Gda\u0144skis 25.\u201326. juunil toimuv Ukraina \u00fclesehituse konverents on j\u00e4rgmine verstapost mastaapses ettev\u00f5tmises, mis on tegelikult juba alanud. Maailmapanga hinnangul l\u00e4heb Ukraina \u00fclesehitamiseks j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi jooksul ligikaudu 600 miljardit dollarit. See ei ole abstraktne abiraha, vaid investeering, mille nimel k\u00e4ib tihe konkurents ning kus positsioonid kujunevad juba t\u00e4na.<\/p>\n
Kes j\u00e4\u00e4b ootama, j\u00e4\u00e4b k\u00f5rvale\u00a0 \u00a0<\/p>\n
Arengukoost\u00f6\u00f6d n\u00e4hakse Eestis siiani liiga sageli pelgalt abi andmisena. Tegelikkuses on see riikide jaoks strateegiline t\u00f6\u00f6riist: viis edendada enda v\u00e4lispoliitilisi ja majanduslikke huve, kujundada julgeolekut, luua pikaajalisi partnerlussuhteid ja avada uksi sinna, kuhu \u00fcksik ettev\u00f5te v\u00f5i asutus \u00fcksi ei p\u00e4\u00e4se.\u00a0<\/p>\n
Ukraina puhul kattuvad Eesti v\u00e4\u00e4rtused ja huvid erakordselt selgelt. Mida tugevam, l\u00e4bipaistvam ja Euroopaga tihedamalt seotud on Ukraina, seda kindlam on ka Eesti julgeolekukeskkond. Seet\u00f5ttu ei ole arengukoost\u00f6\u00f6 idealistlik k\u00f5rvaltegevus, vaid osa Eesti strateegilisest kohalolust Euroopas. Selleks peab arengukoost\u00f6\u00f6 olema laiem riiklik prioriteet, millel on nii poliitiline seljatagune kui ka \u00fchiskondlik toetus. Kasu sellest ei piirdu Ukrainaga: see tugevdab Eesti julgeolekut, majanduslikke v\u00f5imalusi, rahvusvahelist n\u00e4htavust ja m\u00f5ju palju enam, kui me t\u00e4na sageli oskame hinnata.\u00a0<\/p>\n
Ukraina \u00fclesehitusprotsess ei alga \u00fchel kokkulepitud kuup\u00e4eval \u2014 see on kestnud juba viimased neli aastat ja koosneb tuhandetest otsustest Ukraina ministeeriumides, kohalikes omavalitsustes ja rahvusvaheliste rahastajate laua taga. Nendesse ruumidesse p\u00e4\u00e4sevad need, kes on juba usalduse loonud. Selge eelis on nendel, kes on juba t\u00e4na kohal, m\u00f5istavad tegelikke vajadusi ja on t\u00f5estanud oma v\u00f5imet antud lubadusi t\u00e4ita.<\/p>\n
Eesti trumbid: reformikogemus, kiirus ja paindlikkus<\/p>\n
Eesti valuuta on kogemus ja Ukraina ajaloolise ning kultuurilise konteksti tundmine. Me oleme Eestis viimase enam kui 30 aastaga ehitanud toimiva digiriigi, viinud ellu keerulisi reforme ja loonud institutsioonid, mis t\u00f6\u00f6tavad. Lisaks seotakse \u00fclesehitus \u00fcha enam reformitingimustega: maksus\u00fcsteem, korruptsioonivastased mehhanismid, riigihangete l\u00e4bipaistvus. Eesti kogemus teeb meist siin partneri, kes ei anna n\u00f5u eemalt, vaid on sama tee ise l\u00e4bi k\u00e4inud. Just seda Ukraina vajab – mitte abstraktseid lubadusi, vaid praktilist teadmiste pagasit.\u00a0<\/p>\n
Kestvad lahendused s\u00fcnnivad Ukraina tegelike vajaduste m\u00f5istmisest, mitte valmis mudelite \u00fclekandmisest. N\u00e4iteks haridustehnoloogia ja haridusreformi anal\u00fc\u00fcsi ettevalmistamisel kaasas Eesti \u00fcle 65 000 kohaliku \u00f5petaja, lapsevanema ja koolijuhi, et loodavad lahendused sobituksid p\u00e4riselt Ukraina \u00fchiskonna ootustega.\u00a0<\/p>\n
Eesti eelis on kiirus, paindlikkus ja oskus siduda reformikogemus praktiliste lahendustega. Meie kaal ei tule absoluutsetest rahasummadest, vaid v\u00f5imest liikuda kiiresti, katsetada nutikalt ja viia ideed toimivateks s\u00fcsteemideks. Just see v\u00f5imaldab v\u00e4ikeriigil olla Ukrainas m\u00f5jukam, kui meie eelarvenumbrid esmapilgul lubaksid.\u00a0<\/p>\n
Seemneraha, mis kasvatab m\u00f5ju<\/p>\n
Eesti m\u00f5ju Ukrainas ei kasva enam ainult sellest, mida me ise teeme, vaid sellest, kui palju rahvusvahelist kapitali, partnereid ja usaldust me suudame enda \u00fcmber koondada. Selles v\u00e4ljendub otseselt arengukoost\u00f6\u00f6 majanduslik m\u00f5\u00f5de, mida Eestis sageli alahinnatakse. 2025. aastal oli Eesti Rahvusvahelise Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskuse partneriks \u00fcle 70 organisatsiooni avalikust sektorist, erasektorist, akadeemiast ja vabakonnast. Laiaulatuslik doonorite ring \u2014 Euroopa Komisjon, Saksamaa, Rootsi, Norra, Jaapan, Iirimaa, Taiwan, Araabia \u00dchendemiraadid, USA jpt \u2014 n\u00e4itab, et Eesti usaldusv\u00e4\u00e4rsus ei ole enam ainult poliitiline v\u00e4ide, vaid rahvusvaheliselt kinnistunud kapital.<\/p>\n
