{"id":213753,"date":"2026-06-26T08:58:22","date_gmt":"2026-06-26T08:58:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/213753\/"},"modified":"2026-06-26T08:58:22","modified_gmt":"2026-06-26T08:58:22","slug":"toomas-hendrik-ilves-mis-on-euroopa-suurstrateegia-pax-americana-lopul-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/213753\/","title":{"rendered":"Toomas Hendrik Ilves: mis on Euroopa suurstrateegia Pax Americana l\u00f5pul? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

President Toomas Henrik Ilves pidas ettekande “Draghi raport ja Euroopa Liidu konkurentsiv\u00f5ime” Delta majanduskonverentsil<\/a> Tartus. Novaator avaldab ettekande teksti t\u00e4ismahus.<\/p>\n

Alustaksin t\u00e4na valdkonnast, mis on p\u00e4ris kaugel oma loengu p\u00f5hiteemast, nimelt sotsiaalps\u00fchholoogiast. Ps\u00fchholoogid \u2013 oluliselt hiljem kui kirjanikud \u2013 on m\u00e4rganud inimestes kalduvust, kus neid \u00fcmbritsevatele ohum\u00e4rkidele vaatamata kipuvad nad ikka uskuma, et olukord v\u00f5i keskkond kunagi ei muutu. Ps\u00fchholoogid on sellele n\u00e4htusele andnud ka nimetuse, normalcy bias, eestikeeli normaalsuse kallutatus.<\/p>\n

See on ps\u00fchholoogiline kaitsemehhanism, mis paneb inimese alahindama ohtu v\u00f5i eirama katastroofi m\u00e4rke, eeldades ekslikult, et k\u00f5ik j\u00e4tkub vanaviisi. See on aju sisse programmeeritud viis v\u00e4ltida paanikat ja ebaratsionaalset k\u00e4itumist, kuid ajalugu koosnebki ootamatutest muutustest.<\/p>\n

Tuntuimaid n\u00e4iteid normaalsuse kallutatuse n\u00e4htusest poliitikas p\u00e4rineb 1980. aastatest. Toona arvasid nii NSV Liidu Poliitb\u00fcroo kui ka USA-s CIA anal\u00fc\u00fctikud, et N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5jaline, majanduslik ja poliitiline olukord on stabiiline ja kui mitte igavene, siis p\u00fcsib muutumatuna aastak\u00fcmneid. Nii \u00fcks kui teine keskus eksis. T\u00e4ielikult.<\/p>\n

Tegelikkus v\u00f5ib aga muutuda \u00fcpris kiiresti, nagu n\u00e4gime ajavahemikus 1989\u20131991. Mitte et m\u00e4rgid polnud n\u00e4htavad \u2013 \u00fcha enam eestlasi tajus neid juba tollal. Ometi Moskva, mis oli normaalsuse kallutatuse illusioonis vaevlev, ei m\u00e4rganud v\u00f5i ei tahtnud m\u00e4rgata.<\/p>\n

Meilgi on oma n\u00e4iteid v\u00f5tta. Eesti Vabariigi versiooni 1.0 l\u00f5puaastail oli meie poliitiline eliit samuti normaalsuse kallutatuse k\u00fc\u00fcsis. 1939. aasta oktoobris, kui baaside leping oli juba s\u00f5lmitud, kui \u00fcle Soome lahe meist p\u00f5hjapoole k\u00e4is Talves\u00f5da ja l\u00f5unas t\u00fckeldasid natsid ja NSVL Poolat, arvasid meie riigijuhid, et kuna oleme kuulutanud end neutraalseks riigiks, l\u00e4heb k\u00f5ik meist m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n

Kui radikaalselt v\u00f5ivad asjad muutuda, kirjutas Stefan Zweig oma memuaaris “Eilne maailm”, kus ta kirjeldab Esimese maailmas\u00f5ja eelset elu Habsburgide Viinis, mida ta nimetab “julgeoleku kuldseks ajastuks”. Poliitika ja majandus olid stabiilsed, inimesed said vabalt m\u00f6\u00f6da Euroopat liikuda. Uued leiutused \u2013 telefon, auto, elekter \u2013 lubasid aina helgemat tulevikku.<\/p>\n

