rohkem\u00a0\u2013 n\u00e4htav, tunnustatud, \u00f5igel ajal \u00f5iges kohas, “p\u00e4ris”. Teksti k\u00e4ivitavaks mehhanismiks on korduv v\u00f5rdlus, mis ei rahune maha, vaid toodab \u00fcha uusi n\u00e4iteid. See pole lihtsalt kadeduse v\u00f5i ebakindluse kirjeldus, vaid kadeduse ja ebakindluse s\u00fcntaks. Esituses m\u00f5jub see eriti t\u00e4pselt. Iga j\u00e4rgmine n\u00e4ide peab eelmise \u00fcle trumpama, iga uus p\u00f6\u00f6re peab korraks naerma ajama ja samal ajal eelmist haava s\u00fcvendama. M\u00fc\u00fcrsepa huumor ei t\u00fchista \u00e4revust, vaid teeb selle laval talutavalt n\u00e4htavaks. Just niisuguses tekstis on h\u00e4sti tajutav pr\u00f5mmuluule loogika: algus peab kohe haarama, keskosa peab t\u00e4helepanu pinges hoidma ja l\u00f5pp peab m\u00f5juma nagu l\u00f6\u00f6k.<\/p>\n
Sellega seoses on raamatus “Keegi hingab” eriti k\u00f5nekas luuletus “ma pole v\u00f5itnud\u00a0\/ \u00fchtegi suurt kirjandusauhinda” (lk\u00a068-69), kus luulemina oletab, et ta pole veel kirjanduspreemia saamiseks piisavalt kannatanud. Raamatus on sama konkurentsi- ja tunnustus\u00e4revus peenendunud. “Viimases” p\u00fcsib luulemina veel oma lavaliselt v\u00f5imendatud \u00e4revuse mullis: teised on edukamad, n\u00e4htavamad, \u00f5igemas kohas\u00a0\u2013 ja see mahaj\u00e4\u00e4mus tuleb esinemise k\u00e4igus \u00fcha uute n\u00e4idetega n\u00e4htavaks teha. Kogumikus “Keegi hingab” avaldatud luuletuses aga v\u00f5etakse kultuurilise tunnustuse absurdset loogikat korraks t\u00f5siselt. Kui auhind tuleb alles p\u00e4rast piisavat kannatust, tuleb j\u00e4relikult kannatada “\u00f5igesti”: kinematograafiliselt, veenvalt, auhinnak\u00f5lbulikult. Nii on toodud kirjandusv\u00e4ljale Leonardo DiCaprio m\u00fc\u00fct (v\u00f5i meem): enne 2016.\u00a0aastal saadud Oscarit oli ta n\u00e4itlejana juba mitu korda nomineeritud6, kuid tunnustus saabus alles p\u00e4rast m\u00e4ngufilmi “Mees, kes j\u00e4i ellu”7\u00a0f\u00fc\u00fcsilise kannatuse spektaaklit.<\/p>\n
On tekkinud groteskne tunnustusmajandus, kus kannatusest on saanud s\u00fcmboolne kapital. M\u00fc\u00fcrsepa luulemina ei oska aga isegi seda kapitali “korralikult” koguda: “ja mina\u00a0\/\/ iga n\u00e4dal\u00a0\/ olen k\u00e4inud metsas\u00a0\/ karu ei tule\u00a0\/\/ piisoni p\u00f5dra hundi\u00a0\/ lend\u00adorava maks\u00a0\/ k\u00f5iki olen proovinud\u00a0\/ \u00fckski ei p\u00fcsi mu sees\u00a0\/\/ ja kui leian surnud hobuse\u00a0\/ p\u00fc\u00fcan nii v\u00e4ga\u00a0\/ pugeda \u00fcleni\u00a0\/ ta lahtil\u00f5igatud k\u00f5htu\u00a0\/\/ jalad j\u00e4\u00e4vad alati v\u00e4lja”. Luuletuse l\u00f5pprida maandab paatose j\u00e4rsult: isegi surnud hobuse sisse ei \u00f5nnestu kaduda nii, et midagi naeruv\u00e4\u00e4rselt ripakile ei j\u00e4\u00e4ks. Nii dekonstrueerib tekst korraga nii lavalise eneseesitluse kui\u00a0ka kannatuskunsti m\u00fc\u00fcdi. M\u00fc\u00fcrsepp ei piirdu \u00e4ratuntava tundega: tunnustus\u00e4revus v\u00f5iks kergesti j\u00e4\u00e4da lihtsalt kaeblemiseks kirjandusv\u00e4lja (ja \u00fcldse elu) eba\u00f5igluse \u00fcle, kuid siin on see keeratud groteski.<\/p>\n
