{"id":212757,"date":"2026-06-25T07:29:14","date_gmt":"2026-06-25T07:29:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/212757\/"},"modified":"2026-06-25T07:29:14","modified_gmt":"2026-06-25T07:29:14","slug":"eesti-teadlased-otsivad-villale-valjapaasu-jaatmestaatusest-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/212757\/","title":{"rendered":"Eesti teadlased otsivad villale v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su j\u00e4\u00e4tmestaatusest | Tehnika"},"content":{"rendered":"

Ajal, mil inimesed otsivad alternatiive plastile ja teistele naftap\u00f5histele materjalidele, j\u00e4\u00e4b suur osa lambavillast kasutamata. Materjal, mis veel m\u00f5nik\u00fcmmend aastat tagasi oli v\u00e4\u00e4rtuslik tooraine, on paljudes kohtades muutunud j\u00e4\u00e4tmeks. Hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s<\/a> uuris tekstiilidisainer Katrin Kabun, kuidas lambavilla taas v\u00e4\u00e4rtustada ning milliseid uusi rakendusi sellele kaasaegses disainis leida.\u00a0<\/p>\n

Kabuni s\u00f5nul ei juhtunud villa taandumine v\u00e4\u00e4rtusliku materjalina \u00fcle\u00f6\u00f6. Murrang saabus eelmise sajandi keskpaigas, kui kasutusele tulid s\u00fcnteetilised materjalid ja tehiskiud. “Need olid erksav\u00e4rvilised, neid oli lihtne toota ja nad olid odavad. See hakkas v\u00e4hendama villakasutust,” selgitas ta.\u00a0<\/p>\n

Teistpidi r\u00e4\u00e4kis ta, kuidas 1940. aastatel avaldati Postimehes artikkel, kus kurdeti, et Eesti ja ka Euroopa ei suuda ise oma villavajadusi rahuldada, mist\u00f5ttu peab seda sisse importima.\u00a0K\u00fcmnend hiljem tekkis vastupidine olukord, kus villa polegi vaja, vaid on olemas kunstmaterjalid, mis asendavad naturaalseid materjale h\u00e4sti.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Samal ajal muutus ka lambakasvatuse fookus. Kui inimeste elatustase t\u00f5usis, kasvas n\u00f5udlus liha j\u00e4rele ning \u00fcha enam hakati kasvatama lihat\u00f5ugu lambaid. Villast sai k\u00f5rvalsaadus, millel polnud enam senist majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Tee antud doktorit\u00f6\u00f6 teemani sai aga alguse hoopis kaugemalt: Eesti maalamba uurimisest. Kuna Kabun on erialalt tekstiilidisainer, tundis ta puudust, et Eestis ei ole oma kohalikku materjali.\u00a0<\/p>\n

“Ilmselt, kui midagi v\u00e4ga soovid, hakkavad asjad selles suunas ka liikuma: ma kohtusin inimestega, kes teadsid r\u00e4\u00e4kida, et Eesti rannikualadel olid rannaniidud omal ajal ilusasti nagu muruniidukiga p\u00fcgatud ja seda t\u00f6\u00f6d tegid v\u00e4rvilised lambad. V\u00e4rvilised lambad selles m\u00f5ttes, et nende v\u00e4rv varieerus mustast kriitvalgeni. Hakkasime uurima ja selgus, et t\u00f5epoolest omal ajal enne n\u00f5ukogudeaegset intensiivset p\u00f5llumajandust olid saartel ja rannikualadel suured \u00fchiskarjamaad, mida hooldasid meie p\u00f5lised maalambad,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Lambad leitud, hakkas Kabun neid koos m\u00f5ttekaaslastega kaardistama ning neilt said v\u00f5etud vereanal\u00fc\u00fcsid. Tartu \u00dclikoolis eraldati lammaste DNA, mis saadeti Soome, kus on P\u00f5hjamaade suurim geenipank. Seal v\u00f5rreldi kogutud lammaste geene geenipangas olevatega, kus olid L\u00e4\u00e4nemere\u00e4\u00e4rsete riikide kultuur- ja p\u00f5list\u00f5ugude geenid. Selgus, eesti maalammas on t\u00e4iesti eraldiseisev ja s\u00e4ilinud populatsioon.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Selle t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus avanes aga omap\u00e4rane probleem: tohutud kogused kasutamata villa. “Lambad tuleb loomade heaolu huvides v\u00e4hemalt kord aastas p\u00fcgada, aga selle villaga ei tehta sageli midagi. Lambakasvatajad\u00a0\u00fctlesid mulle s\u00f5na otseses m\u00f5ttes: tule ja vii \u00e4ra, uus villakoorem tuleb peale,” meenutas Kabun.<\/p>\n

