Jaanip\u00e4eva peetakse sageli \u00fcheks k\u00f5ige eestlaslikumaks p\u00fchaks. L\u00f5kked, s\u00f5najala\u00f5ie otsimine, jaani\u00f6\u00f6 maagia ja s\u00f5idud maale tunduvad nii omased, et nende juuri otsitakse sageli kohalikust p\u00e4rimusest. Tegelikult ulatuvad p\u00f6\u00f6rip\u00e4evakombed palju kaugemale ning neid leidub peaaegu k\u00f5ikjal maailmas.<\/p>\n
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloori- ja usundiuurija Reet Hiiem\u00e4e s\u00f5nul v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rip\u00e4evade t\u00e4histamise j\u00e4lgi leida peaaegu k\u00f5ikjalt maailmast. Erinevad kultuurid on k\u00fcll loonud oma kombed ja t\u00f5lgendused, kuid suvise p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva t\u00e4histamine on inimkonna jaoks olnud oluline juba aastatuhandeid.<\/p>\n
“P\u00f6\u00f6rip\u00e4eva t\u00e4histamist kohtab v\u00e4ga-v\u00e4ga paljudes maailma paikades. See ei ole sugugi ainult eestlaste v\u00f5i P\u00f5hjamaade n\u00e4htus,” \u00fctles Hiiem\u00e4e “Vikerhommikus”.<\/p>\n
Kuigi kombed on eri maades erinevad, \u00fchendab neid \u00fcks keskne idee: p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva peetakse eriliseks hetkeks, mil loodusj\u00f5ud ja inimese elu m\u00f5jutavad n\u00e4htamatud v\u00e4ed on tavap\u00e4rasest aktiivsemad.<\/p>\n
Kui eestlased seostavad jaanip\u00e4eva eelk\u00f5ige l\u00f5kke, looduse ja valgete \u00f6\u00f6dega, siis paljudes riikides on p\u00fcha seotud ka ristija Johannesega. Hiiem\u00e4e selgitas, et p\u00fchaku nimi on eri kultuurides aja jooksul muutunud, kuid algne seos on sageli siiski \u00e4ratuntav.<\/p>\n
N\u00e4iteks t\u00e4histatakse Brasiilias Festa Juninat. Kuigi nimi k\u00f5lab eestlase jaoks v\u00f5\u00f5ralt, p\u00e4rineb see samast juurest nagu siinne Jaan. Euroopa kolonistide kaudu L\u00f5una-Ameerikasse j\u00f5udnud traditsioon on sealsete oludega kohanenud. Kui Eestis t\u00e4histatakse suve haripunkti, siis Brasiilias langeb p\u00fcha hoopis talveaega.<\/p>\n
Samas pole sealne talv v\u00f5rreldav p\u00f5hjamaise talvega. Seet\u00f5ttu on Festa Junina seotud eelk\u00f5ige saagikoristuse alguse ja vihmaperioodi l\u00f5ppemisega.\u00a0<\/p>\n
“Kui meie m\u00f5tleme sageli, et jaanip\u00e4evaks v\u00f5iks ilus ilm tulla ja loodame, et vihma ei sajaks, siis seal ollakse \u00f5nnelikud hoopis selle \u00fcle, et vihma on olnud piisavalt ja saak saab kasvama hakata,” selgitas folklorist.<\/p>\n
Sarnaseid traditsioone leidub ka Prantsusmaal, Kanadas ja Itaalias. Slaavi kultuuriruumis tuntakse p\u00fcha aga Ivan Kupala nime all. Seal peetakse pidustusi \u00f5igeusu kalendri j\u00e4rgi m\u00f5nev\u00f5rra hiljem, juuli alguses. Ka selle nime taga peitub tegelikult sama ajalooline juur nagu eestlaste jaanip\u00e4eval.<\/p>\n
