{"id":213675,"date":"2026-06-26T07:18:11","date_gmt":"2026-06-26T07:18:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/213675\/"},"modified":"2026-06-26T07:18:11","modified_gmt":"2026-06-26T07:18:11","slug":"katk-rasis-juba-kutt-korilaste-vaikeseid-kogukondi-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/213675\/","title":{"rendered":"Katk r\u00e4sis juba k\u00fctt-korilaste v\u00e4ikeseid kogukondi | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Katku seostatakse enamasti tihedalt asustatud ajalooliste linnadega ja haiguspuhangutega, mis olid inimajaloos \u00fched surmavamad. V\u00e4rske uuring<\/a> aga n\u00e4itab, et haigus niitis inimesi juba aastatuhandeid varem hoopis teistsuguses keskkonnas.<\/p>\n

Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm kirjeldab teadaolevalt k\u00f5ige varasemaid katku puhanguid. Need leidsid aset umbes 5500 aastat tagasi Kagu-Siberis, Baikali j\u00e4rve \u00fcmbruses elanud k\u00fcttide-korilaste seas.<\/p>\n

Kopenhaageni ja Oxfordi \u00fclikoolide ning mitme teise teadusasutuse uurijad eraldasid ja anal\u00fc\u00fcsisid neljast muistsest matmispaigast leitud 46 inimese DNA-d. Geneetiline anal\u00fc\u00fcs paljastas, et v\u00e4hemalt 39 protsendil neist inimestest leidus j\u00e4lgi katkubakteri Yersinia pestis varajasest t\u00fcvest.<\/p>\n

Andmed n\u00e4itasid selget mustrit nakkuse leviku kohta. Sugulussidemete anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile, et haigus laastas v\u00e4ikeseid perekondlikke rahvar\u00fchmi. Esimese puhangu surmad toimusid v\u00e4ga l\u00fchikese aja ehk sisuliselt \u00fche p\u00f5lvkonna jooksul. Tulemused olid ilmekad ka vanuselise jaotuse osas: k\u00f5ige r\u00e4ngemalt tabas katk lapsi. Suremus oli k\u00f5ige suurem just kaheksa kuni 11 aasta vanuste laste seas.\u00a0<\/p>\n

Uuring seab tugevalt kahtluse alla senise arusaama, et katkuepideemiate puhkemiseks oli tingimata vaja p\u00f5lluharimisega kaasnenud elustiilimuutust ja suurt asustustihedust.<\/p>\n

Kuidas aga tollane katk nii surmav oli, kui sel puudusid hilisematele t\u00fcvedele iseloomulikud omadused, mis oleks v\u00f5imaldanud haigusel levida kirpude kaudu? Teadlaste hinnangul said inimesed nakkuse algselt ilmselt marmotitelt ehk piirkonna peamistelt katkukandjatelt. Seej\u00e4rel levis nakkus inimeste endi vahel piisknakkusena ehk kopsukatkuna. Seda v\u00f5ib eeldada nii \u00fchiste matuste kui ka haiguse leviku p\u00f5hjal l\u00e4hisugulaste seas.\u00a0<\/p>\n

Laste v\u00e4ga k\u00f5rge suremuse \u00fcks p\u00f5hjus v\u00f5is aga olla nende suur vastuv\u00f5tlikkus gramnegatiivsetele bakteritele. Samuti v\u00f5is see olla seotud \u00fche tollases bakteris leidunud geeniga, mis tootis tugevat toksiini. Just toksiini m\u00f5jul hakkavad t\u00f6\u00f6le immuunrakkud ja vabanevad p\u00f5letikku tekitavad ts\u00fctokiinid. Need aga kutsuvad kehas esile \u00e4geda reaktsiooni.\u00a0<\/p>\n

Sarnane immuuns\u00fcsteemi t\u00fcsistus tabab eesk\u00e4tt eelkooliealisi v\u00f5i varateismelisi lapsi t\u00e4nap\u00e4evalgi teatud haiguste, n\u00e4iteks Kawasaki t\u00f5ve puhul.<\/p>\n

Uurijad kirjutavad oma avastusest ajakirjas Nature<\/a>.<\/p>\n

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Katku seostatakse enamasti tihedalt asustatud ajalooliste linnadega ja haiguspuhangutega, mis olid inimajaloos \u00fched surmavamad. V\u00e4rske uuring aga n\u00e4itab,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":213676,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[10427,26,27,37,33,35,34,36,31,32,558,21,14054,87344,87343,28,29,95,58015,12398,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-213675","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-bakter","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haigus","tag-headlines","tag-katk","tag-kutt-korilane","tag-kutt-korilased","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-must-surm","tag-nakkus-nakkused","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116815194180570827","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/213675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=213675"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/213675\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/213676"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=213675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=213675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=213675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}