Kellelgi ei tulnud Viini id\u00fcllis p\u00e4he, et see olukord ei kehti igavesti. Et 1914. aastal vallandunud s\u00f5jas sureb 15 kuni 22 miljonit inimest Euroopas ja et sellest tulenevad raputused. Et mitusada aastat Euroopat valitsenud impeeriumide kollapsid kajavad t\u00e4nap\u00e4evani meie iga\u00fche elus ja Euroopa kaardil. USA m\u00e4\u00e4ras siis Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse suurstrateegia, mis kehtis 80 aastat. N\u00fc\u00fcd aga on see vaikselt l\u00f5ppemas.<\/p>\n

T\u00e4navu, Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastap\u00e4eva l\u00e4vel, kardan, et pea me k\u00f5ik arvame, et p\u00e4rast 1980. aastate v\u00f5itlusi vabaneda, 1990. aastate suuri j\u00f5upingutusi p\u00e4\u00e4seda NATO-sse ja Euroopa Liitu (EL) ning viimase 15 aasta edu ja meie mainet avatud ja liberaalse digiriigina tundub meie iseseisvus iseenesestm\u00f5istetav.<\/p>\n

Kui ma pean Tartu \u00dclikoolis loenguid \u00fcli\u00f5pilastele, kes on pea k\u00f5ik s\u00fcndinud Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluvas Eestis, tunnetan eriti eredalt, kui enesestm\u00f5istetavaks on nende Eesti saanud: justkui poleks olnud okupatsiooni ega 1990. aastate rabedat vaesust. Meie aga peame aduma, et ta j\u00e4\u00e4b iseenesestm\u00f5istetavaks ainult juhul, kui suudame \u00fcletada oma normaalsuse kallutatust.<\/p>\n

Me peame n\u00fc\u00fcd kujundama Euroopa enda suurstrateegia. Peame vaatama kaugemale oma t\u00e4nastest muredest, et viia ellu p\u00f5hjalikke, isegi revolutsioonilisi muutusi, mis tagaksid meie elluj\u00e4\u00e4mise ja Euroopa tuleviku.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4s eiras muutusi<\/p>\n

22 aastat tagasi, 2004. aastal, oli Eesti Euroopa Liidu ja NATO v\u00e4rske liige. Toona Eesti alles tudeeris nende kahe suure organisatsiooni toimimist ning hoidis \u00fcldiselt vaikselt omaette ja \u00f5ppis, kuidas neis s\u00fcsteemides toime tulla. P\u00e4rast poole sajandi pikkust natsi- ja n\u00f5ukogude okupatsiooni ei olnud me taas \u00fcksnes iseseisvad ja vabad, liberaalne ja edukas demokraatia: me olime p\u00e4\u00e4senud ka neisse kahte klubisse, mis meie tulevase julgeoleku ja heaolu jaoks k\u00f5ige rohkem t\u00e4hendasid ehk NATO-sse ja Euroopa Liitu.<\/p>\n

Euroopa meist l\u00e4\u00e4nes ei tahtnud tunnistada, et samal ajal oli Venemaa, naftast ja gaasist rikastunud, muutumas aina agressiivsemaks. Seda ajalugu, mille alguseks v\u00f5ime pidada Vladimir Putini 2007. aasta M\u00fcncheni k\u00f5net (millele j\u00e4rgnesid juba kaks kuud hiljem Eestit halvanud DDoS k\u00fcberr\u00fcnnakud ja rahutused Tallinnas ning mujal), ei pea ma kellelegi siin l\u00e4bi k\u00e4ima.<\/p>\n

Nendele geopoliitilistele muudatustele vaatamata, mida laiem l\u00e4\u00e4s eiras, ei m\u00e4rganud me siin Euroopas palju suuremat muutust, mis ei peegeldunud meie igap\u00e4evaste uudiste pealkirjades. Me ei pannud t\u00e4hele, et aina konkurentsitihedamas maailmas hakkas Euroopa kaotama oma positsiooni, j\u00e4\u00e4des alguses USA-st ja siis natuke hiljem ka Hiinast maha. J\u00e4ime maha just selles osas, mis \u00fcha enam m\u00e4\u00e4ras majanduslikku edu: innovatsioonis ja tehnoloogias. Pigem uhkustati, et Euroopa Liit on regulatiivne superv\u00f5im, millele teised pidid alluma, kui nad tahtsid meie turule juurde p\u00e4\u00e4seda.<\/p>\n

