{"id":21428,"date":"2025-10-17T05:16:09","date_gmt":"2025-10-17T05:16:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/21428\/"},"modified":"2025-10-17T05:16:09","modified_gmt":"2025-10-17T05:16:09","slug":"kuidas-laheb-venemaa-soome-ugri-rahvastel-ja-keeltel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/21428\/","title":{"rendered":"Kuidas l\u00e4heb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel?"},"content":{"rendered":"

Homme on h\u00f5imup\u00e4ev, \u00e4rgitades k\u00fcsima, kuidas l\u00e4heb Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel praegu, mil k\u00e4ib neljas Venemaa-Ukraina s\u00f5ja-aasta. Kuidas k\u00f5lab s\u00f5napaar \u201esoome-ugri\u201c Venemaa F\u00f6deratsioonis? Aus vastus on, et aina v\u00e4hem ja v\u00e4hem. Ja kui, siis ikka nii, et jumalap\u00e4rast ei arvataks, et selles on midagi Vene riigi vastast. R\u00f5hutatakse, et soome-ugri rahvad, nende rahvuslik tegevus ja omavaheline koost\u00f6\u00f6 on osa vene kultuurikoodist ja suunatud Venemaa rahvaste \u00fchtsuse tugevdamisele.<\/p>\n

\u201eSoome-ugri\u201c ei k\u00f5lba enam<\/p>\n

Paraku on nii, et \u201esoome-ugri\u201c (\u0444\u0438\u043d\u043d\u043e-\u0443\u0433\u043e\u0440\u0441\u043a\u0438\u0439) pole \u00fcldse enam hea s\u00f5na: siin on viide Soomele, kes on n\u00fc\u00fcd paha \u2013 astunud NATO liikmeks. Aina enam liigub materjale, kus v\u00e4ljendatakse rahulolematust nimetusega \u201esoome-ugri keeled\u201c, tehakse ettepanekuid r\u00e4\u00e4kida kas \u201eUurali-ugri\u201c v\u00f5i lihtsalt \u201eUurali keeltest\u201c. Viimase vastu pole midagi, soome-ugri keeled kuuluvadki Uurali keelkonda, kuid siin on n\u00e4ha p\u00fc\u00fcet ignoreerida riiklust omavate soome\u00adugrilaste eestlaste, soomlaste ja ungarlaste olemasolu. Soome-ugri rahvaste koost\u00f6\u00f6d arendavatel \u00fcritustel vaikitakse riikluse saavutanud soome-ugri rahvad lihtsalt maha. Sama v\u00f5ib \u00f6elda ka Venemaa soome-ugri meedia kohta, kus pole \u00fchtki uudist soomeugrilaste koost\u00f6\u00f6 kohta Eestis, Soomes ja Ungaris (n\u00e4iteks t\u00e4navu augustis Tartus peetud XIV rahvusvaheline fennougristika kongress).<\/p>\n

V\u00f5ib ka t\u00e4heldada soome-ugri \u00fcrituste ja institutsioonide v\u00e4henemist. T\u00e4navu kevadel suleti S\u00f5kt\u00f5vkari f\u00f6deraalne soome-ugri rahvaste kultuuri\u00adkeskus ja kadus ka selle kultuuri- ja hariduss\u00fcndmusi vahendanud portaal finnougoria.ru. Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsioon kui sealsete soomeugrilaste keskne organisatsioon j\u00e4tkab k\u00fcll tegevust, kuid selle koduleht on j\u00e4rjest sisut\u00fchjem, ammugi ei kajastata seda, mis soomeugrilaste seas tegelikult toimub. Sama on juhtunud ka Saranski Volga-\u00e4\u00e4rse regionaalse soome-ugri keskuse kodulehega, kus uudiseid k\u00fcll ilmub, aga pool k\u00e4ib ersade ja mok\u0161ade kultuurielu kohta. Ja ega olukord soome-ugri uudistega sotsiaalv\u00f5rgustikus Vkontakte parem ole.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Selle aasta septembrist on nii, et soome-ugri rahvastele on j\u00e4\u00e4nud koolis \u00fcks emakeele tund n\u00e4dalas, lisanduda v\u00f5ib ka \u00fcks kirjanduse tund.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Erakogu<\/p>\n

