{"id":211877,"date":"2026-06-24T02:25:09","date_gmt":"2026-06-24T02:25:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/211877\/"},"modified":"2026-06-24T02:25:09","modified_gmt":"2026-06-24T02:25:09","slug":"kolumn-edward-lucas-venemaa-kokkuvarisemine-vallandab-toenaoliselt-koikeneelava-kaose-milleks-me-valmis-ei-ole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/211877\/","title":{"rendered":"KOLUMN | Edward Lucas: Venemaa kokkuvarisemine vallandab t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ikeneelava kaose, milleks me valmis ei ole"},"content":{"rendered":"

Venemaa ja Krimmi<\/a> vaheliste varustusliinide h\u00e4vitamine muudab omamoodi Putini trofeeks peetava okupeeritud poolsaare j\u00e4rjest isoleeritumaks. \u00d5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme on sealt mujale \u00fcmber paigutatud, k\u00fctusepuudus s\u00fcveneb, Krimmi turismit\u00f6\u00f6stus on varemetes ning kohalike elanike moraal on madal.<\/p>\n

Majanduslangus, inflatsioon ja eelarvekriis.<\/p>\n

Ukraina droonid ja raketid tabasid sihtm\u00e4rke kaugel Venemaa tagalas. Enam ei saa end turvaliselt tunda \u00fcheski paigas, olgu see kui tahes h\u00e4sti kaitstud. N\u00e4iteks h\u00e4bistasid Ukraina r\u00fcnnakud Putinit tema rahvusvahelise maine\u00fcrituse ajal Peterburis ning sel n\u00e4dalal s\u00fcttis ka Moskva naftat\u00f6\u00f6tlemistehas.<\/p>\n

Venemaal on ka teisi probleeme. Hoolimata L\u00e4his-Idas toimuva p\u00f5hjustatud naftahinna t\u00f5usust piirab valitsuse tegevusv\u00f5imalusi ohtlik troika: majanduslangus, inflatsioon ja eelarvekriis.<\/p>\n

Keskpanga juhti Elvira Nabiullinat ei n\u00e4htud kolm n\u00e4dalat avalikkuse ees. V\u00e4idetavalt j\u00e4rgnes see tema hoiatusele Putinile, et Venemaa majandust ei tohi s\u00f5japidamise nimel veelgi enam koormata. Armeenia, kunagine kuulekas N\u00f5ukogude satraapia, kinnitas aga sel kuul \u00fclekaaluka valimisv\u00f5iduga taas oma l\u00e4\u00e4nemeelsust.<\/p>\n

Samas ei ole see veel 1917. aasta, mil Vene s\u00f5durid, kes olid palgata, n\u00e4ljased, halvasti juhitud ja kurnatud, lihtsalt rindelt koju k\u00f5ndisid. Ukraina kiiresti areneval relvat\u00f6\u00f6stusel puudub endiselt v\u00f5ime toota piisavas koguses relvi, millel oleks vajalik laskekaugus, t\u00e4psus ja h\u00e4vitusv\u00f5ime, et Vene v\u00e4gede moraali ja v\u00f5itlusv\u00f5imet t\u00e4ielikult murda. Lisaks on ka \u00f5hut\u00f5rje eriti ballistiliste rakettide vastu sageli \u00fclekoormatud.<\/p>\n

M\u00f5nikord leiavad nad siiski j\u00f5udu ka oma piinajate \u00fcle nalja heita.<\/p>\n

Purustatud Ukraina linnades kasvavat hukkunute arvu saadab ka korvamatu kultuuriline kahju, n\u00e4iteks rahvusliku filmirekvisiitide ja kost\u00fc\u00fcmide kogu h\u00e4vimine.<\/p>\n

Kurnatud ukrainlased v\u00e4ljuvad unetute \u00f6\u00f6de j\u00e4rel varjenditest, et leinata oma kaotusi. M\u00f5nikord leiavad nad siiski j\u00f5udu ka oma piinajate \u00fcle nalja heita. N\u00e4iteks Kiievi kuulus McDonald\u2019s on tabamuse juba kuuel korral \u2013 viimati mitme miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtusega raketilt \u2013 kuid t\u00f6\u00f6tab endiselt edasi.<\/p>\n