See oli mitmekordne viga. Euroopa arvas, et me ei pea kulutama kaitsele. Et tehnoloogiasse ja innovatsiooni investeerimine pole vajalik. Et ju me Hiina ning USA edu k\u00f5rval nendes valdkondades saame hakkama. Euroopa ei adunud ka, et t\u00e4nap\u00e4eval s\u00f5ltuvad kaitse ja julgeolek eesk\u00e4tt innovatsioonist ja kiiresti arenevatest tehnoloogiatest.<\/p>\n

See oli siis. T\u00e4na on olukord teine. Euroopa arusaamad on muutunud, transatlantilised suhted on karidele jooksnud ja v\u00f5ib-olla isegi ralkumas, kui kasutada Johannes Aaviku saja aasta vanust uudiss\u00f5na. T\u00e4naseks on Euroopa Liidu arusaam julgeolekust, t\u00f5si k\u00fcll, arenenud, kuigi kahjuks mitte piisavalt.<\/p>\n

P\u00f5hiauru kulutame mahaj\u00e4\u00e4musele relvastuses: kellele selleks m\u00f5eldud laenuraha v\u00f5imaldada, kelle relvi v\u00f5ib soetada ja muu selline. Need on k\u00f5ik vajalikud teemad, aga mis puudutab Euroopa konkurentsiv\u00f5imet, siis oleme t\u00e4iesti teadlikud, kus probleemid peituvad. Ometi kihelkondlik hoiak halvab meid ega lase meil vajalikke samme ette v\u00f5tta.<\/p>\n

Sellest v\u00e4\u00e4rl\u00e4henemisest kordades t\u00e4htsam on aga Pax Americana l\u00f5pp.<\/p>\n

Kuigi 2022. aasta sissetung Ukrainasse oli \u0161okk, siis t\u00f5eliselt muutunud on siiski see maailm, milles me k\u00f5ik siin l\u00e4\u00e4nes \u00fcles kasvasime. Seda s\u00f5ltumata sellest, kummal pool kunagist raudset eesriiet me s\u00fcndisime.<\/p>\n

T\u00f5epoolest, selle l\u00e4\u00e4neliku korra l\u00f5pp, mida me k\u00f5ik oleme l\u00e4bi aastate tundnud, on olnud eriti \u0161okeeriv meile Kesk- ja Ida-Euroopas. Riikidele, kes enne 1991. aastat nii meeleheitlikult soovisid \u00fchineda l\u00e4\u00e4ne demokraatliku ja reeglitel p\u00f5hineva korraga. Selle sama korraga, mille Ameerika \u00dchendriigid olid loonud ja enam-v\u00e4hem alal hoidnud alates Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pust. Paljud, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, elavad endiselt eituses.<\/p>\n

See muutus ei t\u00e4henda pelgalt, et USA n-\u00f6 t\u00f5mbub NATO-st v\u00e4lja. Muutus on sellest palju suurem, m\u00f5\u00f5tmatult dramaatilisem. Sest vana kord ehk see, milles me k\u00f5ik \u00fcles kasvasime v\u00f5i millest me unistasime, on suremas.<\/p>\n

Kui loeme detsembris avaldatud USA riiklikku julgeolekustrateegiat (National Security Strategy) v\u00f5i kuulame viimase aasta jooksul USA k\u00f5rgemate ametnike v\u00e4lja\u00fctlemisi v\u00f5i vaatame, mida see riik on viimase pooleteise aasta jooksul korda saatnud, on selge, et USA peab n\u00fc\u00fcd Euroopat ebat\u00e4htsaks. Ta ei pea end enam selleks heatahtlikuks hegemooniks, kes hoiab \u00fcleval Pax Americana’t \u2013 \u00fcleilmset korda, mille USA ise 1940. aastatel l\u00f5i.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd aga peab USA omaenda kehtestatud korda, reegleid ja p\u00f5hialuseid rumalaks ega kaitse neid enam v\u00f5i koguni rikub neid. USA heatahtliku hegemooni m\u00f5juv\u00f5im selles, mida me nimetame l\u00e4\u00e4neks, oli s\u00f5jaline, poliitiline, majanduslik, diplomaatiline, kultuuriline ja isegi kulinaarne, kui m\u00f5elda hamburgeritele ja Coca-Colale.<\/p>\n