Kurb lugu keeltega<\/p>\n

Soome-ugri keeltega on j\u00e4tkuvalt kurb lugu, millest soomeugrilased peaksid r\u00e4\u00e4kima, kuid see pole ilmselt v\u00f5imalik. T\u00e4navu septembrist on nii, et neile on j\u00e4\u00e4nud koolis \u00fcks emakeele tund n\u00e4dalas, lisanduda v\u00f5ib ka \u00fcks kirjanduse tund. Otsused on tehtud Moskvas ja paistab, et nende vastu ei saa. V\u00e4hemalt pole n\u00e4ha ega kuulda soome-ugri rahvaste rahvusorganisatsioonide protestiavaldusi. Riiklikul tasemel soome-ugri keelte m\u00f5ttetuks kuulutamise t\u00f5ttu on rahvuskeele \u00f5pet pooldavate lapse\u00advanemate hulk drastiliselt kahanenud. 2022. aastal soovis 54,2% karjala rahvusest vanematest, et nende laps saaks haridust ainult vene keeles, ja 45,8% soovis, et nende lapsed r\u00e4\u00e4giksid ainult vene keeles. Komi keelt \u00f5ppis aga 2023\/2024. \u00f5a emakeelena 3,5% komi \u00f5pilastest, kuigi alles 2016\/2017. \u00f5a 66%.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcdseks on j\u00f5utud selleni, et v\u00f5im s\u00fc\u00fcdistab vanemaid, et nood ei r\u00e4\u00e4gi oma lastega rahvuskeelt. Seda oligi vaja t\u00f5estada: kallid soome-ugri rahvad, te olete ise s\u00fc\u00fcdi, et teie keele olukord on selline, nagu ta on. Praegu valdab heal juhul pool end soomeugrilaseks pidajatest oma keelt, pool on venekeelsed. Noorte olukord on hullem: kui uskuda kuuldut, siis varem t\u00e4ielikult rahvuskeelsete k\u00fclade noored on l\u00e4inud \u00fcle vene keelele, ehkki k\u00fclas ei ela peaaegu \u00fchtki venelast.<\/p>\n

K\u00e4ngunud omakeelne kultuurielu<\/p>\n

On ainult aja k\u00fcsimus, millal see k\u00f5ik kajastub kultuurielus. Rahvusteatris on venekeelseid lavastusi aina enam, aga probleemiks on ka n\u00e4itlejate ja publiku halb rahvuskeele valdamine. Nii n\u00e4iteks lahvatas 2024. aasta septembris skandaal, kui televisioonis n\u00e4idatud p\u00fcsti\u00adjalakom\u00f6\u00f6dias \u201eV\u00f5itlus aja p\u00e4rast\u201c naerdi v\u00e4lja karjala keel, nimetati karjala keelt naljakaks \u201eatavismiks, nagu seda on meeste rinnanibu\u201c. N\u00e4itleja \u00fctles ka, et ainuke koht, kus karjala keelt k\u00f5neldakse, on Karjala rahvusteater, mille karjalakeelseid etendusi vaatavad karjalased k\u00f5rvaklapid peas, et kuulata venekeelset s\u00fcnkroont\u00f5lget. Mari Eli noorsooteatri 2024\/2025. hooaja repertuaaris on t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud 28 etendusest 10 vene keeles. Noortele m\u00f5eldud 19 etendusest on 18 vene keeles ja \u00fcks mari keeles, lastele m\u00f5eldud 32 etendusest vaid \u00fcks mari keeles ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud vene keeles. Muusikalisi luuleetendusi on seitse, k\u00f5ik vene keeles, aga \u00fcks mari teemal. Seega on v\u00e4ga h\u00e4sti n\u00e4ha keele kasutamise muster. Kuna mari keele ja ka rahvuskeelse teatri olukord on teiste Venemaa soomeugrilastega v\u00f5rreldes palju parem, ei j\u00e4ta tulevik erilist lootust.<\/p>\n