Tuleb leida \u00f5ige keeleline v\u00f5ttestik<\/p>\n
Sama p\u00f5him\u00f5te on toeks ka kogu raamatu lugemisel. “Keegi hingab” on k\u00f5ige veenvam siis, kui h\u00e4bi, hirm, v\u00e4simus v\u00f5i kehaline ebamugavus ei j\u00e4\u00e4 \u00fcldseisundiks, vaid leiab t\u00e4pse vormilise kandja. See kandja v\u00f5ib olla v\u00e4ga konkreetne: \u00fchine piimakatel, kadunud ID-kaart, varjendikoti nimekiri, s\u00fcnnip\u00e4eva\u00adsoovide rida, maleterminid v\u00f5i telefonist ja rakendustest tulevate teadete voog. M\u00fc\u00fcrsepp oskab muuta argise v\u00f5i biograafilise l\u00e4htepunkti nihestatud olukorraks, kus esmakuulmisel selge kogemus hakkab lugemisel teistmoodi t\u00f6\u00f6le. Seda ei juhtu iga teksti puhul, kuid siiski piisavalt sageli, et “Keegi hingab” ei m\u00f5juks pelgalt tugeva lavalise kohalolu j\u00e4relkajana. Tugevaks ei tee luuletust ju teema ega emotsionaalse seisundi kirjeldus, vaid sobiv keeleline v\u00f5ttestik, mis korraldab need teemad ja seisundid toimivaks poeetiliseks tekstiks.<\/p>\n
\u00dcks esimesi selliseid on esemeline v\u00f5i aineline nihutus. Kogu avatekstis “haiglas kus s\u00fcndisin\u00a0\/ pandi k\u00f5igi naiste rinnapiim\u00a0\/ \u00fchte suurde katlasse kokku” (lk\u00a04) ei saa rinnapiimast sentimentaalset emaduse m\u00e4rki ega ole see ka lihtsalt kehaline provokatsioon. Haigla, \u00fcks suur katel ja piima koostis teevad p\u00e4ritolu korraga bioloogiliseks, keemiliseks ja m\u00fctoloogiliseks. Lihtne vormel “piim on piim laps on laps\u00a0\/ ema on ema” peaks justkui erinevused t\u00fchistama, kuid selle tagaj\u00e4rg on vastupidine: ema ei muutu \u00fcheks, vaid paljuneb. L\u00f5puks heidab s\u00f5na “v\u00f5lur” kogu tekstile tagasi teise valguse ning haigla katel hakkab meenutama n\u00f5iakatelt. See ei ole l\u00f6\u00f6k l\u00f6\u00f6gi p\u00e4rast, vaid l\u00f5pp, mis muudab eelneva loetavaks uuel viisil. Oskus argist olukorda ontoloogiliseks nihkeks p\u00f6\u00f6rata on veel t\u00e4psem luuletuses “ID-kaart kadus \u00e4ra”. Kadunud dokument ei t\u00e4henda siin ainult, et tuleb t\u00fc\u00fctut asjaajamist. S\u00f5na “isikukood” laguneb kaheks: “isik ja kood”. Kui koodi pole rahakotis, satub kahtluse alla ka isik: “kas mul on s\u00fcnd ja sugu\u00a0\/ kui keegi seda ei usu\u00a0\/\/ kas s\u00f5ber \u00fctleb mulle enam tere\u00a0\/ kas ema teab mu nime” (lk\u00a09). Ja kuigi see tekst toetub \u00fcsna ilmsele s\u00f5nam\u00e4ngule, ei r\u00e4\u00e4gi see identiteedikriisist \u00fcldise v\u00e4itena, vaid laseb sellel tekkida dokumendi kadumise loogikast.<\/p>\n
