ERR-iga r\u00e4\u00e4kinud tollased riigikogu liikmed<\/a> Marko Mihkelson (Reformierakond, 2005. aastal ResPublica) ja Sven Mikser (SDE) hoidusid preambuli lisamise otsust kritiseerimast, leides, et sellest hoidumine poleks kuidagi muutnud Venemaa tulevast k\u00e4itumist. Tollane v\u00e4lisminister Urmas Paet (Reformierakond) ei olnud siiski nii \u00fchem\u00f5tteline, viidates sisepoliitilisele survele, mis sundis ka Reformierakonda preambuli lisamist toetama.<\/p>\n“Jah, ma muidugi m\u00f5istan tolle aja konteksti. Eesti oli juba liitunud Euroopa Liidu ja NATO-ga (2004) ning Venemaa saatmine \u2026 kohta tundus turvaline ja hea \/ \u00f5igustatud. Kuid n\u00fc\u00fcd, 20 aastat hiljem, oleme siiski targemad. Ma loodan,” j\u00e4tkas Stoicescu. “Preambuli pooldajatel, v\u00e4hemalt algatajatel, pidi olema t\u00e4iesti selge, et see ei muuda mitte midagi Venemaa ametlikus positsioonis. See ei saanud muuta ka mitte piirilepingut. Mida siis sooviti sellega saavutada? Mulle j\u00e4\u00e4b t\u00e4iesti arusaamatuks, peale sisepoliitiliste plusspunktide kogumise,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Stoicescu kirjeldas, kuidas ta oli aastatel 1995-1996 Eesti ja Venemaa vaheliste piiril\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste delegatsiooni liige, 1996. aasta teises pooles sisuliselt volitatud delegatsiooni juht, kuna delegatsiooni ametlik juht Raul M\u00e4lk m\u00e4\u00e4rati Eesti suursaadikuks \u00dchendkuningriiki.<\/p>\n
“Ma kirjutasin oma initsiaalid Eesti-Vene maismaa piirilepingu eeln\u00f5ule (ka merepiirilepingule, mida vormistati eraldi) Vabariigi Valitsuselt saadud volituste alusel. See piirijoon on, nagu ta oli toona kahes piirilepinguprojektis, Eesti-L\u00e4ti-Vene kolmikpunktist maismaal (Pedetsi j\u00f5el) kuni Eesti-Soome-Vene kolmikpunktini (Soome lahes), sama, mis ka praegu reaalselt toimib,” meenutas Stoicescu.<\/p>\n
“Ma kinnitan, et me tegime l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel k\u00f5ik selleks, et piirilepingus oleks kajastatud Eesti \u00f5iguslik j\u00e4rjepidevus Tartu rahulepingu alusel. Toona, 1990. aastatel, mis oli Eesti jaoks ajalooline v\u00f5imaluste aken liitumaks Euroopa Liidu ja NATO-ga \u2013 mis meil ka \u00f5nnestus \u2013 seisis ees karm valik: p\u00fc\u00fcda Venemaaga riigipiir paika panna, loobudes okupeeritud ja annekteeritud aladest Petserimaal ja Narva-tagustel aladel, mille tagasi saamise t\u00f5en\u00e4osus oli sisuliselt null, r\u00e4\u00e4kimata vaesunud piirkondade liitmisest ja k\u00fcmnete tuhandete Venemaa kodanike “impordist”, nagu neid Eestis v\u00e4he oleks, kuid kindlustades endale euroopaliku tuleviku, v\u00f5i ajada oma \u00f5igusp\u00e4rast ja eestlaslikku jonni. Pragmaatiline v\u00f5i \u00f5igusp\u00e4rane valik?” kirjutas ta.<\/p>\n
Teatavasti on Eesti ja Vene v\u00e4lisminister allkirjastanud piirilepingu kahel korral \u2013 2005. ja 2014. aastal, kusjuures esimesel korral lisas riigikogu erakonna Isamaa eestv\u00f5ttel lepingu ratifitseerimise seadusele preambuli, milles r\u00f5hutas Eesti riiklikku j\u00e4rjepidevust ja Tartu rahu rolli selles. Sellele ei olnud k\u00fcll juriidilist j\u00f5udu piirilepingu \u00fcle, kuna ei olnud selle osa ega muutnud seda, kuid ometi andis Venemaale suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse riigiduumas piirilepingu ratifitseerimisest keelduda, m\u00e4rkis Stoicescu.<\/p>\n
“Teine v\u00f5imalus tekkis 2014. aasta alguses, kui piirileping t\u00e4iendati klausliga vastastikuste territoriaalsete n\u00f5udmiste puudumisest ning sai uuesti allkirjad, kuid Venemaa kallaletung Ukrainale pani asjale kriipsu peale,” meenutas Stoicescu.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et selline ekskursioon ajalukku selgitab k\u00fcmnenditetaguste otsuste m\u00f5ju t\u00e4nastele s\u00fcndmustele. “Tollal (2005) l\u00e4htuti poliitilisest konjunktuurist ja parasjagu valitsenud parimast \u00e4ran\u00e4gemisest, kuid ajad muutuvad ning l\u00f5puni lahendamata probleemid tulevad uuesti esile,” m\u00e4rkis Stoicescu.<\/p>\n