Seal tekkiski tal huvi, mis materjal see vill t\u00e4psemalt on, mis on selle omadused, v\u00e4\u00e4rtused, kuidas seda rakendada ja mida sellega peale hakata, sest praegu l\u00e4heb hea materjal raisku kuna sellega ei osata midagi peale hakata.\u00a0<\/p>\n

Villa kasutamata j\u00e4tmise probleem ei piirdu Eestiga. Kabuni s\u00f5nul hinnatakse Euroopas, et s\u00f5ltuvalt riigist j\u00e4\u00e4b kasutamata 40\u201390 protsenti villast. Maailmas v\u00f5ib kasutamata j\u00e4\u00e4va villa kogus ulatuda ligi miljoni tonnini aastas. K\u00f5ige rohkem puudutab see just j\u00e4medamat ja eba\u00fchtlase kvaliteediga villa, mida saadakse lihat\u00f5ugu lammastelt. Peen meriinovill leiab endiselt rakendust r\u00f5ivat\u00f6\u00f6stuses.\u00a0<\/p>\n

Vill on aga Kabuni s\u00f5nul suurep\u00e4raste omadustega materjal ning tema doktorit\u00f6\u00f6 sisu puudutaski seda, kuidas neid ainulaadseid omadusi rakendada kaasaegse \u00fchiskonna vajadusi arvestades. “Mitte nii, et toodame aina rohkem pleede ja vaipu, vaid kuidas leida uusi rakendusvaldkondi, et see v\u00e4\u00e4rtuslik materjal kasutust leiaks,” lausus ta\u00a0<\/p>\n

Ka kontorite sisustuses saab lambavilla kasutada Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n

Kabuni hinnangul peitub villa erilisus selles, et \u00fches kius on \u00fchendatud erakordselt palju omadusi. “Kuskil m\u00f6\u00f6dunud sajandi 80. aastatel p\u00fc\u00fcti veel kunstmaterjale arendada teaduslaborites selle m\u00f5ttega, et k\u00f5ik need villaomadused \u00fcle kanda \u00fchte kunstmaterjali, aga seda ei suudetud teha. See n\u00e4itab looduse v\u00f5imsust, sest vill on loodud looma kaitsma,” selgitas Kabun.\u00a0<\/p>\n

Vill on soe, niiskust siduv, samas vedelikku h\u00fclgav, \u00f5hku puhastav, heli summutav, biolagunev ja raskesti s\u00fcttiv materjal. Samuti ei vaja see sagedast pesemist. “Vill ei taha pesemist, sageli v\u00f5ib piirduda vaid tuulutamisega,” \u00fctles Kabun. Need omadused tulenevad villakiu keerukast struktuurist. Kiu pinnal olev looduslik kaitsekiht takistab mustuse ja bakterite kinnitumist ning aitab materjalil p\u00fcsida kauem puhtana.\u00a0<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s kasutab Kabun m\u00f5istet materjali agentsus, mis t\u00e4hendab, et materjal ei ole disainiprotsessis passiivne objekt, vaid omab oma k\u00e4itumisloogikat ja sellega t\u00f6\u00f6tamiseks tuleb materjali h\u00e4sti tunda. “Vill on pigem partner disainiprotsessis. Sa ei saa lihtsalt otsustada, et ta k\u00e4itub nii, nagu sina tahad. See on elus materjal ja selliste omadustega peab teadlikult arvestama,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n

Sama m\u00f5tet r\u00f5hutab ka tema doktorit\u00f6\u00f6 teoreetiline osa, kus villa k\u00e4sitletakse mitte pelgalt toormaterjali, vaid aktiivse osalisena disainiprotsessis. \u00dcheks k\u00f5ige huvitavamaks uurimissuunaks kujunes Kabuni s\u00f5nul villa m\u00f5ju inimese heaolule siseruumides.\u00a0<\/p>\n

