{"id":212973,"date":"2026-06-25T11:30:13","date_gmt":"2026-06-25T11:30:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/212973\/"},"modified":"2026-06-25T11:30:13","modified_gmt":"2026-06-25T11:30:13","slug":"mullabakteri-ravimikokteil-voib-leevendada-antibiootikumiresistentsust-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/212973\/","title":{"rendered":"Mullabakteri ravimikokteil v\u00f5ib leevendada antibiootikumiresistentsust | Tervis"},"content":{"rendered":"

Kanada teadlased leidsid<\/a> tuntud mullabakterist haruldase geenikogumi, mis toodab viiest \u00fchendist koosnevat antibiootikumikokteili. See r\u00fcndab haigustekitajate ainevahetust, andes teadlastele uue loodusliku relva pead t\u00f5stvate multiresistentsete nn superbakterite vastu.<\/p>\n

Maailma tervishoius terendab kriis, sest bakterid kohanevad olemasolevate ravimitega \u00fcha kiiremini. Ennustatavasti v\u00f5ivad aastatel 2025\u20132050 antibiootikumiresistentsed haigustekitajad n\u00f5uda ligi 39 miljoni inimese elu. Seet\u00f5ttu on iga uute toimemehhanismidega ravim maailmas teretulnud leid, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

\u00dcks r\u00fcnnak mitmest k\u00fcljest<\/p>\n

Tavalised antibiootikumid sihivad sageli vaid \u00fcht m\u00e4rklauda. Sellistest \u00fcksikutest takistustest suudavad haigustekitajad v\u00f5rdlemisi lihtsasti m\u00f6\u00f6da hiilida: piisab vaid, kui nende p\u00e4rilikkusaines tekib v\u00e4ike mutatsioon. Tihti ongi haigustekitajad uue ravimi turule j\u00f5udmise ajaks juba sellele vastupanuv\u00f5ime v\u00e4lja arendanud.<\/p>\n

V\u00e4rske uuring p\u00f6\u00f6rab aga senise ravimiarenduse loogika pea peale. McMasteri \u00fclikooli biokeemik Eric Brown ja kolleegid avastasid tuntud mullabakterite perekonnast Streptomyces ebatavaliselt suure geenide kogumi ehk geeniklastri. See bakteriperekond on inimkonda aidanud varemgi: aastak\u00fcmneid tagasi tuletati just sealt esimene t\u00f5hus tuberkuloosiravim.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd leidis t\u00f6\u00f6r\u00fchm sellest aastak\u00fcmneid uuritud s\u00fcsteemist n\u00fc\u00fcd midagi t\u00e4iesti uut. Ilmnes, et megaklaster toodab korraga suisa viit \u00fchendit: nelja antibiootikumi ja \u00fchte valku. Kogu see arsenal l\u00e4heb k\u00e4iku bakteri jaoks elut\u00e4htsa protsessi pihta. Nimelt r\u00fcndavad \u00fchendid biotiini ehk B7-vitamiini tootmist \u2013 biotiinita ei suuda bakterirakud elada ega paljuneda.<\/p>\n

Uuringuga mitte seotud Londoni h\u00fcgieeni ja troopilise meditsiini kooli mikrobioloog Brendan Wren selgitas, et kuna bakterite olulist ainevahetusrada r\u00fcnnatakse mitmest suunast, on neil r\u00fcnnaku vastu v\u00e4ga keeruline relvastuda. \u00dche mutatsiooniga bakter end siin enam ei p\u00e4\u00e4sta, sest sissetungijad takistavad biotiini tootmist mitmes etapis. Selline piiramisr\u00f5ngas ei j\u00e4ta haigustekitajale p\u00f5genemisteed.<\/p>\n

T\u00e4psemal sisaldab k\u00f5nealune geeniklaster koodi v\u00e4ga mitmekesise r\u00fcnderelvastuse loomiseks. Uuringu autorid tuvastasid sealt geenid, mis kodeerivad juba varem tuntud stravidiine. Lisaks toodab kogum happem\u00fctsiini ja \u00fchendit nimega \u03b1-Me-KAPA. Neljanda r\u00fchmana tuli v\u00e4lja t\u00e4iesti uus antibiootikumide perekond, mille uurijad nimetasid dapam\u00fctsiinideks. Tervikliku r\u00fcnnaku tagab aga viies \u00fchend ehk valk nimega streptavidiin, mis sihib samuti biotiini ainevahetust.<\/p>\n

