Eestis on endiselt avalikus ruumis \u00fcle paarik\u00fcmne punav\u00e4gedele p\u00fchendatud m\u00e4lestusm\u00e4rgi. N\u00e4iteks Sillam\u00e4el oodatakse punasamba eemaldamiseks seadusemuudatust, mis aga seisab valitsuserakondade omavahelise kokkuleppimatuse taga.<\/p>\n
Punasammaste \u00fcle arvet pidava Eesti s\u00f5jamuuseumi direktori Hellar Lille s\u00f5nul on Eestis avalikus ruumis eraomaniku v\u00f5i omavalitsuse vastasseisu t\u00f5ttu eemaldamata 25 punamonumenti. \u00dcks sellistest asub Sillam\u00e4e kesklinnas munitsipaalmaal.<\/p>\n
Sillam\u00e4e linnav\u00f5imud on viidanud monumendi eemaldamata j\u00e4tmisel seadusandluse puudumisele. Aastaid on Sillam\u00e4el kestnud Keskerakonna ainuv\u00f5im, mis j\u00e4tkub suure t\u00f5en\u00e4osusega ka p\u00e4rast k\u00e4imasolevaid valimisi. Keskerakonna esimees Mihhail K\u00f5lvart \u00fctles, et kuni riik ei n\u00e4e punasambas probleemi, ei peaks linn sekkuma.<\/p>\n
“Ma arvan, et oluline on see, et s\u00fcmbolid on eemaldatud, ja peaks olema \u00fchine arusaam, et \u00fckski monument ei peaks tekitama \u00fchiskonnas negatiivseid emotsioone ja pingeid. Ja omavalitsus saab otsustada, mis vormis ja kuidas seda tagada. Ja riigil on \u00f5igus sekkuda, nagu me oleme ka n\u00e4inud. Kui riik ei n\u00e4e probleemi, siis omavalitsusel on \u00f5igus lahendada k\u00fcsimus nii, nagu omavalitsus seda n\u00e4eb,” s\u00f5nas K\u00f5lvart.<\/p>\n
Niinimetatud punasammaste avalikust ruumist teisaldamise seaduse j\u00e4ttis president 2023. aasta kevadel v\u00e4lja kuulutamata. P\u00e4rast seda on seadus j\u00e4\u00e4nud v\u00f5imukoridoridesse toppama.<\/p>\n
“Komisjon sai valitsuselt ettepanekud s\u00f5nastuse muutmiseks, nende kohaselt oli suurim muudatus see, et sooviti hoonetelt okupatsioonis\u00fcmboolika eemaldamine muuta omanike jaoks vabatahtlikuks, muutes selliste t\u00f6\u00f6de tegemise hoone omaniku jaoks m\u00f5nev\u00f5rra h\u00f5lpsamaks, kui hoone on muinsuskaitse all, ja seaduse j\u00f5ustumisel loetaks keelatuks \u00fcksnes rajatised, mis sellist s\u00fcmboolikat kujutavad,” \u00fctles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas (Eesti 200).<\/p>\n
Majanduskomisjonis arutati seda eeln\u00f5u komisjoni esimehe s\u00f5nul viimati 10. m\u00e4rtsil. “Kuiv\u00f5rd tehtud muudatusettepanekute loetelu kavand sisaldas kaasamise k\u00e4igus toimunud arutelu p\u00f5hjal s\u00f5nastatud valitsuse v\u00e4ljapakutule alternatiivset s\u00f5nastust, mis puudutas okupatsioonire\u017eiimi t\u00e4psemat m\u00e4\u00e4ratlust, andsin komisjoni liikmetele muudatusettepanekute suhtes seisukoha kujundamiseks t\u00e4iendavalt aega. P\u00e4rast seda ei ole eeln\u00f5u komisjonis arutelul olnud. Keegi komisjoni liikmetest ei ole ka teinud ettepanekut v\u00f5tta eeln\u00f5u arutelu j\u00e4tkamine komisjoni p\u00e4evakorda. Samuti ei ole eeln\u00f5u olnud justiits- ja digiministeeriumi prioriteetide hulgas. Ilmselt p\u00f5hjusel, et teema ei ole enam aktuaalne, kuna neid rajatisi, mille kohta eeln\u00f5u kunagi koostati, on j\u00e4rel vaid m\u00f5ni \u00fcksik,” s\u00f5nas Reinaas.<\/p>\n
Eesti 200 ei saa aru, miks Reformierakond tahab punamonumente kaitsta<\/p>\n
Justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) s\u00f5nul on protsessi piduriks olnud Kultuuriministeerium eesotsas reformierakondlasest ministri Heidy Purgaga.<\/p>\n
“See eeln\u00f5u seisab Riigikogus ja ootab \u00fche v\u00e4ga olulise k\u00fcsimuse lahendamist. Kas me l\u00f5puks ometi oleme Eesti Vabariigis valmis \u00fctlema, et me maksumaksjatena ja terve Eesti rahvana ei kaitse riikliku t\u00e4htsusega m\u00e4lestistena punas\u00fcmboolikaga objekte? See on oluline k\u00fcsimus selle t\u00f5ttu, et praegune eeln\u00f5u versioon on esiteks ebaselge, teiseks ka v\u00e4ga b\u00fcrokraatlik. Tegelik \u00f5ige lahendus oleks selles, et me ei kaitse teise, meile vaenuliku riigi s\u00fcmboolikat Eesti riigile riikliku t\u00e4htsusega kultuurim\u00e4lestistena. See lahendaks k\u00f5ik need k\u00fcsimused kohe \u00e4ra. Aga me ei ole j\u00f5udnud selles k\u00fcsimuses kultuuriministeeriumiga \u00fchele meelele,” s\u00f5nas Pakosta.<\/p>\n
“Eesti 200 \u00fctles juba 2023. aastal, kui president selle eeln\u00f5u tagasi saatis, et liberaalse erakonnana soovime, et riik ei kaitseks selliseid objekte ja et nad ei oleks riigi kaitse all. Ka v\u00e4ga palju reformierakondlasi toetas seda seisukohta, aga selle otsuse peab tegema kultuuriministeerium,” lisas justiits- ja digiminister.<\/p>\n
Kultuuriministeerium loobus seda teemat pikemalt kommenteerimast ning esitas Liisa-Ly Pakosta etteheite peale ametliku lakoonilise vastuse, et nendel pole justiitsministeeriumiga eriarvamusi.<\/p>\n
Sillam\u00e4e linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe Vladimir V\u00f5ssotski s\u00f5nul on Sillam\u00e4e punasammas muudetud v\u00f5imalikult neutraalseks. “Seal k\u00fcll on n\u00e4iteks v\u00e4ike t\u00e4ht tahvli peal, aga \u00fcldiselt ei saa \u00f6elda, mis poolt see s\u00f5dur t\u00e4pselt esindab,” arvas volikogu liige, kelle s\u00f5nul vajab sambaga tegelemine dialoogi eri osapoolte vahel.<\/p>\n
Kolme punav\u00e4e v\u00e4eliigi s\u00f5dureid kujutav monument p\u00fcstitati Sillam\u00e4e kesklinna 1975. aastal. Sellega t\u00e4histati suures isamaas\u00f5jas saadud v\u00f5idu 30. aastap\u00e4eva. Kui veel “Surematu polgu” marsid olid Eestis lubatud, oli see ausammas rongk\u00e4igus osalejate sihtpunkt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis on endiselt avalikus ruumis \u00fcle paarik\u00fcmne punav\u00e4gedele p\u00fchendatud m\u00e4lestusm\u00e4rgi. N\u00e4iteks Sillam\u00e4el oodatakse punasamba eemaldamiseks seadusemuudatust, mis aga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21382,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,5208,11241,19,25,12300,2299,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-21381","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-liisa-ly-pakosta","21":"tag-marek-reinaas","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-punamonumendid","25":"tag-sillamae","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21381","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21381"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21381\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21381"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21381"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21381"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}