Raamatu alguslehek\u00fclgede tugevus ongi sageli niisuguses nihkes. Hirm ei j\u00e4\u00e4 abstraktseks seisundiks, vaid koondub asjadesse ja nimekirjadesse. Nii t\u00f6\u00f6tavad ka kogus korduvad esemeloendid mitte valmis t\u00e4hendusega s\u00fcmbolitena, vaid p\u00e4ris asjadena, mille kaudu \u00e4revus saab konkreetse kuju. Seesugused on luuletused “Varjendisse” ja “Soovid” (lk\u00a010\u201314). Esimene ehitab v\u00f5imaliku katastroofi \u00fcles esemete kaudu: dokumendid, taskulamp, teip, vihmakeep, k\u00f5rvatropid, taskunuga, soojad riided. Luuletuse l\u00f5pus aga selgub, et ka korralikult kokku pandud varustus ei anna teadmist, kuhu selle koormaga minna. “Soovides” on sama loogika kasutusel lakoonilisemalt: t\u00e4iskasvanuks saamine ei t\u00e4henda siin v\u00f5imaluste lisandumist, vaid soovide asendumist elluj\u00e4\u00e4misvahenditega. Seda teravam on finaalis korduv “kommi”: v\u00e4ike lapse\u00adp\u00f5lvesoov j\u00e4\u00e4b alles ka siis, kui kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud nimekiri on muutunud katastroofi\u00advarustuseks.<\/p>\n
M\u00fc\u00fcrsepp on \u00fcldse huvitavam ja tugevam seal, kus ta ei teata lihtsalt emotsioonidest ega jutusta mingit lugu, vaid leiab aususele vormi ja kunstilise m\u00f5\u00f5tme. Nii loetakse luuletust “Riistad” esimesel korral eelk\u00f5ige tekstina elulisest praktilisusest ja naise keeldumisest romantilisest suhtestsenaariumist: “ma olen naine\u00a0\/ kellega kokku panna m\u00f6\u00f6blit\u00a0\/ korjata maal metskitse sitta\u00a0\/ ja kasutada seda\u00a0\/ maasikate v\u00e4etiseks” (lk\u00a015). Naine omandab maskuliinse tegutsejarolli ja muutub kurameerimise objektist subjektiks. \u00dclelugemisel hakkab aga pealkiri t\u00f6\u00f6le oma kahem\u00f5ttelisusega: “riistad” ei t\u00e4henda ainult t\u00f6\u00f6riistu, vaid t\u00e4hendab k\u00f5nekeeles ka mehe suguelundeid. Selles valguses paigutub kogu tekst \u00fcmber: jutt ei k\u00e4i enam lihtsalt praktilistest esemetest, vaid maskuliinse s\u00fcmboolse inventari \u00fcmberjagamisest: “ekspoiss kinkis mulle kunagi\u00a0\/ kruvikeerajate komplekti\u00a0\/\/ eile naersid k\u00fcsisid\u00a0\/ kas ma \u00fcldse oskan neid kasutada\u00a0\/\/ t\u00e4na t\u00f5id mulle haamri” (lk\u00a016). Tekst ei m\u00e4ngi maskuliinsusega mitte ainult temaatiliselt, vaid ka leksikaalselt: juba pealkirja t\u00f5stetud s\u00f5na kannab t\u00e4iendavat kehalis-seksuaalset ja v\u00f5imuga seotud t\u00e4hendust. Esmapilgul argisest loost kasvab v\u00e4lja k\u00fcsimus: kellele need “riistad” kuuluvad, kes oskab neid kasutada ja kellel on nende \u00fcle tegelikult kontroll?<\/p>\n
Just niisuguste tekstide taustal, kus esmane olukord hakkab l\u00e4hemal vaatlusel tootma lisat\u00e4hendusi, on paremini m\u00f5istetavad ka raamatu n\u00f5rgemad kohad. Probleem tekib siis, kui kirjeldatav olukord v\u00f5i etteantud idee hakkab luuletust juhtima suuremal m\u00e4\u00e4ral, kui tekst ise suudab t\u00e4hendust luua. N\u00e4iteks pealkirjata luuletuses, kus kordub “tik tak” ja kus “t\u00f6\u00f6 v\u00f5idab armastus vaob”, koondub tekst l\u00f5puks kujundisse “s\u00fcdame asemel\u00a0\/ rinnas tuksub kell” (lk\u00a018), kuid teistkordsel lugemisel ei lisandu sellele kuigiv\u00f5rd uut pinget.<\/p>\n