Edendades vabakaubandust ja vabu turge, liberaalset demokraatiat, inim\u00f5igusi ja \u00f5igusriiki, l\u00e4ks see palju kaugemale k\u00f5igist varasematest suurstrateegiatest, tuginedes arusaamale, et reeglitel p\u00f5hinev demokraatlik maailm on eesk\u00e4tt USA enda huvides. Reeglip\u00e4rasus kindlustab mitte ainult julgeolekut, vaid ka m\u00f5juv\u00f5imu ning majanduskasvu, ja nii vastastikku.<\/p>\n

80 aastat see enam-v\u00e4hem toimis, v\u00f5imaldades mitte ainult USA-l endal, vaid ka Euroopal taastuda, areneda, kasvada ja \u00f5itseda. Pax Americana on aga l\u00e4bi. See, mille USA l\u00f5i juba 1944. aastal Bretton Woodsi institutsioonidega \u2013 Maailmapanga, IMF-i ja GATT-iga, millest hiljem sai WTO \u2013, j\u00e4tkus 1945. aastal \u00dcRO loomisega. Viimase keskmes seisis \u00dcRO agressioonikeeld ehk j\u00f5u kasutamise keeld piiride muutmiseks. See j\u00e4i organisatsiooni k\u00f5ige fundamentaalsemaks aksioomiks.<\/p>\n

Need institutsioonid s\u00fcndisid Teise maailmas\u00f5ja ajal tekkinud arusaamast, et USA suutmatus p\u00e4rast Esimest maailmas\u00f5da luua Rahvasteliidu kaudu riike siduv struktuur ning toetada Euroopa majanduslikku taastamist aitas suurel m\u00e4\u00e4ral kaasa 1920. ja 1930. aastate kriisidele: \u00f5udustele h\u00fcperinflatsioonist ja massilisest t\u00f6\u00f6puudusest kuni fa\u0161ismi t\u00f5usuni.<\/p>\n

Majanduslikus plaanis k\u00e4ivitas USA 1948. aastal ka Marshalli plaani, mis aitas Euroopa v\u00e4lja Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse vahetu perioodi laialdasest vaesusest. Hilinenult m\u00f5istis USA, et N\u00f5ukogude Liit ei ole enam tema liitlane, ning alustas kampaaniat N\u00f5ukogude Liidu Berliini blokaadi l\u00f5petamiseks.<\/p>\n

Kommunistlikud riigip\u00f6\u00f6rded Kesk-Euroopas, mis asendasid demokraatlikult valitud valitsused Poolas, toonases T\u0161ehhoslovakkias ja Ungaris, p\u00e4\u00e4disid P\u00f5hja-Atlandi lepingu s\u00f5lmimisega 1949. aastal.<\/p>\n

Samal ajal toetas USA aktiivselt Schumani 1950. aasta plaani Euroopa S\u00f6e- ja Terase\u00fchenduse loomiseks, mis leevendas USA t\u00f5sist muret just \u00e4sja s\u00f5jast v\u00e4lja tulnud Euroopa kasvavate pingete p\u00e4rast ning n\u00e4gi seda veel \u00fche meetmena tugevdada L\u00e4\u00e4ne-Euroopat ja v\u00e4ltida 1920. ja 1930. aastate kordumist. Toonasest S\u00f6e- ja Terase\u00fchendusest, mis 45 aastat hiljem l\u00f5puks kujunes Euroopa Liiduks, ei saanud kaugeltki vahend “Ameerika ninapidi vedamiseks”, nagu president Trump on v\u00e4itnud, vaid viis v\u00e4ltida konflikte kuue asutajariigi vahel.<\/p>\n

