N\u00e4itleja Christopher Rajaveer kehastub sel suvel helilooja Urmas Sisaskiks. Rajaveeri s\u00f5nul v\u00f5ib Sisaskit kergesti geeniuseks pidada, sest k\u00f5ik tuli tal justkui iseenesest v\u00e4lja ja ilma, et seda oleks saatnud autoriuhkus.<\/p>\n
Sel suvel astub Rajaveer \u00fcles lavastuse “Ood armastusele” peaosas. T\u00e4ita tuleb tal seal helilooja Urmas Sisaski rolli. “Ma olin esmalt \u00fcllatunud, et mulle seda rolli pakuti, aga hakkasin siis kohe uurima, mis ta taust on, mis mees ta oli, ja sain aru. Nii kui ma tutvusin selle karakteriga, siis mul jooksid otsad kokku ja n\u00e4pud hakkasid kihelema. N\u00e4itlejana ei tea iial, mille t\u00f5ttu keegi kuhugi valitakse. Vahel tahetakse h\u00e4sti loogilist teed pidi minna, vahel j\u00e4lle risti vastupidi, et publikut \u00fcllatada,” selgitas Rajaveer.<\/p>\n
“Ma ei ole siiamaani tagamaad uurinud, et miks mind valiti. Kuna t\u00fckk liigub lapseeast vanadusse, siis vanus seal ei m\u00e4\u00e4ra, sest pead olema nii 7- kui ka 62-aastane Urmas Sisask. Vanuse saab maha v\u00f5tta, sugu on kindel ja muu on juba kellegi arusaam sellest. V\u00e4ga pikalt ma \u00fcllatunud ei olnud, vaid hakkasin t\u00f6\u00f6le,” lisas ta.<\/p>\n
Sisask nimetas ennast teadaolevalt ainsaks astromuusikuks. “Ta sai inspiratsiooni taevat\u00e4htedest, sealpoolne maailm k\u00f5neles temaga. Tal k\u00e4isid UFO-d k\u00fclas alates 1993. aastast, ta oli hobiastronoom ja otsustas juba lapsena, et ta kirjutab taevat\u00e4htedele muusika,” s\u00f5nas Rajaveer.<\/p>\n
“Enne ma ei saanud aru, kes on geenius, aga tema puhul v\u00f5ib geenius \u00f5ige lihtsalt \u00f6elda, sest ta viskas k\u00e4isest. Ta sai sealt kuskilt teispoolsusest, oma olendite, metshaldjate k\u00e4est mingid noodid ja viskas sealt teose, mis elab \u00fcle aja, l\u00e4heb Eesti rahvale korda, j\u00f5uab laulupeole, j\u00f5uab mujale maailma, m\u00e4ngitakse Jaapanis ja Kanadas. Ta lihtsalt viskab ja viskab,” t\u00f5des Rajaveer.<\/p>\n
Sealjuures ei l\u00e4he Sisask sellest kuidagi uhkeks. “Ta \u00fctleb, et tema ei ole helilooja, vaid helide \u00fcles kirjutaja. Helid tulevad kosmosest ja tema kirjutab need \u00fcles. Jumal, universumi looja on need loonud. T\u00e4iesti h\u00e4benemata r\u00e4\u00e4gib l\u00e4bi elu niimoodi. Tal ei ole autoriuhkust ja see tekitab minus tunde, et ta oli geenius,” m\u00e4rkis n\u00e4itleja.<\/p>\n
Sisaski elus p\u00f5imusid l\u00e4bi koomilisus ja t\u00f5sidus. “Lavastuses j\u00e4\u00e4vad k\u00f5lama m\u00f5lemad. See on v\u00e4ga oluline punkt, et loov ja t\u00f5sine ning koomiline elumehe hoiak paralleelselt jookseksid. See on meeletu, kui palju lugusid temast on. Nii, kui ta ruumi tuleb, valdab ta ruumi ja midagi kohe juhtub. N\u00e4itlejale on ta muidugi \u00f5udselt t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne kuju,” t\u00f5des Rajaveer.<\/p>\n
“Aga see, millest Sisask r\u00e4\u00e4gib ehk universumi loomisest, muusika tegemisest, eriti t\u00e4htedest ja astronoomiast, ta v\u00f5ib sellest k\u00fcll \u0161\u00f5ud teha, aga ta on selles siiras. Ta on n-\u00f6 kahe jalaga maa peal, kuigi see v\u00e4ljend ei sobi tema kohta. Sest tema on \u00fclevalt tulnud, Linnutee v\u00e4ravast, kus asub valguse neeldumise t\u00fchemik. Ta ei ole siit planeedilt p\u00e4rit ja ei tule siia planeedile ka tagasi. Need on Urmase enda s\u00f5nad.”<\/p>\n
Kuigi laval on muusikaga Rajaveer kokku puutunud varemgi. “Aga sellist asja, et laval on Urmas Sisaski t\u00fctar, pianist Tiiu Sisask, istub klaveri taha, mina m\u00e4ngin tema isa, istun sinna k\u00f5rval, k\u00f5lab “Kassiopeia”, suurteos, mis mulle kohutavalt korda l\u00e4heb. Selle k\u00f5lamine on t\u00e4ius, nii puhas, seal on k\u00f5ik olemas. Siis pean mina j\u00e4tkama oma rolliga, taidlen edasi. Kuna enne on k\u00f5lanud nii v\u00f5imas asi tema enda t\u00fctre esituses, siis h\u00e4sti kummaline on oma rolli edasi teeselda ja teatrikunsti lainetel j\u00e4tkata,” naeris Rajaveer.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4itleja Christopher Rajaveer kehastub sel suvel helilooja Urmas Sisaskiks. Rajaveeri s\u00f5nul v\u00f5ib Sisaskit kergesti geeniuseks pidada, sest k\u00f5ik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":212842,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37485,37,33,35,173,34,36,140,34826],"class_list":["post-212841","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-christopher-rajaveer","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-urmas-sisask"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116809991946445865","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212841","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=212841"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212841\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/212842"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=212841"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=212841"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=212841"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}