Uuring<\/a> n\u00e4itas lisaks, et geenide m\u00f5ju on k\u00f5ige tugevam nooremas eas.<\/p>\n“Noortel avalduvad geneetilised erinevused selgemini, sest nende eluviis pole veel nii paigas,” selgitas Abner. Vanemaks saades t\u00f5usevad esiplaanile teised tegurid: liikumine, toitumisharjumused, stress, uni ja kaasuvad haigused.<\/p>\n
Paljud uurimist\u00f6\u00f6s leitud geenid ei olnud seotud ainevahetusega, vaid ajuprotsessidega, n\u00e4iteks n\u00e4ljakeskuse ja emotsionaalse s\u00f6\u00f6mise kontrolliga. See t\u00e4hendab, et \u00fclekaal v\u00f5ib olla seotud pigem aju t\u00f6\u00f6 ja k\u00e4itumisega, mitte otseselt kalorite p\u00f5letamise v\u00f5imega.<\/p>\n
“T\u00e4isk\u00f5hutunne k\u00e4ib l\u00e4bi aju. Geenid m\u00f5jutavad seda, kuidas me toitu tajume ja kui tugev on meie isu. Ehk siis aju suunab meid ja paneb tegema kas teadlikke v\u00f5i alateadlikke valikuid toitumise osas,” selgitas Abner. N\u00e4iteks, kui inimene n\u00e4eb kaneelisaia, siis geneetikast tulevad signaalid v\u00f5ivad anda kas tugevama v\u00f5i n\u00f5rgema t\u00fchja k\u00f5hu tunde.<\/p>\n
Kui rahvusvaheliselt on \u00fcsna h\u00e4sti teada, millised on erinevad kaaluga seotud geenivariandid, siis Eesti inimeste peal taolist s\u00fcvaanal\u00fc\u00fcsi varem nii p\u00f5hjalikult tehtud ei ole. “See oli ka eesm\u00e4rk. Tahtsime ise aru saada, mis on need geenivariandid, mida nad teevad ja miks nad seda teevad,” lausus Abner.<\/p>\n
Eesti geenidoonorite andmetest leiti \u00fcle 200 geenivariandi, mis m\u00f5jutavad kehakaalu. Enamik neist on tuntud, kuid tuvastati mitu t\u00e4iesti uut geenivariatsiooni.<\/p>\n
\u00dcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseim on POMC-geen, mis reguleerib t\u00e4isk\u00f5hutunnet. Geen on seotud k\u00fcllastustunde tekitamisega ja ajule n\u00e4ljasignaali saatmisega. Ligikaudu \u00fchel protsendil eestlastest esineb geenivariant, mis h\u00e4irib selle tuntud geeni t\u00f6\u00f6d. Sellised inimesed ei tunne ajus signaali, et k\u00f5ht on t\u00e4is, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad nad s\u00fc\u00fca rohkem kui teised.<\/p>\n
“Kui ma s\u00f6\u00f6n \u00fche burgeri \u00e4ra, siis mu keha annab ajule signaali, et ma olen n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris palju kaloreid s\u00f6\u00f6nud ja v\u00f5in s\u00f6\u00f6mise l\u00f5petada. V\u00f5ib-olla isegi tekib natuke raske tunne. POMC geenivariandiga inimestel aga seda t\u00e4isk\u00f5hutunnet niiv\u00f5rd lihtsalt ei teki,” selgitas Abner.<\/p>\n
Kui maailmas oli varem teada vaid \u00fcksikuid selliseid juhtumeid, kus POMC-geen korralikult ei t\u00f6\u00f6ta, siis Eestis on neid \u00fcks protsent rahvastikust. Geenivariant on eriti levinud Eestis, L\u00e4tis ja Leedus, kuid Saksamaal ja Poolas seda ei leiagi.<\/p>\n
Abneri s\u00f5nul pole see geenivariant mitte ainult siin piirkonnas levinud, vaid \u00fcle Ida-Euroopa. Kuna paljudes riikides puuduvad sellised geenivaramud nagu Eestis, siis ei ole see seni v\u00e4lja tulnud. “See on samuti selle uuringu \u00fcks v\u00e4\u00e4rtus. Me vaatame k\u00fcll eestlaste geene, aga see annab palju infot tervele regioonile,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Abner r\u00e4\u00e4kis, et tema jaoks oligi uuringu k\u00f5ige huvitavam osa see, kuidas on eraldi r\u00fchm geene, mis vastutavad selle eest, kas hoida s\u00f6\u00f6giisu \u00fcleval v\u00f5i vastupidi annavad t\u00e4isk\u00f5hutunde p\u00e4rast s\u00f6\u00f6mist. “Me n\u00e4gime, et eestlaste hulgas on erinevad geenivariandid, mida mujal maailmas v\u00e4ga sageli ei ole ja need m\u00f5jutavadki just s\u00f6\u00f6giisu kontrollimist v\u00f5i toidust rahulolu saamist,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Uuringust t\u00f5otab t\u00f5usta kasu ka meditsiinis. N\u00e4iteks populaarsed semaglutiidil p\u00f5hinevad kaalulangetusravimid, nagu Ozempic, toimivad muu hulgas POMC-geeni aktiveerimise kaudu.<\/p>\n