Me v\u00f5iksime j\u00e4tkata. Just USA l\u00f5i CSCE, hilisema OSCE, muutes nn kolmanda korvi ehk inim\u00f5igused p\u00f5hiliseks t\u00f6\u00f6riistaks repressiivsete kommunistlike re\u017eiimide survestamisel laiemas Euroopa ruumis. Hiljem survestas USA NATO laienemist Kesk- ja Ida-Euroopasse Euroopa nimel, mis oleks “terviklik, vaba ja rahus”, kui tsiteerida esimest president Bushi. Tema v\u00e4lja\u00fctlemine p\u00e4rineb ajast, mil paljud L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid olid idaeurooplaste vastuv\u00f5tmise vastu, kartes, et NATO laienemine\u00e4rritab Venemaad ja kahjustab \u00e4rilisi v\u00f5imalusi, mida too pakkus kui uus El Dorado.<\/p>\n

Seesama president George Herbert Walker Bush kuulutas p\u00e4rast kommunismi kokkuvarisemist aastatel 1989\u20131991 v\u00e4lja ka nn rahudividendi, millele j\u00e4rgnes 30 aastat Euroopa ulatuslikku desarmeerimist.<\/p>\n

Ma k\u00e4isin l\u00e4bi selle pika ajaloo selleks, et anda teile ettekujutus sellest, milline n\u00e4eb v\u00e4lja t\u00f5eline, k\u00f5ikeh\u00f5lmav suurstrateegia. \u00dcldine nimetus sellele on “liberaalne, reeglitel p\u00f5hinev maailmakord”. Selline Ameerika juhitud suurstrateegia on s\u00f5jaline ja strateegiline. Ta kehtestab ja arendab rahvusvahelisi lepinguid, nii julgeoleku-, kaubandus-, majandus- kui ka diplomaatilisi. Ta p\u00f5hineb rahvusvahelisel \u00f5igusel ja peab inim\u00f5igusi \u00fclimaks v\u00e4\u00e4rtuseks.<\/p>\n

See Pax Americana’ks kutsutud kord on olnud \u00fcsnagi edukas, on enamasti hoidnud maailma rahus, v\u00e4ltinud suurt s\u00f5da Euroopas l\u00e4bi k\u00fclma s\u00f5ja ja on toonud ka Eesti siia, kus me viimased 35 ja\/v\u00f5i 22 aastat oleme olnud. K\u00fcll aga n\u00f5uab sellise suurstrateegia edu aega, p\u00f5hiprintsiipide j\u00e4rjekindlat rakendamist ning taktika kohandamist uute olukordade tekkides. Ja neid tekib alati.<\/p>\n

Pax Americana ajastu on aga l\u00e4bi. L\u00f5ppenud, finito, konets, kaputt, finished. Sellega n\u00f5ustuvad pea k\u00f5ik Ameerika asjatundjad. Ometi valitseb Euroopas ikka mingi lootus, et nii see pole.<\/p>\n

Kus me siis oleme? Euroopa poliitikakujundajad loodavad, et USA eemaldumine maailmast ei ole p\u00fcsiv seisund. Et ehk muutub see j\u00e4rgmise administratsiooniga ning k\u00f5ik l\u00e4heb tagasi sinna, kus oldi. Mina pole selles nii kindel. Vastupidi, rajada oma julgeolek v\u00f5imaliku valimistulemuse peale kahe ja poole aasta p\u00e4rast n\u00e4ib pigem lootusejoovastusena.<\/p>\n

Teiseks ja sama ebaselge on k\u00fcsimus, kui palju isegi t\u00e4iesti teistsugune administratsioon sooviks v\u00f5i isegi saaks taastada endist transatlantilist suhet. Samuti pole selge, kui kaua see aega v\u00f5taks, arvestades, pehmelt \u00f6eldes, praegusi \u00fcmberkorraldusi USA v\u00e4lis- ja kaitseministeeriumides.<\/p>\n

Uus julgeolekukeskkond. Uus maailmakord<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne korra kokkuvarisemine ja Euroopa koht uues olukorras ulatub eksistentsiaalselt palju s\u00fcgavamale. Kui Ameerika on kadunud nii meie julgeoleku kui ka reeglitel p\u00f5hineva maailmakorra tagajana, oleme sunnitud tunnistama, et Euroopa Liit oma praegusel kujul ei ole enam eesm\u00e4rgip\u00e4rane. Me ei ole s\u00f5jaliselt valmis end Venemaa vastu kaitsma ega suuda \u2013 kui v\u00e4lja arvata \u00fcksikud erandlikud juhtumid \u2013 innovatsiooni v\u00f5i tehnoloogia vallas konkureerida ei Ameerika \u00dchendriikide ega Hiinaga.<\/p>\n

