Eesti Panga \u00f6konomisti anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile, et ehkki opositsioon heidab praegusele valitsusele ette riigieelarve s\u00fcgavasse defitsiiti viimist, on riigi v\u00f5lakoormuse kasvu taga valikud pikemas perioodis ja k\u00f5igi praeguste parlamendierakondade valitsemiste tulemus.<\/p>\n
Eesti Panga \u00f6konomist Kaspar Oja anal\u00fc\u00fcsis Eesti riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4ki pikema perioodi jooksul, mil valitsuses on olnud erinevad erakonnad.<\/p>\n
Tulemused n\u00e4itavad, et k\u00f5ige suurem struktuurne puuduj\u00e4\u00e4k on tekkinud perioodidel, mil valitsuses olid EKRE ja Keskerakond. EKRE arvele l\u00e4heb sisemajanduse koguproduktist protsentuaalselt 2,7 protsenti ja Keskerakonnale 2,3 protsenti. J\u00e4rgneb Isamaa 0,65 protsendi ja sotsiaaldemokraadid 0,47 protsendiga. Praegused valitsuserakonnad on tagaotsas – Reformierakond 0,41 ja Eesti 200 0,92 protsendiga.<\/p>\n
“Meil on olnud madal riigiv\u00f5lg ja siis on tundunud \u00fcsna ahvatav seda v\u00f5lga suurendada, aga niisugustest \u00fchekordsetest suurendamistest on saanud n\u00fc\u00fcd pikaajalised kulud,” lausus Oja.<\/p>\n
Riigieelarve suurim puuduj\u00e4\u00e4k tekkis koroona-ajal, mil eelarvepoliitika muutus \u00fcle kogu Euroopa leebemaks.<\/p>\n
“Selle valiku tegid suures laastus k\u00f5ik Euroopa riigid. See oli niisugune v\u00e4ltimatu kaasnev olukord, millega Eestis silmitsi oli,” \u00fctles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.<\/p>\n
Riigikogu liige Andrei Korobeinik tunnistab, et Keskerakonnal oli suurim panus riigieelarve defitsiiti viimisel, kuid leiab, et toonased otsused viisid riigi juba aastaks 2021 paremasse seisu, kui see oli enne COVIDI algust.<\/p>\n
“Mida alati v\u00f5iks teha julgemalt, on see, et riik v\u00f5iks ehitada suuremaid objekte just majanduslanguse ajal. Aga siis tavaliselt julgust napib ja ma arvan, et ka Keskerakonna puhul seda julgust oli natuke v\u00e4he,” lausus Korobeinik.<\/p>\n
EKRE juht Martin Helme \u00fctles aga, et suur osa riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gist, mis tema erakonna arvele kantakse, on tegelikult tehtud p\u00e4rast tema valitsusest lahkumist.<\/p>\n
“2021. aasta oli miinuses kusagil suurusj\u00e4rguga 700 miljonit. See 700 miljonit tuli juurde lisaeelarvega, mille v\u00f5ttis vastu Kaja Kallas ja J\u00fcri Ratas, kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan aprillikuus 2021. aastal. Ma keeldun n\u00f5ustumast sellega, et mina rikkusin Eesti rahanduse kuidagi \u00e4ra \u00fche aastaga,” s\u00f5nas Helme.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fctiku s\u00f5nul ei alanud riigieelarve probleemid COVID-iga.<\/p>\n
“2015. aastal oli viimane selline struktuurne \u00fclej\u00e4\u00e4k ja sinnamaani olid Eesti eelarved pidevalt struktuurses \u00fclej\u00e4\u00e4gis ja siis alates 2017. aastast on olnud need eelarve puuduj\u00e4\u00e4gid pidevad,” lausus Oja.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aga n\u00f5ustuvad k\u00f5ik erakonnad, et edasi sedasi minna ei saa ja tuleb astuda t\u00f5siseid samme, et riigieelarve taas tasakaalu viia. Seda peetakse v\u00f5imalikuks umbes kaheksa-k\u00fcmne aasta jooksul. Aga k\u00fcsimusele “kuidas?” tuleb vastuseid eri suunalt.<\/p>\n
“Nii et kulude poole v\u00e4ga otsustav k\u00e4rpimine tuleb teha, samaaegselt tuleb teha majanduse elavdamine maksulangetuste t\u00f5ttu. K\u00f5ik – k\u00e4ibemaksu, tulumaksu, aktsiisid, automaksu – kaotaks \u00e4ra. K\u00f5iki makse tuleb langetada,” \u00fctles Helme.<\/p>\n
“Uusi makse, pankade superkasumimaks, digimaks n\u00e4iteks, mida maksavad suured IT-firmad, reklaami ja muude tellimuste eest Eestis. Astmeline tulumaks ja loomulikult ka riigisektori v\u00e4hendamine,” s\u00f5nas Korobeinik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Panga \u00f6konomisti anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile, et ehkki opositsioon heidab praegusele valitsusele ette riigieelarve s\u00fcgavasse defitsiiti viimist, on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":213351,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[6464,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2184,28,29,725,19,25,87282,87283,23,24,22,644,20,30],"class_list":["post-213350","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andrei-korobeinik","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaspar-oja","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-martin-helme","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigi-volakoormus","tag-riigi-volakoormuse-kasv","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmas-reinsalu","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116812193584887929","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/213350","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=213350"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/213350\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/213351"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=213350"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=213350"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=213350"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}