“Eesti piirileping Venemaaga \u00fchest k\u00fcljest ei t\u00e4henda t\u00e4nap\u00e4eva ja l\u00e4hituleviku tingimustes v\u00e4ga palju, sest Moskoovia rikub nagunii j\u00f5hkralt rahvusvahelist \u00f5igust. Teisest k\u00fcljest, Eesti-Vene riigipiir on ainus NATO ja Euroopa Liidu piir Venemaaga, mis ei ole kahepoolselt juriidiliselt j\u00f5ustatud,” t\u00f5des Stoicescu. “N\u00fc\u00fcd on nii. Piirilepinguid Venemaaga pole. Saatse saabas (ka “v\u00e4ike saabas”) on Venemaa territoorium. Me peame uusi teid nende \u00fcmber ehitama. Me muidugi teeme seda, kiirendatud korras, kuigi oleks pidanud ammu tegema. Elu l\u00e4heb edasi,” kirjutas ta, lisades, et kui piirileping kehtiks, ei pruugiks praegu Saatse saapa probleemi enam olla.<\/p>\n
Setomaal, Eesti territooriumisse l\u00f5ikuval, aga praegu Venemaale kuuluval m\u00f5neruutkilomeetrisel Saatse saapa maasiilul kulgeb umbes 800 meetri pikkuselt V\u00e4rska-Saatse maantee, mis l\u00fchendab \u00fcmberkaudsete elanike liikumisvaeva. Maanteel liikumise kord s\u00e4testati 2003. aastal Eesti ja Venemaa piiriesindajate kokkuleppega ning see v\u00f5imaldab Eesti s\u00f5idukitel saapast l\u00e4bi s\u00f5ita, kuid ei luba seal peatuda ega seal jala k\u00e4ia. Saatse saapast \u00fcmber minnes pikeneb teekond sellest teisele poole j\u00e4\u00e4vate k\u00fcladeni paarik\u00fcmne kilomeetri v\u00f5rra.<\/p>\n
Saatse saapa teema t\u00f5usis teravalt p\u00e4evakorda\u00a0reedel, kui piirivalve m\u00e4rkas sealsel maanteel eraldusm\u00e4rkideta, aga relvastatud Vene s\u00f5jav\u00e4elasi\u00a0ning sulges provokatsioonide \u00e4rahoidmiseks tee. Samas on teada, et nii politsei- ja piirivalve, aga ka muud Eesti riigiametnikud v\u00e4ldivad juba ammu selle teel\u00f5igu l\u00e4bimist, kuna sellel s\u00f5ites sisenetakse Venemaa territooriumile ning sellega sisuliselt ka tema v\u00f5imu ja voli alla.<\/p>\n
“Peaasi, et me ei erutuks arutult iga kord, kui Venemaa territooriumil, riigipiiri l\u00e4heduses, ilmub seitse v\u00f5i k\u00fcmme “rohelist mehikest”, keda nimetatakse “\u00fcksuslasteks”. See ongi Venemaa ps\u00fchholoogilise s\u00f5ja eesm\u00e4rk, et me oleksime Eestis ja laiemalt l\u00e4\u00e4nemaailmas pidevalt leilis,” l\u00f5petas Stoicescu oma seisukohav\u00f5tu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikogu 2005. aasta otsus lisada Venemaaga s\u00f5lmitud piirilepingu ratifitseerimise seadusele preambul, milles meenutati Tartu rahulepingut, kuid mis andis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21297,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,12250,34,36,31,32,21,3617,28,29,19,25,10733,12251,23,24,22,20,1933,30],"class_list":{"0":"post-21296","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-vene-piirileping","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kalev-stoicescu","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-saatse-saabas","25":"tag-sisepoliitika","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vene-oht","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21296","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21296"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21296\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21297"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21296"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21296"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21296"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}