Looduslik ravimikokteil<\/p>\n

Eric Browni s\u00f5nul uuris tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm biotiini ainevahetust kui v\u00f5imalikku ravimisihtm\u00e4rki juba aastak\u00fcmneid. Pikka aega anal\u00fc\u00fcsisid nad vaid stravidiinide toimemehhanismi. Siis aga m\u00e4rkasid nad, et neid \u00fchendeid kodeerivad geenid moodustavad vaid v\u00e4ikese osa palju suuremast DNA-l\u00f5igust. Browni s\u00f5nul on nelja erineva ravimiklastri leidmine \u00fchest ja samast kohast teaduses enneolematu.<\/p>\n

Kontrollimaks, kas leitud megaklaster t\u00f6\u00f6tabki \u00fchtse l\u00f6\u00f6girusikana, eraldasid teadlased selle \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4rilikkusainest. Nad kloonisid ligi 66 000 aluspaari pikkuse DNA-l\u00f5igu ja sisestasid selle Streptomyces bakteri laborit\u00fcvesse. Sarnaseid klastreid leidus teisteski sama perekonna liikmetes. T\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul viitab see, et t\u00f5hus relv s\u00e4ilis evolutsiooni k\u00e4igus l\u00e4bi aegade.<\/p>\n

J\u00e4rgmise sammuna panid uurijad eraldatud \u00fchendid proovile elusorganismides, katsetades uute ainete t\u00f5husust hiirtel. Nad nakatasid loomakesi mitmele ravimile resistentse kolibakteri (Escherichia coli) t\u00fcvega. Tulemused kinnitasid, et leitud geenikogum on loodusliku arengu k\u00e4igus kujunenud t\u00f5epoolest t\u00f5husaks ravimiks.<\/p>\n

Neljast uuritud ainest n\u00e4itasid parimaid tulemusi stravidiin ja \u03b1-Me-KAPA. Need v\u00e4hendasid nakatunud loomade veres, maksas, neerudes ja p\u00f5rnas bakterite hulka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Eriti selgelt joonistus v\u00e4lja n-\u00f6 ravimikokteili eelis: ainete koosmanustamine andis parema tulemuse kui kummagi ravimi eraldi kasutamine.<\/p>\n

Geeniklastreid on teisigi<\/p>\n

Uuringuga mitte seotud Queenslandi \u00fclikooli teadlase Mark Blaskovichi hinnangul annab avastus meditsiinile olulise \u00f5ppetunni. Evolutsioon on tema s\u00f5nul teinud \u00e4ra tohutu t\u00f6\u00f6 ja ainete segu parimal moel paika timminud. Sestap tuleks seda teadmist kindlasti kasutada uute kombineeritud antibiootikumide arendamiseks \u2013 see aitaks superbakteritega palju paremini v\u00f5idelda.<\/p>\n

K\u00f5ik klastrist leitud \u00fchendid ei osutunud elusorganismis siiski kohe sama t\u00f5husaks. Happem\u00fctsiin ja \u00e4sja avastatud dapam\u00fctsiin avaldasid eraldi kasutades hiirtele vaid tagasihoidlikku m\u00f5ju. Uuringu kaasautori ja mikrobioloog Rodion Gordzevichi s\u00f5nul on asi ilmselt selles, et need ained lahustuvad vees kehvemini. Lisaks kipuvad need \u00fchendid organismis kiiremini lagunema.<\/p>\n

Eriti suurt huvi pakuvad teadlastele aga uued dapam\u00fctsiinid. Gordzevichi s\u00f5nul vajab p\u00f5hjalikumat uurimist nende t\u00e4psem toimimine loomorganismis. Sellest hoolimata avab avastus ukse uutele ravimiarenduse suundadele. Loodusest v\u00f5ib leida teisigi geeniklastreid, mis aitavad r\u00fcnnata haigustekitajate ainevahetust ja leevendada terendavat resistentsuskriisi.<\/p>\n

Uuring avaldati ajakirjas Nature<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kanada teadlased leidsid tuntud mullabakterist haruldase geenikogumi, mis toodab viiest \u00fchendist koosnevat antibiootikumikokteili. See r\u00fcndab haigustekitajate ainevahetust, andes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":212974,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[35479,21377,21378,25067,25068,4284,26,27,8855,37,33,35,34,36,31,32,1863,87041,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-212973","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-antibiootikum","tag-antibiootikumid","tag-antibiootikumide-resistentsus","tag-antibiootikumiravi","tag-antibiootikumiresistentsus","tag-bakterid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dna","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenid","tag-haigustekitaja","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212973","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=212973"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212973\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/212974"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=212973"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=212973"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=212973"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}