Rahvuskeelse ajakirjanduse kurb seis pole muutunud (tiraa\u017eid v\u00e4henevad), aga eks see ole nii ka meil. Kui ainult soome-ugri rahvaste ajalehtede tiraa\u017e nii v\u00e4ike poleks: hea on, kui see on paar-kolm tuhat. Palju suurem pole rahvuskeelsete ajalehtede vaadatavus internetis. Viimasel ajal kasutatakse \u00fcha enam Vkontakte v\u00f5rku, kuid sealgi on j\u00e4lgijaid ja lugejaid vaid m\u00f5ni tuhat, v.a ajaleht Udmurt Dunne. Rahvuskeelsete raamatutega on lugu t\u00e4baramgi: kasvab tendents anda raamat v\u00e4lja kakskeelsena. Venemaa raamatupalati andmeil ilmus 2024. aastal mari keeltes 33 raamatut ja bro\u0161\u00fc\u00fcri, 19 komi keeles, 17 ersa ja mok\u0161a (mordva) ja 16 udmurdi keeles. On selge, et rahvuskeelne kirjandus n\u00f5uab riigi dotatsiooni. Seda on aga aina raskem hankida, sest s\u00f5div Vene riik otsib kokkuhoiukohti. Miks mitte siis soomeugrilaste keelte pealt kokku hoida \u2013 ja nii tehtigi. N\u00e4iteks 2024. aasta oktoobris katkestati k\u00f5igi Karjalas ilmuvate rahvuskeelsete aja\u00adlehtede v\u00e4ljaandmine. 2025. aastal hakkasid need k\u00fcll taas regulaarselt ilmuma, kuid v\u00e4henes maht ja lehed tehti mustvalgeks. N\u00fc\u00fcdseks on v\u00e4hemalt v\u00e4rvid tagasi.<\/p>\n

Rahvuskeelsest televisioonist pole m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kidagi, sest see piirdub m\u00f5ne tunniga p\u00e4evas ja sedagi hommikul kella kuuest \u00fcheksani. Laup\u00e4ev ja p\u00fchap\u00e4ev on soome-ugri keeltest vabad \u2013 puhkep\u00e4evadel pole rahvuskeelset televisiooni vaja. Raadioga on m\u00f5nev\u00f5rra paremini, maridel on lausa peaaegu \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi marikeelseid saateid edastav kanal. T\u00f5si, \u00fcle poole saatemahust kuuleb muusikat, kuid see on aidanud k\u00f5vasti kaasa rahvuskeelse muusika populariseerimisele. Venemaa soome-ugri rahvaste ainuke rahaliselt kasumlik kultuurivaldkond, mis ei vaja riigi dotatsiooni, on maride ja osaliselt ka udmurtide rahvuskeelne popmuusika.<\/p>\n

Kas tehisaru p\u00e4\u00e4stab v\u00e4ljasuremisest?<\/p>\n

Kas on midagi lohutavat ka? Peab tunnistama, et Vkontaktes on siiski rahvuskeelseid blogisid. M\u00f5nedel, eriti maridel ja udmurtidel, v\u00f5ib olla isegi kuni 20\u00a0000 lugejat, rohkem kui rahvuskeelsetel ajalehtedel. Kahjuks on neid v\u00e4he ja kuna rahastust pole, siis on need ebastabiilsed. Siiski on soome-ugri keeled hakanud tasapisi aina enam internetti kolima ja seda peab Venemaa soomeugrilaste rahvuslik eliit praegu ka k\u00f5ige olulisemaks. Google\u2019i t\u00f5lkerobot on juba niidumari, komi ja udmurdi keelel. Kiirelt arenev Yandexi t\u00f5lkemootor pakub v\u00f5imalust t\u00f5lkida komi, mari, udmurdi, ersamordva keelest vene keelde. Ka ChatGPT suudab suhelda m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral mari, udmurdi ja komi keeles. Keele\u00adkorpuste ja keeletehnoloogilise toe poolest on soome-ugri keelte seas parimas seisus komi keel (tekstikorpuses 88 miljonit s\u00f5na), j\u00e4rgnevad mari (21 miljonit) ja udmurdi keel (16 miljonit s\u00f5na). Keelte digimine k\u00e4ib praegu k\u00fcllaltki heas tempos. Kas tehnoloogia ja tehisaru p\u00e4\u00e4stab soome-ugri keeled, seda n\u00e4itab aeg.<\/p>\n

Lootkem parimat, t\u00e4histagem h\u00f5imu\u00ad\u00adp\u00e4eva, m\u00f5elgem soome-ugri rahvaste peale ja heisakem lipud!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Homme on h\u00f5imup\u00e4ev, \u00e4rgitades k\u00fcsima, kuidas l\u00e4heb Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel praegu, mil k\u00e4ib neljas Venemaa-Ukraina s\u00f5ja-aasta. Kuidas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21429,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,12328,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-21428","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-soome-ugri","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21428","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21428"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21428\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21429"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21428"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21428"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21428"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}