Huvitav piirijuhtum on “Naistele, kes on liiga palju”. Tekst algab peaaegu valmis feministliku manifestina: see r\u00e4\u00e4gib naistest, keda on liiga palju, ja meestest, kes kardavad seda \u00fclem\u00e4\u00e4rasust. Need on olulised sotsiaalsed teemad, kuid k\u00f5lavad luuletuse alguses pigem \u00e4ratuntava v\u00e4itena kui iseseisva poeetilise s\u00fcndmusena. Tekst l\u00e4heb huvitavamaks l\u00f5pupoole, kui ilmub pilt traadist juustest ja suudlustest, mis j\u00e4\u00e4vad kurku kinni. L\u00f5puread “kunagi otsib mu \u00fcles see mees\u00a0\/ kes mind praegu\u00a0\/ vastaslauast vaatab\u00a0\/\/ leiab mu\u00a0\/ aastate p\u00e4rast\u00a0\/ \u00fctleb et on terve aeg\u00a0\/ minust m\u00f5elnud\u00a0\/\/ k\u00fcsin miks\u00a0\/ ja ta vastab\u00a0\/\/ sest sa panid noa suhu” (lk\u00a027) l\u00f5huvad oodatud naiseliku ligit\u00f5mbavuse stsenaariumi: meelde ei j\u00e4\u00e4 ilu, jutt ega “naiselik j\u00f5ud”, vaid kummaline, ohtlik ja peaaegu s\u00fcndsusetu \u017eest. See on tugev l\u00f5pup\u00f6\u00f6re, ent j\u00e4\u00e4b siiski pigem l\u00f6\u00f6vaks esitluslikuks pu\u00e4ndiks kui tekstimehhanismiks, mis lugedes luuletuse uuel tasandil avaks.<\/p>\n
Loetelu kaitseks<\/p>\n
Samasugune on olukord luuletuses “Ideaalne mees” (lk\u00a061\u201363), mille algus ja l\u00f5pp t\u00f6\u00f6tavad selgemalt kui keskosa, millest kujuneb kohati naise eelistuste ja kaitsevajaduste loetelu. Esimesel lugemisel on see provokatiivne ja ajab kohati naerma, ent \u00fclelugemisel selgub, et paljud loetelu punktid t\u00e4idavad sama kaitsefiltri funktsiooni: ideaalne mees peab luulemina eest suhtlema, telefonile vastama, pakke v\u00e4lja v\u00f5tma, m\u00fcra summutama ja maailma tema eest ukse taha j\u00e4tma. Need n\u00e4ited osutavad, et ka n\u00fc\u00fcdisluules v\u00e4ga levinud loetelu8\u00a0ei t\u00f6\u00f6ta iseenesest: see peab muutuma arenguks, pingeks v\u00f5i h\u00e4\u00e4lte kokku\u00adp\u00f5rkeks.<\/p>\n
Seevastu samuti loetelu p\u00f5him\u00f5ttel \u00fcles ehitatud “Stress” (lk\u00a071\u201374) on \u00fcks raamatu tugevamaid tekste. See ei ole lihtsalt stressitegurite nimekiri, vaid kollaa\u017e v\u00f5\u00f5rastest h\u00e4\u00e4ltest ja eri t\u00fc\u00fcpi diskursustest: Google’i p\u00e4ringud, meelde\u00adtuletused lugemata raamatute kohta, Smartposti teated, t\u00f6\u00f6alased s\u00f5numid, haiguste s\u00fcmptomid, malerakenduse kaotusteated, automaatvastaja, aktiivsusmonitor ja tehnilised k\u00e4sud “help\u00a0\/ sign out\u00a0\/ turn off”. Oluline ei ole siin stress kui teema, vaid see, et luulemina enda k\u00f5ne lahustub v\u00f5\u00f5raste teadete sees. Tekib pol\u00fcfooniline