Kuigi jaanip\u00e4eva nimi viitab ristija Johannesele, n\u00e4eb Hiiem\u00e4e Eesti tavade taga m\u00e4rksa vanemaid kihistusi. “Kui me vaatame Eesti jaanikombeid, siis nende keskmes ei ole tegelikult kristlikud motiivid, vaid looduse ja viljakusega seotud uskumused,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Rahvap\u00e4rimuses ei olnud Jaan ainult p\u00fchaku nimi. “Vanades tekstides r\u00e4\u00e4gitakse Jaanist sageli nagu mingist olendist v\u00f5i j\u00f5ust, kes v\u00f5ib inimese k\u00e4ek\u00e4iku m\u00f5jutada,” s\u00f5nas ta. Sellised lood viitavad sellele, et kristlik nimi sulandus varasemate loodususundiliste kujutelmadega ning omandas rahvap\u00e4rimuses t\u00e4iesti uue t\u00e4henduse.<\/p>\n
Kui k\u00fcsida, milline s\u00fcmbol \u00fchendab eri maade jaanitraditsioone k\u00f5ige enam, on vastus lihtne: tuli. L\u00f5kke s\u00fc\u00fctamine kuulub Hiiem\u00e4e s\u00f5nul peaaegu k\u00f5ikjal p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva t\u00e4histamise juurde. Selle t\u00e4hendus v\u00f5ib aga kultuuriti erineda.<\/p>\n
“L\u00f5ket kohtab p\u00f6\u00f6rip\u00e4evapidustuste juures peaaegu k\u00f5ikjal maailmas,” \u00fctles Hiiem\u00e4e. Eestis seostatakse l\u00f5ket sageli kaitsemaagiaga. Usuti, et tuli peletab eemale halbu j\u00f5ude ning aitab tagada \u00f5nne ja viljakust. Samuti n\u00e4hakse selles seost p\u00e4ikesekultusega, sest aasta valgeimal ajal s\u00fc\u00fcdatud tuli s\u00fcmboliseerib valguse j\u00f5udu. Ukrainas h\u00fcppavad noored \u00fcle leekide alati koos kallimaga, mis peaks tugevdama nendevahelist sidet.<\/p>\n
Brasiilias on l\u00f5kke t\u00e4hendus m\u00f5nev\u00f5rra teistsugune. “Brasiilias seostatakse l\u00f5ket rohkem ristija Johannese s\u00fcnniga seotud legendidega, meil on sellel aga palju tugevam seos rahvap\u00e4rase maagilise m\u00f5tlemisega,” m\u00e4rkis Hiiem\u00e4e.\u00a0<\/p>\n
Ka l\u00f5kkest \u00fcle h\u00fcppamine ei ole ainult Eesti komme. Sarnane tava kuulub t\u00e4nini n\u00e4iteks Ukraina ja teiste slaavi rahvaste Ivan Kupala pidustuste juurde. Sageli h\u00fcppavad seal l\u00f5kkest \u00fcle armunud paarid, et tugevdada oma omavahelist sidet.<\/p>\n
Hiiem\u00e4e hinnangul v\u00f5ib l\u00f5kke \u00fcletamist vaadelda omamoodi riitusena. Tuli on inimese jaoks alati olnud korraga nii kasulik kui ka hirmutav. Selle \u00fcletamine s\u00fcmboliseerib julguse proovilepanekut ja inimese v\u00f5imet loodusj\u00f5ude valitseda.<\/p>\n
Miks ennustatakse just jaani\u00f6\u00f6l armastust?