Me j\u00e4tkame elamist illusioonis, nagu elaksime maailmas, mida enam tegelikult ei eksisteeri. Maailmas, kus eeldasime, et kui olukord t\u00f5esti t\u00f5siseks l\u00e4heb, USA ikka hoiab meid turvalise ja j\u00f5ukana ning hoiab maailma kokku varisemast hobbeslikuks bellum omnium contra omnes’eks.<\/p>\n

Tegelikult peame silmitsi seisma kibeda ja ebamugava t\u00f5siasjaga: Euroopa ei ole t\u00e4na valmis toime tulema ei rikkama, tehnoloogiliselt arenenuma ja vaenulikuma USA-ga, ega j\u00f5hkra ja agressiivse Venemaaga. Ega ka autoritaarse Hiinaga, mis \u00fcletab Euroopat tootmises, tehnoloogias, kaubanduses ja \u00fcha enam ka s\u00f5jaliselt ega osta enam midagi Euroopast. Tunnistagem, et nende v\u00e4\u00e4rtuste osas, mida oleme 80 aastat kaitsnud, oleme, m\u00f5ningate hajusate eranditega, \u00fcksi.<\/p>\n

T\u00e4na oleme me v\u00e4ga kaugel 1950. aastast, mil Robert Schuman kuulutas v\u00e4lja oma plaani luua Euroopa S\u00f6e- ja Terase\u00fchendus, eesm\u00e4rgiga v\u00e4ltida uut s\u00f5da Prantsusmaa ja Saksamaa vahel toonaste kasvavate pingete tingimustes.<\/p>\n

Selle loomine oli tohutu areng s\u00f5jaj\u00e4rgses varemetes Euroopas. See n\u00e4itas, et eurooplased suudavad oma probleeme ise lahendada, teha asju t\u00e4iesti uuel viisil ja koost\u00f6\u00f6ga l\u00e4bi aastate taastada oma Esimese maailmas\u00f5ja eelset j\u00f5ukust. Aastak\u00fcmneid v\u00f5imaldas mandri \u00fcha tihedam poliitiline ja majanduslik integratsioon meil \u00f5igusega \u00f6elda, et Euroopa Liit, nagu me seda t\u00e4na nimetame, on rahuprojekt. Ja seda on ta olnud kolmveerand sajandit.<\/p>\n

Ometi me ei suutnud sammu pidada. Valdkondades, mis on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega konkurentsi ja\u00fcldise julgeoleku jaoks \u2013 mitte ainult s\u00f5jalises m\u00f5ttes, vaid ka poliitilises \u00fchtsuses, majanduskasvus ja tehnoloogia arengus ehk \u00fclemaailmses konkurentsis \u2013, oleme stagneerunud.<\/p>\n

V\u00f5tsime George Bush seeniori nn rahudividendi liiga t\u00f5siselt ja langetasime kaitsekulutusi. Laenasime liiga palju odavat raha, mida paigutati mitte investeeringutena taristusse, vaid jooksvate kulude katmisesse. Pilgati idaeurooplasi, kes hoiatasid\u00fclej\u00e4\u00e4nuid Venemaa eest, ja hoiti neid eemal otsustavatest ametitest. Kuritarvitati veto\u00f5igust, ei pingutatud konkurentsis p\u00fcsimiseks. Otsisime lohutust kuulutades, et reguleerime maailma oma n\u00e4gemuse j\u00e4rgi. L\u00fckkasime edasi \u2013 ja l\u00fckkame j\u00e4tkuvalt edasi \u2013 reforme, mille vajalikkus on olnud aastaid ilmselge.<\/p>\n

Draghi ravikuur<\/p>\n

Tehisaru otsustab, kas m\u00e4\u00e4rame ise oma tuleviku v\u00f5i muutume kellegi vasallideks. Kelle omaks, see pole veel selge. V\u00f5imalusi on aga vaid kaks: USA v\u00f5i Hiina. Piisab \u00fchest n\u00e4itest, et n\u00e4ha, kui kaugele oleme maha selles tulevikku m\u00e4\u00e4ravas tehnoloogias j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

