Sel n\u00e4dalal said eestlased lisaks jaanip\u00e4evale nautida ka harukordset spordis\u00fcndmust. Maailma k\u00f5ige tugevama korvpalliliiga NBA talendikorje draft’i teises raundis valiti kokku 52. valikuga rahvuskaaslane Henri Veesaar.<\/p>\n
Keskm\u00e4ngija Veesaare, kes paljajalu veidi \u00fcle 211 sentimeetri pikk ja kaalub 103 kilogrammi, saatus tekitas suurt furoori. Nimelt ennustasid mitmed eksperdid, et ta v\u00f5iks valituks osutuda juba esimese valikuringi l\u00f5pus v\u00f5i \u00e4\u00e4rmisel juhul teise ringi alguses. Sellest kukkus ta aga m\u00f5nik\u00fcmmend valikut hilisemaks, mille taga oli v\u00e4idetavalt agendi surve t\u00e4iemahulise lepingu s\u00f5lmimiseks.<\/p>\n
Yahoo Sportsi ajakirjanik Kevin O’Connor kirjutas, et Veesaar ja tema agent keeldusid s\u00f5lmimast nn kahepoolset (two-way) lepingut, mille alusel oleks eestlane saanud m\u00e4ngida ka NBA arenguliigas.<\/p>\n
Kuigi Veesaare valimine NBA-sse on Eesti sportlaste kontekstis \u00fcsnagi harukordne, pole ta siiski sugugi ainuke eestlasest korvpallur, kes on m\u00e4nginud korvpalli unistuste liigas.<\/p>\n
1996. aastal valis Utah Jazz draft’i 25. valikuga enda ridadesse Martin M\u00fc\u00fcrsepa. 207 sentimeetri pikk M\u00fc\u00fcrsepp saadeti vahetustehinguga edasi Miami Heati, kus j\u00f5udis m\u00e4ngida 10 m\u00e4ngu ning saadeti seej\u00e4rel omakorda edasi Dallas Mavericksi, kus kahe hooajaga m\u00e4ngis kokku 73 m\u00e4ngu.<\/p>\n
Kokku m\u00e4ngis M\u00fc\u00fcrsepp NBA-s aastatel 1996-1999 83 m\u00e4ngu ning selle ajaga panustas keskmiselt 11,5 m\u00e4nguminutiga 4,7 punkti ja 2,2 lauapalli.<\/p>\n
Teatud m\u00f5ju M\u00fc\u00fcrsepa NBA-karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5pule oli ka 1998-1999 aastal toimunud t\u00f6\u00f6seisakule, kus klubiomanikud ja m\u00e4ngijate esindajad ei j\u00f5udnud kokkuleppele palgatingimuste osas ning NBA-s ei peetud pool aastat \u00fchtegi kohtumist. L\u00f5puks l\u00fchendati 82-m\u00e4nguline p\u00f5hihooaeg 50 m\u00e4ngu peale.<\/p>\n
Samas t\u00f5des M\u00fc\u00fcrsepp ise hiljem, et m\u00e4nguseisak polnud selle peat\u00fcki l\u00f5ppemises otsene tegur, sest Mavericks vahetas M\u00fc\u00fcrsepa Phoenix Sunsi, kes omakorda vahetas eestlase Chicago Bullsi. M\u00e4ngumehe enda s\u00f5nul siukene trall talle aga ei meeldinud ning ta m\u00f5tles, et teeb paar hooaega Euroopas. NBA-sse tagasi M\u00fc\u00fcrsepp ei j\u00f5udnudki<\/p>\n
2024. aastal j\u00f5udis NBA-sse Henri Drell. 206 sentimeetrit pikk \u00e4\u00e4rem\u00e4ngija j\u00f5udis unistuste liigasse l\u00e4bi selle t\u00fctarliig G-liiga.<\/p>\n