Vill on tema s\u00f5nul ideaalne materjal, mida kasutada n\u00e4iteks sisustuspaneelides, sest ruumis k\u00e4itub see \u00f5hku puhastavalt ja niiskust reguleerivalt. Doktorit\u00f6\u00f6 jaoks valmisid\u00a0ka kaks testkabiini: \u00fcks kabiin oli sisustatud s\u00fcnteetiliste ja tehismaterjalidega, teine v\u00e4ljan\u00e4gemiselt samasugune kabiin oli sisustatud ainult villase materjaliga.\u00a0\u00a0<\/p>\n

“M\u00f5\u00f5tsime m\u00f5lemas kabiinis sisekliiman\u00e4itajaid ja palusime inimestel t\u00f6\u00f6d teha neis, misj\u00e4rel palusime hinnata, kummas nad end paremini tundsid,” selgitas ta. Pea 80 protsenti eelistasid villakabiini.\u00a0Osalejad ei teadnud, millises ruumis millist materjali kasutati, mist\u00f5ttu v\u00f5ib tulemusi pidada sisuliselt pimetesti tulemuseks. Doktorit\u00f6\u00f6 j\u00e4relduste j\u00e4rgi v\u00f5ib vill aidata reguleerida niiskust ja parandada sisekliimat ning seel\u00e4bi toetada ruumis viibivate inimeste heaolu.\u00a0<\/p>\n

Testkabiinid k\u00f5rvuti Autor\/allikas: Katrin Kabun<\/p>\n

\u00dcks konkreetne praktiline v\u00e4ljund on j\u00f5udnud ka juba turule. \u00dchest doktorit\u00f6\u00f6 juhtumiuuringust kasvas v\u00e4lja ettev\u00f5te Woola, mis toodab villap\u00f5hiseid pakendilahendusi. “T\u00e4naseks on kasutatud umbes 170 tonni Eesti kohalikku villa,” \u00fctles Kabun.\u00a0<\/p>\n

See kogus vastab mitme aasta Eesti villatoodangule ning on aidanud asendada hinnanguliselt sadu tuhandeid ruutmeetreid plastist mullikilet. Tema hinnangul on see alles algus.<\/p>\n

“K\u00fcmne aasta perspektiivis hakkab villa v\u00e4\u00e4rtus t\u00f5usma ja v\u00f5ib-olla muutub see pakendimaterjalina juba liiga kalliks. Aga uusi rakendusi otsitakse v\u00e4ga paljudes valdkondades,” s\u00f5nas ta.\u00a0 Arendatakse nii villap\u00f5hiseid kilesid kui ka v\u00f5imalusi kasutada villas sisalduvat keratiini n\u00e4iteks biomaterjalides ja isegi toiduainet\u00f6\u00f6stuses.\u00a0<\/p>\n

Kabuni s\u00f5nul on viimastel aastatel m\u00e4rgata selget muutust inimeste suhtumises. “J\u00e4rjest enam vaadatakse, mis koostisega riietus on, kas tegemist on loodusliku materjaliga. Inimesed tunnetavad seda ka kandes, sest see on lihtsalt m\u00f5nusam,” lausus ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Tema hinnangul v\u00f5ib lambavillast saada \u00fcks oluline taastuv materjal tuleviku ringmajanduses. K\u00fcsimus pole enam selles, kas villal on v\u00e4\u00e4rtust, vaid selles, kuidas seda v\u00e4\u00e4rtust uuesti m\u00e4rgata ja rakendada. “Meil on olemas materjal, mille omadusi pole suudetud laborites j\u00e4rele teha. K\u00fcsimus on selles, kas oskame seda v\u00e4\u00e4rikalt kasutada,” m\u00e4rkis Katrin Kabun.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Katrin Kabun kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktorit\u00f6\u00f6d “Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis”<\/a>.\u00a0\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ajal, mil inimesed otsivad alternatiive plastile ja teistele naftap\u00f5histele materjalidele, j\u00e4\u00e4b suur osa lambavillast kasutamata. Materjal, mis veel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":212758,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,86961,422,34,36,31,32,21,86959,86957,28,29,38569,86960,19,25,23,24,22,20,30,86958],"class_list":["post-212757","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-maalammas","tag-eka","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-katrin-kabun","tag-lambavill","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-materjal","tag-meriinovill","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-woola"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116809575100252517","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212757","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=212757"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212757\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/212758"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=212757"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=212757"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=212757"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}