Suurim Euroopa investeering tehisarusse aastal 2026 on Prantsuse ettev\u00f5tte AMI \u00fcks miljard eurot. V\u00f5rdluseks: USA-s investeerivad nn suured neli tehnoloogiahiidu \u2013Alphabet, Amazon, Meta ja Microsoft \u2013 koos Oracle’iga t\u00e4navu 660\u2013690 miljardit dollarit, peaaegu kahekordistades 2025. aasta taseme. See t\u00e4hendab, et eelmisel aastal investeeriti juba \u00fcle 300 miljardi.<\/p>\n

Teisis\u00f5nu: kahe aastaga on USA eraettev\u00f5tted, tugeva riikliku toetusega loomulikult, investeerinud triljon dollarit k\u00f5ige olulisemasse tehnoloogiasse nii t\u00e4na kui ka tulevikus. Euroopa suudab vastu n\u00e4idata \u00fche miljardi euro. Ma ei hakka isegi r\u00e4\u00e4kima sellest, kuidas ilma hiigelinvesteeringute ja energiaturgude p\u00f5hjaliku reformita ei suudaks me endale lubada isegi sellist tehisaru taset, nagu on USA-s.<\/p>\n

Mitte \u00fckski Euroopa firma, mille kapitalisatsioon on suurem kui sada miljardit eurot, pole viimase viiek\u00fcmne aasta jooksul alustanud nullist. Samal perioodil on k\u00f5ik kuus USA firmat, mille v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle triljoni euro, alustanud idufirmadena. Just eile lugesin, et kosmosefirma SpaceX sihib 1,75 triljoni dollarilist IPO-t. 30 protsenti Euroopa idufirmadest, millest on saanud \u00fckssarvikud ehk \u00fcle miljardi v\u00e4\u00e4rtusega ettev\u00f5tted, on kolinud Euroopast \u00e4ra, p\u00f5hiliselt USA-sse.<\/p>\n

Kuidas saab Euroopa konkureerida, kui on ilmne, et nii USA kui ka Hiina uus suurstrateegia on investeerida massiivselt, et saada tehisaru hegemoonideks? Ja kui sellest tulenevad k\u00f5ik muud j\u00f5u ja v\u00f5imu vormid: poliitiline ja s\u00f5jaline v\u00f5im, majanduslik konkurents ning isegi pehme j\u00f5ud, kus Ameerika Facebookis ja Twitteris ning Hiina Tiktokis levib sageli Euroopa-vastane propaganda?<\/p>\n

V\u00e4ljap\u00e4\u00e4s on olemas, daamid ja h\u00e4rrad. See on ka omamoodi suurstrateegia, pigem enda p\u00e4\u00e4stmiseks. Kuna Euroopa on juba aastak\u00fcmneid edasi l\u00fckanud olulisi reforme, mis taastaksid ja suurendaksid meie kahanevat konkurentsiv\u00f5imet, palus Euroopa Komisjon endisel Euroopa Keskpanga presidendil ja Itaalia peaministril Mario Draghil panna diagnoos ning pakkuda sellele ravikuur.<\/p>\n

Draghi kirjeldab pikalt ja p\u00f5hjalikult, et Euroopa j\u00e4\u00e4b ellu ainult siis, kui teeme p\u00f5hjalikke ja raskeid, paljudele seni vastumeelseid reforme. Need peavad saama Euroopa enda suurstrateegia selgrooks, et s\u00e4ilitada j\u00f5ukas, liberaaldemokraatlik eluviis, mida oleme hakanud iseenesestm\u00f5istetavaks pidama. Kuid me ei tohi unustada, et nagu Ameerika suurstrateegia aastatel p\u00e4rast 1944. aastat, n\u00f5uab ka see investeeringuid, loovust ja rasket t\u00f6\u00f6d. Ennek\u00f5ike n\u00f5uab see aga ohvreid oma v\u00e4ikeste omakasup\u00fc\u00fcdlike huvide k\u00f5rvale j\u00e4tmisel \u00fchise h\u00fcve nimel.<\/p>\n

\u00dclesandeid on tohutult. Nagu Mario Draghi oma raportis v\u00e4lja toob, h\u00f5lmavad need muu hulgas j\u00e4rgmist:<\/p>\n