![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3670363habc2t24.png\"\/)
Lihtsustatud S\u00d6RM mudel. Autor\/allikas: Doris Kristina Raave<\/p>\n“Eestis on k\u00f5ik tingimused olemas, et digivahendeid \u00f5ppet\u00f6\u00f6s t\u00e4henduslikult kasutada,” \u00fctleb Leipzigi \u00dclikooli teadur ja Tartu \u00dclikooli v\u00e4rske haridusteaduste doktor Doris Kristina Raave. Koolid on usinalt soetanud digitaalset \u00f5ppevara ja \u00f5petajaid on nende kasutamisel koolitatud. Ainult tingimustest Raave s\u00f5nul digivahendite t\u00e4henduslikuks kasutuseks aga ei piisa.<\/p>\n
Niisugusele j\u00e4reldusele j\u00f5udis ta oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s, kus luubi all oli see, kuidas Eesti \u00f5petajad digitehnoloogiat tegelikus klassiruumis rakendavad. Raave ja kolleegid k\u00e4isid 2021. ja 2022. aastal 14 p\u00f5hikoolis vaatlemas ligi 200 tundi. Samuti intervjueerisid nad vaadeldud \u00f5petajaid ja palusid neil oma meetodi- ja vahendivalikuid p\u00f5hjendada.<\/p>\n
“Minu t\u00f6\u00f6 tahab anda edasi s\u00f5numi, et l\u00f5puks on \u00f5petaja oma klassiruumi ekspert.”<\/p>\n
Raave uuring l\u00fckkab \u00fcmber levinud m\u00fc\u00fcdi, et suurep\u00e4rased digitingimused koolis tagavad automaatselt ka t\u00e4hendusrikka \u00f5ppet\u00f6\u00f6. Tegelik kasu tekib alles siis, kui m\u00e4ngu astub \u00f5petaja pedagoogiline vaist, mis aitab reaalajas hinnata, mis klassis parajasti t\u00f6\u00f6tab. “Minu t\u00f6\u00f6 tahab anda edasi s\u00f5numi, et l\u00f5puks on \u00f5petaja oma klassiruumi ekspert. Ta teab ise k\u00f5ige paremini, millal digi aitab \u00f5ppida ja millal on \u00f5ige hetk ekraan sulgeda,” t\u00f5deb teadur.<\/p>\n
Meeldiv, kasulik ja lihtne<\/p>\n
Senised uuringud digivahendite kasutamise valdkonnas on keskendunud eesk\u00e4tt vajalike tingimuste m\u00f5istmisele. “V\u00e4hem on p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu sellele, et tingimused on vaid toorained, millest saab teha v\u00e4ga erinevaid roogi. V\u00e4hem r\u00e4\u00e4gitakse, et tegelikult peaksime rohkem toetama \u00f5petaja pedagoogilist vaistu,” t\u00f5deb Doris Kristina Raave.<\/p>\n
Tema klassiruumide vaatlustest n\u00e4htus, et mingil kujul oli digivahend kasutusel \u00fcle 80 protsendis tundidest. Kui \u00f5petajad hiljem vahendite kasutust p\u00f5hjendasid, joonistus vastuste p\u00f5hjal v\u00e4lja kolm peamist p\u00f5hjust. Sooviti kas \u00f5ppet\u00f6\u00f6d lihtsustada, \u00f5pilasi emotsioonide kaudu motiveerida v\u00f5i teemat neile paremini selgeks teha. “\u00dcks p\u00f5hjus ei v\u00e4lista teist. M\u00f5nikord ma ju motiveerin \u00f5pilasi \u00fclesannet tegema ja see toetab nende \u00f5ppimist,” selgitab Raave.<\/p>\n