loetelu, kus iga uus h\u00e4\u00e4l lisab uue survevormi ja l\u00f5hub j\u00e4rk-j\u00e4rgult piiri inimese, telefoni, paki, keha, raamatu ja v\u00f5la vahel. Selle piiri taustal saavad eriti oluliseks need luuletused, kus M\u00fc\u00fcrsepp pole leidnud mitte ainult t\u00e4pset eset v\u00f5i l\u00f5pukujundit, vaid terve s\u00f5navara, mis hakkab teksti seestpoolt korraldama. K\u00f5ige tugevam n\u00e4ide on siin muidugi “Malevorst”:<\/p>\n
kui endale l\u00f5puks
chess.comi kasutaja tegin
ja hakkasin m\u00e4ngima
inimestega \u00fcle maailma<\/p>\n
k\u00f5igi nende millegip\u00e4rast
\u00fclikiimas t\u00fc\u00fcpidega
kelle jaoks on okei
kohe p\u00e4rast Sitsiilia kaitset
kirjutada vestlusaknasse<\/p>\n
hey baby wanna fuck<\/p>\n
ei taha noh
ma tahan malet m\u00e4ngida (lk 47)<\/p>\n
“Sitsiilia kaitse” on maletermin, kuid s\u00f5na “kaitse” toob kohe sisse ka kaitsetuse teema: kohe p\u00e4rast kaitseavangut toimub vestlusaknas seksuaalne sisse\u00adtung. Malepartii kaitse ei kaitse agressiivse kommunikatsiooni eest. Poeetiline funktsioon tekib siin termini ja \u00fcldkeele t\u00e4henduse kokkup\u00f5rkes. Edasi muutuvad malendid suhte kirjeldamise vahendiks:<\/p>\n
samal ajal kui mina
ei saa sinust \u00fcle
vaid j\u00e4\u00e4n sinu oda alla
sinu vankri alla
sinu ratsu kapjade alla
tule alla (lk 48)<\/p>\n
“Oda” on \u00fchtaegu malend ja relv, “ratsu” toob kaasa hobuse keha, “tuli” v\u00f5ib t\u00e4hendada nii \u0161ahhi kui\u00a0ka tuld. M\u00fc\u00fcrsepp ei v\u00f5rdle lihtsalt suhet malega, vaid kirjeldab as\u00fcmmeetrilist ja toksilist suhet nii, et maleterminid hakkavad oma oskuskeelsest t\u00e4hendusest \u00fcldkeele, v\u00e4givalla ja seksuaalsuse poole nihkuma.<\/p>\n
Hiljem m\u00e4ngib tekst ka alasti kuninga looga, kuid mitte lihtsa viitena:<\/p>\n
endal on isegi kuninganna olemas
kuninganna kes on
t\u00e4iesti l\u00e4bip\u00f5lenud
aga kes v\u00f5itleb sinu eest alati
mis siis et kuningas on alasti
ja tal on juba ammu
kroon peast \u00e4ra kukkunud<\/p>\n
ma v\u00f5in praegu olla t\u00fchine ettur
aga parem olla ettur kui tagur
ettur v\u00f5ib v\u00e4hemalt kuningannaks muutuda (lk 49)<\/p>\n
Males on kuningas k\u00f5ige t\u00e4htsam, ent n\u00f5rk ja teiste kaitstav malend, kuninganna aga k\u00f5ige tugevam. M\u00fc\u00fcrsepal on kuninganna “t\u00e4iesti l\u00e4bip\u00f5lenud”, kuid v\u00f5itleb ikka kuninga eest, kes ei k\u00f5lba enam \u00f5ieti kuhugi. K\u00f5nekas on ka j\u00e4rgnev s\u00f5nam\u00e4ng: s\u00f5nas “ettur” kuuldub ettepoole liikumine, “tagur” on aga autori loodud vastandvorm, mis seostub tagapool olemisega. Nii ei teki t\u00e4hendus, et parem olla see, kes liigub ettepoole, olgugi etturina, kui see, kes j\u00e4\u00e4b taha kinni, mitte seletusest, vaid s\u00f5namoodustuse poeetilisest pingest. T\u00e4helepanelikul \u00fclelugemisel saab esmapilgul lihtsast maleallegooriast poeesia, kus luuletust hakkab \u00fcles ehitama keeleline nihe.<\/p>\n