Selle usalduse tulemus on struktuurne muutus: 2026. aastal rahastatakse Eesti arengukoost\u00f6\u00f6d esmakordselt rohkem v\u00e4lisdoonorite (23 miljonit eurot) kui riigieelarve vahenditest (16 miljonit eurot). See t\u00e4hendab, et iga Eesti panustatud euro toob kaasa t\u00e4iendava rahvusvahelise rahastuse ja kasvatab investeeringu suuremaks, n\u00e4iteks 2025. aastal kasvas iga Eesti riigieelarvest saadud euro v\u00e4lisvahendite abil 1,67 korda. Kui Eesti panustab aastatel 2022\u20132027 Ukraina \u00fclesehitusse ja arengusse 74,7 miljonit eurot, siis koos kaasatud rahastusega on see juba m\u00e4rgatavalt suurema m\u00f5juga. Iga v\u00e4lisrahastusest Eesti projektidesse toodud miljon eurot toob l\u00e4bi meie ekspertide ja ettev\u00f5tete kaasamise hinnanguliselt 300 000 eurot maksutuluna Eesti majandusse tagasi.<\/p>\n
Riik ei asenda ettev\u00f5tjat, kuid saab luua usalduse, standardid ja kontaktid, mille pinnalt Eesti ettev\u00f5tted ja eksperdid saavad Ukrainas ning hiljem ka teistel turgudel kasvada. Selles m\u00f5ttes on arengukoost\u00f6\u00f6 ka majandusdiplomaatia praktiline vorm: see avab uksi, v\u00e4hendab sisenemisbarj\u00e4\u00e4re ja kasvatab Eesti n\u00e4htavust valdkondades, kus meil on midagi olulist pakkuda.<\/p>\n
Ajaaken ei j\u00e4\u00e4 avatuks<\/p>\n
J\u00e4rgmised kaks kuni kolm aastat m\u00e4\u00e4ravad, kes on Ukraina \u00fclesehituse j\u00e4rgmises faasis laua taga. 2027. aastal toimub Ukraina \u00fclesehituse konverents Eestis \u2014 see on v\u00f5imalus, mille v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub sellest, millise sisuga me sinna l\u00e4heme.<\/p>\n
Suurim risk on see, et Eesti roll j\u00e4\u00e4bki vaid v\u00e4ikeste ja eraldiseisvate algatuste summaks. Sellisel juhul ei teki sellest piisavat n\u00e4htavust, j\u00e4rjepidevust ega kaalu, mis v\u00f5imaldaks kujundada suuremaid protsesse. Ukraina \u00fclesehituses ei hinnata ainult panuse suurust, vaid ka v\u00f5imet tegutseda j\u00e4rjekindlalt, usaldusv\u00e4\u00e4rselt ja teiste osapoolte jaoks strateegiliselt arusaadavalt. Pikaajaline m\u00f5ju ei s\u00fcnni \u00fcksikutest projektidest, vaid s\u00fcsteemidest, mis j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6le ka kriisiolukorras. Eesti jaoks t\u00e4hendab see vajadust kujundada lahendusi, mis kinnistuvad Ukraina reformides, institutsioonides ja igap\u00e4evases riigivalitsemises. Alles siis muutub n\u00e4htavus p\u00fcsivaks m\u00f5juks.\u00a0<\/p>\n
Julgeolekut ei ehitata ainult kaitsekuludega. Seda ehitatakse ka tugevate partnerite, toimivate institutsioonide ja l\u00e4bipaistva valitsemise kaudu, mille arhitektuuri osaks arengukoost\u00f6\u00f6 on. See on investeering turvalisemasse Euroopasse, tugevamasse Ukrainasse ja konkurentsiv\u00f5imelisemasse Eesti majandusse. Kui Eesti kasutab oma v\u00f5imaluse praegu \u00e4ra, on meil koht \u00fche j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi olulisema Euroopa protsessi kujundajate seas. Ootamiseks aega ei ole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Gda\u0144skis 25.\u201326. juunil toimuv Ukraina \u00fclesehituse konverents on j\u00e4rgmine verstapost mastaapses ettev\u00f5tmises, mis on tegelikult juba alanud. Maailmapanga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":213129,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[87203,26,27,37,33,35,30674,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,87204,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-213128","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arenguabi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estdev","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-ulesehitus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116811171575123554","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/213128","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=213128"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/213128\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/213129"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=213128"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=213128"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=213128"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}