Digivahendite valik s\u00f5ltub suuresti sellest, mida \u00f5petaja vaist talle konkreetses tunnis ette \u00fctleb. Ta kuvab ekraanile video \u00fchel hetkel seep\u00e4rast, et n\u00e4eb, kuidas lapsed on t\u00fcdinenud ja vajavad emotsionaalset turgutust; teisel hetkel aga seet\u00f5ttu, et liikuva pildi abil on keerulist n\u00e4htust lihtsam selgitada. “\u00dchel juhul me loome \u00f5ppimiseks vajaliku meeleolu, teisel juhul arendame m\u00f5tlemist. M\u00f5lemad otsused on pedagoogiliselt p\u00f5hjendatud ja v\u00e4\u00e4rtuslikud, sest elav ainetund vajabki paindlikkust,” osutab teadur.<\/p>\n
“\u00dcks p\u00f5hjus ei v\u00e4lista teist. M\u00f5nikord ma ju motiveerin \u00f5pilasi \u00fclesannet tegema ja see toetab nende \u00f5ppimist.”<\/p>\n
Seni on teaduskirjanduses jagatud tehnoloogia kasutamist tihti j\u00e4igalt n-\u00f6 heaks ja halvaks: \u00f5ppimist s\u00fcvendav kasutus on hea ja \u00f5pilastele meeldimise p\u00e4rast kasutus halb. Raave seevastu ei lahterdaks kasutusi nii mustvalgelt, sest meeldiv video v\u00f5ib teema \u00f5pilastele t\u00f5husamalt selgeks teha.\u00a0<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla teab \u00f5petaja kogemusest, et \u00f5pilased on pealel\u00f5unaks v\u00e4sinud. Kui tema midagi monoloogina selgitaks, j\u00e4\u00e4ksid nad lihtsalt tukkuma, ei kuulaks, ei p\u00f6\u00f6raks t\u00e4helepanu ega jaksaks enam,” sedastab ta. Kui \u00f5petaja haarab lennult motiveeriva video, et hoida \u00f5pilaste t\u00e4helepanu, on see Raave hinnangul n\u00e4ide suurep\u00e4rasest pedagoogilisest vaistust ja olukorra p\u00e4\u00e4stmisest, mitte n-\u00f6 halvast praktikast.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu on k\u00f5ige m\u00e4\u00e4ravam \u00f5petaja pedagoogiline vaist: mis vahendit, mis hetkel ja milleks kasutada. “Oluline on, et kasutus oleks eesm\u00e4rgip\u00e4rane, sobiks sellesse olukorda ning vastaks tunni ja \u00f5pilaste vajadustele,” s\u00f5nab Raave. Vahendi v\u00e4\u00e4rtus ei peitu seega seadmes endas, vaid selles, kui h\u00e4sti see oma eesm\u00e4rki konkreetsel hetkel t\u00e4idab. Liiati kaoks \u00fches \u00f5ige ja vale kasutuse lahterdusega \u00f5petajatelt \u00e4ra surve digivahendeid n-\u00f6 linnukese kirja saamiseks, aga t\u00e4henduseta kasutada.<\/p>\n
\u00d5petaja n\u00e4itas t\u00e4na videot, sest…<\/p>\n
Oma doktorit\u00f6\u00f6s pakkus Doris Kristina Raave v\u00e4lja uue pedagoogilise praktika anal\u00fc\u00fcsit\u00f6\u00f6rista S\u00d6RM (sotsiaal-\u00f6koloogiline rakendusprotsessi mudel). “Minu uuringu tulemus n\u00e4itas, et isegi v\u00f5rreldavate tingimuste korral kasutavad \u00f5petajad digivahendit erinevalt,” \u00fctleb ta. See on tema hinnangul tegelikult hea leid, sest tehnoloogia kasutamine muutub t\u00e4henduslikuks just hetkeolukorda arvestades.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu on see, kuidas ja miks \u00f5petaja tunnis oma otsused langetab, elav rakendusprotsess. S\u00d6RM mudel n\u00e4itab, milliste m\u00f5juv\u00e4ljade keskel \u00f5petaja tegutseb. “\u00d5petaja ei tee oma otsuseid aga mingisuguses vaakumis, tema valikuid m\u00f5jutab terve rida \u00fcmbritsevaid tegureid,” kirjeldab Raave.<\/p>\n
Lihtsustatud S\u00d6RM mudel. Autor\/allikas: Doris Kristina Raave<\/p>\n