Jaani\u00f6\u00f6ga seotud armastuse ennustused on tuntud paljudes maades. Eestis pannakse selleks padja alla seitse, \u00fcheksa v\u00f5i kaksteist lille\u00f5it. “Need ei ole juhuslikud arvud. Seitse, \u00fcheksa ja kaksteist kuuluvad paljudes kultuurides maagiliste arvude hulka,” selgitas Hiiem\u00e4e.<\/p>\n
Slaavi maades kasutatakse aga teistsuguseid v\u00f5tteid. N\u00e4iteks lastakse lillep\u00e4rjadel m\u00f6\u00f6da j\u00f5ge v\u00f5i j\u00e4rve triivida. “Arvati, et k\u00f5ige kaugemale v\u00f5i esimesena kohale j\u00f5udev p\u00e4rg kuulub neiule, kes abiellub k\u00f5ige varem,” lausus ta.\u00a0<\/p>\n
Folkloristi s\u00f5nul peitub selliste uskumuste taga arusaam, et p\u00f6\u00f6rip\u00e4ev on piiripealne aeg. “Sellistel \u00fcleminekuaegadel usuti olevat v\u00f5imalik m\u00f5jutada oma tulevikku ja saatust rohkem kui tavaliselt,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Paljude eestlaste jaoks seostub jaani\u00f6\u00f6 s\u00f5najala\u00f5ie otsimisega. Hiiem\u00e4e s\u00f5nul ei r\u00e4\u00e4kinud vanemad p\u00e4rimused siiski mitte romantikast. “Varasemates teadetes ei ole s\u00f5najala\u00f5ie peamine t\u00e4hendus seotud armastusega, vaid usuti, et selle leidja v\u00f5ib m\u00f5ista loomade keelt v\u00f5i avada lukke,” m\u00e4rkis ta. Alles hilisemal ajal kujunes s\u00f5najala\u00f5iest armastuse ja paarisuhte s\u00fcmbol.<\/p>\n
Kadakate l\u00fcpsmine ja piima\u00f5nne p\u00fc\u00fcdmine
Jaani\u00f6\u00f6ga olid seotud ka v\u00e4ga praktilised eesm\u00e4rgid. Hiiem\u00e4e on uurinud Eesti piimandusp\u00e4rimust ning leidnud sadu kirjeldusi rituaalidest, mille eesm\u00e4rk oli suurendada karja \u00f5nne ja piimatoodangut. “Jaani\u00f6\u00f6 oli \u00fcks t\u00e4htsamaid aegu piima\u00f5nne kindlustamiseks,” lausus ta.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00e4rvikamate tavade hulka kuulus kadakate l\u00fcpsmine. “T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib see k\u00f5lada naljakalt, aga inimeste jaoks oli tegemist t\u00e4iesti t\u00f5sise tegevusega,” r\u00e4\u00e4kis ta. Karja hea k\u00e4ek\u00e4ik t\u00e4hendas taluperele otseselt majanduslikku kindlustunnet ning seet\u00f5ttu suhtuti sellistesse rituaalidesse v\u00e4ga t\u00f5siselt.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gitakse v\u00f5\u00f5rastest kultuuridest, tunduvad nende tavad sageli eksootilised. Hiiem\u00e4e arvates v\u00f5iks aga vahel vaadata ka iseennast k\u00f5rvalt. “V\u00e4lismaalase jaoks v\u00f5ib olla \u00fcsna kummaline see, kuidas terve Eesti enne jaanip\u00e4eva justkui liikuma hakkab,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Tema s\u00f5nul v\u00f5ib k\u00f5rvaltvaatajale p\u00e4ris eriline tunduda n\u00e4iteks see, et inimesed seisavad tundide kaupa Saaremaa praamij\u00e4rjekordades v\u00f5i s\u00f5idavad sadade kilomeetrite kaugusele lihtsalt selleks, et veeta \u00fcks \u00f5htu l\u00f5kke \u00e4\u00e4res. “Need on rituaalid, mida tehakse sellep\u00e4rast, et nii on kombeks,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n
Just selles peitubki tema s\u00f5nul p\u00e4rimuse j\u00f5ud. Kuigi t\u00e4nap\u00e4eva inimesed ei usu enam tingimata, et jaani\u00f6\u00f6 maagia aitab tulevikku ennustada v\u00f5i piima\u00f5nne kasvatada, t\u00e4idavad vanad kombed j\u00e4tkuvalt olulist rolli.<\/p>\n
Need annavad v\u00f5imaluse kogeda kuuluvustunnet, sidet loodusega ning tunnet, et osaletakse milleski, mida on tehtud p\u00f5lvkondade kaupa enne meid. “Kombed v\u00f5ivad muutuda, aga vajadus rituaalide j\u00e4rele ei kao kuhugi,” \u00fctles Hiiem\u00e4e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jaanip\u00e4eva peetakse sageli \u00fcheks k\u00f5ige eestlaslikumaks p\u00fchaks. L\u00f5kked, s\u00f5najala\u00f5ie otsimine, jaani\u00f6\u00f6 maagia ja s\u00f5idud maale tunduvad nii omased,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":212116,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,13982,34,36,31,32,21,86029,85248,44494,28,29,19,2075,25,36269,23,24,22,20,30],"class_list":["post-212115","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kirjandusmuuseum","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaanikombed","tag-jaaniloke","tag-jaanipaev","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pooripaev","tag-populaarseimad-lood","tag-reet-hiiemae","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116805037255103265","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212115","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=212115"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212115\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/212116"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=212115"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=212115"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=212115"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}