Just selle poolest erinebki poeesia publitsistikast v\u00f5i pelgast enesekirjeldusest: \u00fckski teema ei taga iseenesest poeetilise teksti kvaliteeti, \u00fckski tugev l\u00e4bielamine ei tee luuletust automaatselt tugevaks. Kui Pasternaki j\u00e4rgi dikteerib v\u00e4rsirea tunne, ei t\u00e4henda see, et luuletuses v\u00f5iks loobuda vormilisest pingest. Vastupidi: just seal peab selguma, kas tunne suudab leida endale adekvaatse poeetilise vormi. M\u00fc\u00fcrsepa luules on tunne alati kohal. M\u00f5nikord hakkab tekst t\u00f5esti hingama, m\u00f5nikord aga pigem teatab, et keegi hingab. Luulekogu “Keegi hingab” on eba\u00fchtlane, kuid selle tugevamates tekstides on M\u00fc\u00fcrsepa anne vaieldamatu: tal on oskus panna isiklik \u00e4revus t\u00f6\u00f6le keele ja vormi tasandil. Just neis kohtades ei j\u00e4\u00e4 raamat lavalise m\u00f5ju j\u00e4relkajaks, vaid muutub tekstiks, mille juurde on p\u00f5hjust tagasi p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n
1 Reaalune t\u00f5lge: Kui tunne dikteerib v\u00e4rsirea,\u00a0\/ l\u00e4kitab see lavale orja,\u00a0\/ ja seal l\u00f5peb kunst\u00a0\/ ning hingavad maa ja saatus.<\/p>\n
2 \u042e\u0440\u0438\u0439 \u0422\u044b\u043d\u044f\u043d\u043e\u0432, \u041f\u0440\u043e\u0431\u043b\u0435\u043c\u0430 \u0441\u0442\u0438\u0445\u043e\u0442\u0432\u043e\u0440\u043d\u043e\u0433\u043e \u044f\u0437\u044b\u043a\u0430.\u00a0\u2013 Academia 1924, lk\u00a029\u201347, 48\u201390. Geniaalse kavatsusega, kuid eba\u00fchtlaselt teostatud ja terminitega \u00fcle koormatud raamatus vaatleb T\u00f5njanov v\u00e4rssi kui k\u00f5net, mille loomulik kulg on takistatud. Tava\u00adk\u00f5nes sulanduvad s\u00f5nad s\u00fcntaktilisteks ja t\u00e4henduslikeks tervikuteks, v\u00e4rsis aga muudavad r\u00fctm, pausid ja reapiirid s\u00f5nad n\u00e4htavamaks ning sunnivad neid tajuma j\u00e4rjestikku. Sellest ka T\u00f5njanovi vastandus: “suktsessiivsus” t\u00e4hendab ajas \u00fcksteise j\u00e4rel avanevat taju, “simultaansus” aga tervikut korraga haaravat taju. V\u00e4rsiteaduses ei ole need terminid oma raske\u00adp\u00e4rasuse t\u00f5ttu kuigi h\u00e4sti juurdunud.<\/p>\n
3 \u041c\u0438\u0445\u0430\u0438\u043b \u0413\u0430\u0441\u043f\u0430\u0440\u043e\u0432, \u041f\u0435\u0440\u0432\u043e\u0447\u0442\u0435\u043d\u0438\u0435 \u0438 \u043f\u0435\u0440\u0435\u0447\u0442\u0435\u043d\u0438\u0435: \u043a\u00a0\u0442\u044b\u043d\u044f\u043d\u043e\u0432\u0441\u043a\u043e\u043c\u0443 \u043f\u043e\u043d\u044f\u0442\u0438\u044e \u0441\u0443\u043a\u0446\u0435\u0441\u0441\u0438\u0432\u00ad\u043d\u043e\u0441\u0442\u0438 \u0441\u0442\u0438\u0445\u043e\u00ad\u0442\u0432\u043e\u0440\u043d\u043e\u0439 \u0440\u0435\u0447\u0438. Rmt:\u00a0\u0422\u044b\u043d\u044f\u043d\u043e\u0432\u0441\u043a\u0438\u0439 \u0441\u0431\u043e\u0440\u043d\u0438\u043a\u00a03: \u0422\u0440\u0435\u0442\u044c\u0438 \u0422\u044b\u043d\u044f\u043d\u043e\u0432\u0441\u043a\u0438\u0435 \u0447\u0442\u0435\u043d\u0438\u044f. Zinatne, 1988, lk\u00a019.<\/p>\n