\u00d5petajale l\u00e4him kiht on klassiruum \u00fches \u00f5pilaste ja tegeliku olukorraga, selle \u00fcmber aga kool oma v\u00e4\u00e4rtustega. J\u00e4rgnevad hariduspoliitika kiht ja k\u00f5ige laiemalt ajastu muudatused nagu tehisaru tulek v\u00f5i koroonapandeemia. “K\u00f5ik see, mis toimub \u00fchiskonnas ja riigi tasemel, mida me v\u00e4\u00e4rtustame ning mis on koolis oluline, j\u00f5uab l\u00f5puks klassiruumi,” t\u00f5deb teadur.<\/p>\n
Raave r\u00f5hutab, et just k\u00e4imasolev tehisaruh\u00fcpe teeb \u00f5petaja pedagoogilise vaistu veel olulisemaks. “Kui varem oli arvuti klassis passiivne t\u00f6\u00f6riist, siis tehisaru astub klassi aktiivse osalejana, mis kohandub iga \u00f5pilase tempoga sekundipealt,” \u00fctleb ta.\u00a0<\/p>\n
“\u00d5petaja ei tee oma otsuseid aga mingisuguses vaakumis, tema valikuid m\u00f5jutab terve rida \u00fcmbritsevaid tegureid.”<\/p>\n
Klassiruumis ei ole enam \u00fchtne r\u00fctm, vaid paark\u00fcmmend paralleelselt muutuvat \u00f5piteed. “Masin v\u00f5ib k\u00fcll luua sekundiga teksti v\u00f5i lahendada v\u00f5rrandi, kuid tal puudub inimlik kohaolek ja kontekstitaju \u2013 tehisaru ei n\u00e4e, kas laps on t\u00e4na v\u00e4sinud, kurb v\u00f5i vajab hoopis motivatsiooni. Seet\u00f5ttu vajame \u00f5petajat, kes suudab seda elavat protsessi reaalajas juhtida ja hinnata, kas masin arendab last v\u00f5i m\u00f5tleb tema eest \u00e4ra,” arutleb teadur.<\/p>\n
S\u00d6RM on tema s\u00f5nul lihtsustavalt mudel, mis mis aitab hoida silme ees suurt pilti. Kui senised mudelid on digitehnoloogiate kasutuses keskendunud mingile kitsale asjaolule, siis S\u00d6RM vaatab kogu s\u00fcsteemi korraga.\u00a0<\/p>\n
“Mudel n\u00e4itab, et \u00f5petaja tegevus ei s\u00f5ltu ainult tema oskustest, hoiakutest ja taustast, vaid ka klassiruumist, koolist ja \u00fchiskonnast. See teadmine vabastab \u00f5petaja ekslikust tundest, et k\u00f5ik s\u00f5ltub ainult temast,” seletab Raave. Kui \u00f5petaja siis m\u00f5istab, millises m\u00f5juv\u00e4ljas ta tegutseb, oskab ta neid \u00fcmbritsevaid tegureid ja v\u00f5imalusi ka oma tundide planeerimisel teadlikult liitlasena kasutada.<\/p>\n
Kolleegi eeskuju loeb<\/p>\n
Laiemalt ongi Doris Kristina Raave kirg toetada \u00f5petajat\u00f6\u00f6 innovatsiooni l\u00e4bi toe ja julguse proovida uusi l\u00e4henemisi. Piltlikult \u00f6eldes otsib ta viise, kuidas aidata \u00f5petajal m\u00e4rgata oma t\u00f6\u00f6s v\u00e4ljakujunenud rutiine ning neid v\u00e4rske pilguga \u00fcle vaatama ja uusi l\u00e4henemisi katsetama. “T\u00f6\u00f6turg ja vajadused muutuvad pidevalt. Kui \u00f5petame oma \u00f5pilasi samamoodi nagu vanasti, ei anna me neile ilmtingimata neid oskusi, mida neil on tulevas elus vaja,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n
Oma t\u00f6\u00f6 valguses peab teadur oluliseks, et koolid v\u00e4\u00e4rtustaksid \u00f5petajate omavahelist koost\u00f6\u00f6d. Lisaks v\u00f5iksid koolid tema s\u00f5nul p\u00fc\u00fcda luua \u00f5petajate tihedasse tunniplaani eraldi aja, kus nad saavad koos maha istuda ja oma praktikat l\u00e4bim\u00f5testada.\u00a0<\/p>\n