“Mida me semaglutiidi puhul peame, on see, et inimesed kipuvad seda tarvitades v\u00e4hem s\u00f6\u00f6ma. Arvatakse, et see k\u00e4ib osalt l\u00e4bi POMC-geeni. Kui me teame, et inimesel on see geenivariant, siis v\u00f5ib-olla ravim ei t\u00f6\u00f6ta nii nagu peaks, aga v\u00f5ib-olla nad ravimina just toimivad v\u00e4ga h\u00e4sti, sest nad kompenseerivad varasemat puuduj\u00e4\u00e4ki,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Kui inimesel esineb selle geeni t\u00f6\u00f6s k\u00f5rvalekaldeid, v\u00f5ib ravim toimida teisiti v\u00f5i \u00fcldse mitte toimida. See ongi j\u00e4rgmine uurimissuund: kuidas geneetiline taust m\u00f5jutab ravimite t\u00f5husust.<\/p>\n
Lisaks POMC-le leiti veel mitu uut geeni, mis v\u00f5ivad tulevikus saada uute ravimite sihtm\u00e4rkideks. “Kui praegused ravimid aktiveerivad \u00fchte rada, siis v\u00f5ib-olla leiame j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna ravimeid, mis m\u00f5jutavad k\u00f5rvalrada veel t\u00f5husamalt ja ohutumalt,” m\u00e4rkis Abner.<\/p>\n
\u00dcks huvitav leid oli ADGRL3 geen, mida maailmas on varem seostatud t\u00e4helepanuh\u00e4ire ja haridustasemega, kuid mitte kehakaaluga. “See oli \u00fcllatav. Tundub, et sama geen, mis m\u00f5jutab keskendumisv\u00f5imet ja \u00f5ppimist, v\u00f5ib m\u00f5jutada ka toitumisk\u00e4itumist,” selgitas Abner.<\/p>\n
Geene v\u00e4lja l\u00fclitada ei ole v\u00f5imalik. Seega tuleb aktsepteerida, mis kaardi loodus on inimesele k\u00e4tte m\u00e4nginud.<\/p>\n
“Mida me aga teha saame, on ravimitega muuta nende geenide toimet. Kui oleme teadlikud mingist v\u00f5imalikust probleemist, siis see aitab ka lahendusi leida,” \u00fctles Abner.<\/p>\n
Seega uuringu kokkuv\u00f5tteks saab \u00f6elda, et \u00fclekaalulisuse geneetilised juured on sageli neuroloogilised. “Kui inimene \u00fctleb, et ta on \u00fclekaaluline geenide t\u00f5ttu, siis see v\u00f5ib t\u00f5esti nii olla. Need geenid ei tee teda aga otseselt \u00fclekaaluliseks, vaid need muudavad seda, kuidas tema aju reageerib toidule,” s\u00f5nas Abner. See selgitab, miks m\u00f5ni inimene ei suuda \u0161okolaadile vastu panna, isegi kui ta teab, et ei peaks seda s\u00f6\u00f6ma. See on ajukeemia, mitte iseloomu n\u00f5rkus.<\/p>\n
Kuigi geenid v\u00f5ivad seletada, miks kellelgi on suurem risk kaalut\u00f5usuks, ei t\u00e4henda see, et kehakaalu ei saaks m\u00f5jutada.<\/p>\n
“Geenid v\u00f5ivad suunata, aga nad ei otsusta meie saatust,” \u00fctles Abner. Teadlik toitumine, liikumine ja une kvaliteet j\u00e4\u00e4vad endiselt v\u00f5tmeteguriteks. Lihtsalt n\u00fc\u00fcd on paremini teada, miks m\u00f5ne jaoks on see teekond raskem.<\/p>\n
“Kui m\u00f5istame, kuidas aju ja geenid koos t\u00f6\u00f6tavad, suudame kehakaalu reguleerida mitte j\u00f5uga, vaid targalt. See on muidugi raske, aga kui teadlikkus on olemas, siis on v\u00f5ib-olla end kergem kontrollida,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli teadlased on tuvastanud uusi seoseid, mis aitavad paremini m\u00f5ista, miks m\u00f5ned inimesed v\u00f5tavad kergemini kaalus juurde…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21372,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[12294,131,130,37,33,35,12290,34,36,309,12292,3401,12291,6602,11663,12293,2424,308,429,2243,7926],"class_list":{"0":"post-21371","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-adgrl3","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-erik-abner","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-geneetika","18":"tag-geneetiline-eelsoodumus","19":"tag-ozempic","20":"tag-pomc","21":"tag-rasvumine","22":"tag-semaglutiid","23":"tag-taiskohutunne","24":"tag-tartu-ulikool","25":"tag-tervis","26":"tag-toit","27":"tag-toitumine","28":"tag-ulekaal"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21371","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21371"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21371\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21372"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21371"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21371"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21371"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}