Ukraina edu v\u00f5ib siiski osutuda ajutiseks. Sageli kohaneb Venemaa nii r\u00fcnnakul kui kaitses \u00fcllatavalt kiiresti. Hiinas toodetud reaktiivmootoritega uue p\u00f5lvkonna droone on veelgi raskem t\u00f5rjuda ning need v\u00f5ivad tuua tagasi eelmise talve k\u00fclma ja pimeduse. Kuid \u00fcldpilt on selge: Ukraina on r\u00e4situd, kuid murdmata ning Venemaa probleemid s\u00fcvenevad ja neile ei ole lahendust.<\/p>\n

Kui teated sellest l\u00f5puks Putini infomulli l\u00e4bivad, on tal siiski m\u00f5ned valikud. \u00dchelt poolt v\u00f5ib s\u00f5da veelgi intensiivistada, otsides uusi mobiliseeritavaid nii kodumaalt kui v\u00e4lismaalt, paludes Hiinalt rohkem abi, t\u00f5mmates Valgevene s\u00f5tta, kasutades h\u00e4vitavamaid relvi ning korraldades massilisi r\u00fcnnakuid Ukraina tsiviilelanike vastu.<\/p>\n

Eelnimetatud sammudel on aga omad riskid: majanduslik kokkuvarisemine, avalik rahulolematus, eliidi vastuhakud Minskis ja Moskvas ning rahvusvaheline hukkam\u00f5ist. Eriti juhul, kui Hiina peaks sellistele otsustele vastu seisma.<\/p>\n

Teine v\u00f5imalus \u2013 ning ma kardan, et t\u00f5en\u00e4olisem \u2013 on kasutada s\u00f5nu ja tegusid selleks, et hajutada t\u00e4helepanu, l\u00f5hestada ja heidutada Ukraina toetajaid Euroopas.<\/p>\n

Hiljuti n\u00e4gime selle m\u00e4rke Suurbritannias<\/a>, kus m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi kaks s\u00fc\u00fctajat, kes r\u00fcndasid peaministriga seotud vara. Selliseid nn halli tsooni r\u00fcnnakud r\u00fcnnakuid viivad tavaliselt l\u00e4bi vahendajad, kelle on palganud Kremlile l\u00e4hedased kuritegelikud v\u00f5rgustikud, ettev\u00f5tted v\u00f5i muud organisatsioonid.<\/p>\n

Kui kogu pilt oleks avalikkusele n\u00e4htav, tekitaks see veelgi suuremat muret.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib iga\u00fcks tekitada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju telefoni, s\u00f5numirakenduse ja m\u00f5ne tuhande naela v\u00e4\u00e4rtuses kr\u00fcptorahaga. Need ulatuvad f\u00fc\u00fcsilisest sabotaa\u017eist<\/a> ja m\u00f5rvadest kuni k\u00fcberr\u00fcnnakute ja poliitiliste sekkumisteni.<\/p>\n

Suurbritannia ja enamiku L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikide avalikkus teab nende operatsioonide tegelikust ulatusest ja intensiivsusest v\u00e4he. Kui kogu pilt oleks avalikkusele n\u00e4htav, tekitaks see veelgi suuremat muret.<\/p>\n

Venemaa poliitika vaatleja ja kirjanik Keir Giles m\u00e4rgib, et nende r\u00fcnnakute eesm\u00e4rk on muu hulgas paljastada meie n\u00f5rkused. Mida suudame \u00e4ra hoida? Milliste r\u00fcnnakute puhul suudame vastutajad tuvastada? Keda suudame karistada? Vastus k\u00f5igile neile k\u00fcsimustele on enamasti: v\u00e4he, v\u00e4heste ja v\u00e4heseid.<\/p>\n

See \u201emetaandmestik\u201c, nagu Giles seda nimetab, aitab Venemaal m\u00f5ista, kuidas meid v\u00f5imaliku t\u00f5sisema konflikti korral halvata.<\/p>\n