4 Heleri All,\u00a0Lavaluule peab lajatama. [Intervjuu Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepaga.] \u2013 Sirp 7. XI 2025.<\/p>\n
5 Vt Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp,\u00a0Viimane.\u00a0\u2013 Sirp 7.\u00a0XI\u00a02025.<\/p>\n
6 M\u00fc\u00fcrsepp viitab ka “Titanicule”, kuid see n\u00e4ide on omamoodi k\u00f5nekas: DiCapriot ei esitatud selle rolli eest isegi Oscari nominendiks. 14\u00a0nominatsiooni ja 11\u00a0auhinda kogunud film j\u00e4i Oscari-ajaloos eesk\u00e4tt James Cameroni lavastuslik-tehnilise triumfi, mitte DiCaprio n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 l\u00e4bimurde m\u00e4rgiks.<\/p>\n
7 “The Revenant”, Alejandro Gonz\u00e1lez I\u00f1\u00e1rritu, 2015.<\/p>\n
8 V\u00e4rsi intonatsioon on loeteluga suguluses: v\u00e4rsirida muudab erinevad k\u00f5ne\u00fcksused r\u00fctmiliselt v\u00f5rreldavaks, loetelu aga asetab erinevad objektid samasse j\u00e4rjestusse. M\u00f5lemal juhul tekib v\u00f5rdsustav struktuur. Sellep\u00e4rast on loetelud vabav\u00e4rsis nii loomulikud, kuid ka ohtlikud: kui v\u00f5rdsustatud \u00fcksuste vahel ei teki arengut, pinget ega semantilist nihet, j\u00e4\u00e4b loetelu lihtsalt kuhjumiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u041a\u043e\u0433\u0434\u0430 \u0441\u0442\u0440\u043e\u043a\u0443 \u0434\u0438\u043a\u0442\u0443\u0435\u0442 \u0447\u0443\u0432\u0441\u0442\u0432\u043e,\u041e\u043d\u043e \u043d\u0430 \u0441\u0446\u0435\u043d\u0443 \u0448\u043b\u0435\u0442 \u0440\u0430\u0431\u0430,\u0418 \u0442\u0443\u0442 \u043a\u043e\u043d\u0447\u0430\u0435\u0442\u0441\u044f \u0438\u0441\u043a\u0443\u0441\u0441\u0442\u0432\u043e,\u0418 \u0434\u044b\u0448\u0430\u0442 \u043f\u043e\u0447\u0432\u0430 \u0438 \u0441\u0443\u0434\u044c\u0431\u0430.1 Boriss Pasternak Mari-Liis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":211368,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,5793,34,36,31,32,21,28,29,5791,18840,23814,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-211367","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-luule","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-luule","tag-mari-liis-muursepp","tag-mihhail-trunin","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116798490340794052","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211367","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=211367"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211367\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/211368"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=211367"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=211367"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=211367"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}