![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3054342hef61t24.jpg\"\/)
M\u00e4rt Pius Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nTallinna Linnateatri n\u00e4itleja M\u00e4rt Pius r\u00e4\u00e4kis kultuurisaates “OP”, et kui muidu \u00fcritatakse betooni kultuurist eemale hoida, siis linnateatri uues hoones sulavad nad \u00fcheks.<\/p>\n
Pius t\u00f5des, et m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal uues kuues avatud linnateatris toimunud pidu oli \u00fcle ootuste hea. “Nii \u00fctleks mina ja ma pean ennast pigem tuimemaks inimest. Tekkis ausalt \u00f6eldes v\u00e4ga \u00fclev tunne, kui me hoovis kollektiiviga Paul-Eerik Rummo ja Olav Ehala kantaati laulsime, siis enne pidi ennast natukene pigistama, et suudaks \u00fcldse selle laulmise ette v\u00f5tta,” r\u00e4\u00e4kis Pius.<\/p>\n
Piusi s\u00f5nul avaldas talle uue maja juures muljet k\u00f5ik. “Kui muidu r\u00e4\u00e4gitakse sellest, et betoon v\u00f5i kivi ei ole kultuur, siis linnateatri maja puhul julgeks vastupidist v\u00e4ita. Betoon on v\u00e4gagi kultuuri osa. See vorm, mis talle on n\u00fc\u00fcd antud, niimoodi, et vanalinn oma v\u00f5lu ei kaota ja millele lisavad klaasid modernsust juurde, on midagi sellist, mida tuleb oma silmaga kaema tulla,” t\u00f5des n\u00e4itleja.<\/p>\n
M\u00e4rt Pius Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
V\u00e4rskete lavastuste kobaras on Pius koos Indrek Ojariga peaosas Diana Leesalu lavastuses “T\u00f5eline l\u00e4\u00e4s”, mille autor on ameeriklane Sam Shepard. “Ameerika kontekstis on ta t\u00fcvitekst. V\u00e4ga paljud filmid ja teatrit\u00fckid on kindlasti sellest t\u00f5uke saanud. Universaalne on seal \u00fcrgne vendade vaheline v\u00f5itlus ja konkurents,” selgitas Pius ning t\u00f5des, et tunneb ka ennast vendade loos \u00e4ra.<\/p>\n
“Indrek Ojarile ma vahepeal r\u00e4\u00e4gin, kuidas tegelikult vendade vahel on ja siis katsume seda kuidagi ka laval teha. Kuna minul on neli venda, siis ma olen sellega elu jooksul kokku puutunud.” Pius m\u00e4rkis, et hetkel on tal repertuaaris t\u00fckid, mida tal on hea meel m\u00e4ngida.<\/p>\n
Pius l\u00f6\u00f6b veel kaasa Taago Tubina lavastuses N\u00f5usolek ning Priit Strandbergi “\u00d5petatud naistes”. “Viimane on natukene teist laadi t\u00fckk, kus on heas m\u00f5ttes v\u00f5imalik vanaaegset v\u00e4rssi teha kergelt modernsemas v\u00f5tmes. V\u00e4rsiga puutusin viimati kokku lavakooli ajal ehk umbes 12\u201313 aastat tagasi. Ausalt \u00f6eldes on ta ikkagi v\u00e4ga raske. Selline etendus, et iga kord tuleb kogu oma tekst \u00fcle korrata, sest kui seal sassi l\u00e4heb, siis ega v\u00e4lja ei vingerda,” nentis ta.<\/p>\n
“Mul muidu ei teki kunagi laval kabuhirmu, aga v\u00e4rsiga tekib. M\u00e4letan sama ka ajast, kui sai Estonias ooperiasja tehtud, sest lauluga on sama hirmus. M\u00fcts maha nende ees, kes seda suudavad,” lisas Pius.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3054348hdb6bt24.jpg\"\/)
M\u00e4rt Pius Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Lavastajana v\u00f5tab Pius ette Ameerika autori Lucas Hnathi n\u00e4idendit “Uskuja”. “Tegevus toimub k\u00fcll kirikus, aga tegelikult r\u00e4\u00e4gib ta ikkagi igasugusest organisatsioonist. Kui on h\u00e4sti \u00f5litatud suur organisatsioon, siis mis juhtub, kui m\u00f5tteline juht teavitab \u00fchel p\u00e4eval oma kollektiivile, et alusp\u00f5him\u00f5tted, mille najal me siiamaani oleme toimetanud, enam ei kehti,” selgitas ta.<\/p>\n
Pius on ka varem Hnathi lavastanud, 2021. aastal t\u00f5i ta lavale “Ujuja”. “Sellega tekkis tunne, et otsid noore n\u00e4itlejana endale materjale, kus tahaksid ise m\u00e4ngida ja kui selle materjali leiad, siis tekib tunne, et nii \u00e4ge vend ma ka n\u00fc\u00fcd ei ole, et ise lavastan ja m\u00e4ngin. Sellist julgust ei ole. Teisalt tekib hirm, et kui ma selle kellelegi teisele anna, siis \u00e4kki mind ei valita sinna. L\u00f5puks m\u00f5tledki, et lavastan siis \u00e4ra ja v\u00f5tan teised n\u00e4itlejad,” r\u00e4\u00e4kis Pius.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna Linnateatri n\u00e4itleja M\u00e4rt Pius r\u00e4\u00e4kis kultuurisaates “OP”, et kui muidu \u00fcritatakse betooni kultuurist eemale hoida, siis linnateatri…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21166,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[240,37,33,35,173,34,36,241,8630,140,7388],"class_list":{"0":"post-21165","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kuulsused","8":"tag-celebrities","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kuulsused","16":"tag-mart-pius","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-tallinna-linnateater"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21165","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21165"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21165\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21166"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21165"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21165"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21165"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}