Ukraina seisab raskete valikute ees<\/p>\n

Kujutagem n\u00e4iteks ette, et Venemaa korraldab provokatsiooni Norra demilitariseeritud Svalbardi saarestikus. Teoorias tuleksid Suurbritannia ja liitlased kiiresti Norrale appi. Aga mis siis, kui samal ajal s\u00fc\u00fctavad palgatud j\u00f5ugud riigijuhtide kodusid, uus k\u00fcberr\u00fcnnak halvab tervishoius\u00fcsteemi ning droonid sulgevad taas peamised lennujaamad? Lisagem siia veel m\u00f5ne Kremli kriitiku m\u00fcrgitamine, millele seekord j\u00e4rgneb avalik paanikaga, ja tuumaeskalatsiooni \u00e4hvardus.<\/p>\n

Ukraina on harjunud sellises tormis v\u00f5itlema. Meie mitte. H\u00e4sti ajastatud bluff ja pahatahtlik segaduse k\u00fclvamine v\u00f5ivad tasakaalustada Venemaa n\u00f5rkusi.<\/p>\n

Ka Ukraina seisab raskete valikute ees: kas s\u00f5lmida kokkulepe siis, kui edu on nende poolel, v\u00f5i p\u00fc\u00fcda oma eelist maksimaalselt \u00e4ra kasutada. V\u00f5itluse j\u00e4tkamine t\u00e4hendab veelgi rohkem kannatusi ja ohtu, kuid relvarahu annaks Venemaale v\u00f5imaluse hinge t\u00f5mmata, kindlustada oma kontroll Krimmi \u00fcle ja naasta hiljem uute n\u00f5udmistega. Nii Ukrainas kui ka liitlasriikides on selles k\u00fcsimuses palju erinevaid seisukohti.<\/p>\n

Rahu ei pruugi tuua stabiilsust, vaid uue kriisi<\/p>\n

T\u00f5en\u00e4olisem on, et rahu vallandaks Venemaal poliitilise kriisi.<\/p>\n

Isegi s\u00f5ja l\u00f5pp ei viiks meid tagasi n\u00e4iliselt rahulikku perioodi enne 2014. aastat.<\/p>\n

T\u00f5en\u00e4olisem on, et rahu vallandaks Venemaal poliitilise kriisi. V\u00f5imalik, et Putini t\u00f5rjuvad k\u00f5rvale veelgi karmima poliitika esindajad v\u00f5i kerkivad esile v\u00f5lts-liberaalsed j\u00f5ud, kes pakuvad v\u00e4lja \u201etaask\u00e4ivituse\u201c. Kumbki variant ei t\u00e4henda stabiilsust ei Venemaal ega v\u00e4ljaspool seda. Venelased s\u00fc\u00fcdistaksid L\u00e4\u00e4nt veel terve p\u00f5lvkonna v\u00e4ltel ning neil oleks mitmeid v\u00f5imalusi oma viha ka v\u00e4ljendada.<\/p>\n

Silmapiiril terendab kriis, mida venelased nimetavad s\u00f5naga smuta \u2013 \u201esegaduste aeg\u201c. See t\u00e4histab perioodi, mil riik killustub ja laguneb, nagu juhtus viieteistk\u00fcmne aasta v\u00e4ltel p\u00e4rast 1598. aastat ning mille kajasid n\u00e4hti ka 1917. ja 1991. aasta kokkuvarisemistes.<\/p>\n

Venemaa l\u00e4hinaabrid, alates Soomest kuni Poolani, peavad sellist stsenaariumi v\u00e4gagi v\u00f5imalikuks ning valmistuvad selle tagaj\u00e4rgedeks: p\u00f5genikevooluks, s\u00f5japealike v\u00f5imuv\u00f5itluseks, majanduslikuks kaoseks ja kontrolli alt v\u00e4ljunud tuumarelvadeks.Kaugemal asuvad riigid teeksid k\u00f5ik, et sellist arengut v\u00e4ltida. Kuid meie, Suurbritannia ja nn vana L\u00e4\u00e4s, ei ole selleks valmis.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa ja Krimmi vaheliste varustusliinide h\u00e4vitamine muudab omamoodi Putini trofeeks peetava okupeeritud poolsaare j\u00e4rjest isoleeritumaks. \u00d5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme on sealt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":211878,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1856,10491,28,29,95,19,25,4344,107,660,23,24,22,20,96,30,661,92,93,94],"class_list":["post-211877","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-krimm","tag-kuberrunnakud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sabotaaz","tag-soda-ukrainas","tag-suurbritannia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116802717306846579","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211877","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=211877"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/211877\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/211878"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=211877"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=211877"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=211877"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}