Seejuures oleks hea, kui kolleegid oma kogemusi v\u00f5rdleks ja nende \u00fcle arutaks. “Tihti \u00f5pivad \u00f5petajad palju meelsamini n-\u00f6 s\u00f5brasoovitusest, kui et teadlane tuleb \u00fctlema, et tee seda v\u00f5i teist,” m\u00e4rgib Raave. Teadlane v\u00f5ib k\u00fcll anda soovitusi, kuid ta ei saa kunagi ette teada konkreetse klassiruumi hetkeseisu, konteksti ja vajadusi. Kuna iga tund on elav protsess, saab selle ainus t\u00f5eline ekspert olla ikkagi \u00f5petaja ise.<\/p>\n
“Tihti \u00f5pivad \u00f5petajad palju meelsamini n-\u00f6 s\u00f5brasoovitusest, kui et teadlane tuleb \u00fctlema, et tee seda v\u00f5i teist.”<\/p>\n
Samas s\u00f5ltuvad \u00f5petaja igap\u00e4evased valikud tunnis otseselt sellest, mida s\u00fcsteem temalt laiemalt ootab. “Me teeme seda, mida m\u00f5\u00f5dame ja hindame,” \u00fctleb teadur. See t\u00e4hendab, et kui \u00f5petajat hinnatakse ainult tema \u00f5pilaste eksamitulemuste j\u00e4rgi, v\u00f5ibki too \u00f5pilasi eksamiks v\u00e4ga kitsalt ette valmistada.\u00a0<\/p>\n
Sama kehtib digivahendite kasutamise kohta. Selmet hinnata, kas \u00f5petaja \u00fcldse kasutab m\u00f5nikord digitaalset t\u00f6\u00f6lehte, tasuks Raave s\u00f5nul hinnata, milleks ta seda teeb. “Just sisulist ja t\u00e4henduslikku l\u00e4henemist peaks s\u00fcsteem m\u00e4rkama ja toetama,” \u00fctleb ta.<\/p>\n
Teaduri s\u00f5nul seisnebki S\u00d6RM-e mudeli peamine praktiline v\u00e4\u00e4rtus asjaolus, et see toimib anal\u00fc\u00fcsit\u00f6\u00f6riistana, mis aitab tunnis tehtud kiireid otsuseid tagantj\u00e4rele s\u00fcsteemselt lahti harutada. “See vaade ei ole m\u00f5eldud ainult \u00f5petajale, vaid pakub \u00fchist keelt tervele haridusv\u00f5rgustikule,” selgitab Raave. Mudel aitab ka koolijuhtidel, \u00f5petajakoolitajatel ja hariduspoliitika kujundajatel m\u00e4rgata, et klassiruumi valikud ei s\u00f5ltu pelgalt \u00f5petaja tehnilistest digioskustest, vaid sellest, kuidas kooli v\u00e4\u00e4rtused, tugistruktuurid ja \u00fchiskonna ootused tundi m\u00f5jutavad.\u00a0<\/p>\n
Tervikpildi m\u00f5istmine annab k\u00f5igile osapooltele professionaalse vabaduse neid erinevaid m\u00f5jusid teadlikult \u00f5pilaste h\u00fcvanguks suunata ja \u00e4ra kasutada.\u00a0 “Ma arvan, et \u00f5petajakoolitus saab v\u00e4ga h\u00e4sti \u00f5petajates kujundada harjumust eneserefleksiooniks: miks ma teen seda, mida ma teen, ja kas see aitab mind mu eesm\u00e4rgini?” lisab Raave.<\/p>\n
Tulevikuvaates r\u00f5hutab Raave veel, et \u00f5petajale tuleb anda vaistu arendamiseks eraldi aeg ja professionaalne vabadus. “Tehisaru ajastul on just \u00f5petaja pedagoogiline vaist ehk tema inimlik kohaolek, situatsioonitaju ja reaalajas kohandumine see, mis paneb tehnoloogia \u00f5pilaste arengut toetama, mitte nende eest m\u00f5tlema,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n