Seal m\u00e4ngis ta enne kaks hooaega ning tolles tehtud silmapaistvate esituste baasil j\u00f5udiski Drell l\u00f5puks 2023-2024 hooajal Chicago Bullsi nimekirja, kus sai kirja neli m\u00e4ngu. Keskmiselt 7,5 m\u00e4nguminutiga sai Drell kirja 2,8 punkti, \u00fche lauapalli ja \u00fche resultatiivse s\u00f6\u00f6du.\u00a0<\/p>\n
Rohkem Drell NBA-s m\u00e4nginud pole ning t\u00e4navuse hooaja l\u00f5petas Hispaania meistriliigas Badalona Joventuti ridades.<\/p>\n
Kes lahkus ja kes j\u00e4i<\/p>\n
Kui senimainitud nimed spordis\u00f5brale \u00fcllatust ei valmista, siis v\u00e4hemtuntud on ilmselt Tartus s\u00fcndinud Jaak (Jack) Ardoni nimi.<\/p>\n
1939. aastal s\u00fcndinud 206 sentimeetrit pikk Ardon l\u00e4ks 1944. aastal koos vanematega Saksamaale ja sealt edasi aastal 1949 USA-sse.<\/p>\n
Aastatel 1959 kuni 1962 m\u00e4ngis tolle aja kohta v\u00e4ga pikka kasvu Ardon Tulane’i \u00fclikooli korvpallimeeskonnas keskm\u00e4ngijana ning harrastas \u00fclikoolip\u00e4evil ka kergej\u00f5ustikku (1961. aastal h\u00fcpatud k\u00f5rgush\u00fcpperekord oli n\u00e4iteks 1,95).<\/p>\n
Just Ardon v\u00e4rvati 1962. draft’i 55. m\u00e4ngijana esimese eestlasena NBA profiliigasse Chicago Zephyrsi meeskonda, kuid \u00fchtegi m\u00e4ngu ta siiski kirja ei saanud.<\/p>\n
Hooajal 1962\/1963 m\u00e4ngis Ardon Kansas City Steersis ABL-is (American Basketball League), tulles ka liiga meistriks. P\u00e4rast sportlasekarj\u00e4\u00e4ri katkestanud p\u00f5lvevigastust oli ta 35 aastat New Jersey osariigis pesapallitreener ning tegutses autom\u00fc\u00fcja ja kinnisvaramaaklerina. Ardon suri 2000. aastal.<\/p>\n
Juttude j\u00e4rgi n\u00f5udis oma ridadesse eestlast ka NBA \u00fche v\u00f5imsama d\u00fcnastia arhitekt legendaarne Boston Celticsi treener Red Auerbach.<\/p>\n
Auerbach, kelle juhendatud Celtics v\u00f5tis vahemikus 1957 kuni 1966 koguni \u00fcheksa NBA meistritiitlit, oli l\u00e4inud 1965. aastal N\u00f5ukogude Liidu (NL) koondisega USA turneel m\u00e4nginud kahemeetrise tsentri Jaak Lipso juurde jutuga, et soovib teda oma meeskonda.<\/p>\n
“Kes teist on Lipso?, k\u00fcsis Auerbach. Sirutasin k\u00e4e ja t\u00f5usin. “Ma arvasin et sa oled pikem,” s\u00f5nas Auerbach. “Aga ma olen k\u00f5igega kursis ja v\u00f5tan ta,” p\u00f6\u00f6rdus ta n\u00e4ost halli (Aleksandr) Gomelski [pikaaegne NL-i korvpallikoondise peatreener] poole. Too ei osanud muud kui asja naljaks p\u00f6\u00f6rata ja \u00f6elda: “Kui te annate mulle (Bill) Russelli [peetakse laialdaselt \u00fcheks NBA aegade parimaks m\u00e4ngijaks], siis ma annan teile Lipso.” \u2013 “Russelli ma teile ei anna, aga Lipso v\u00f5tan ikka,” vastas Auerbach. Talle \u00fcldiselt “ei” ei \u00f6eldud,” meenutas Lipso hiljem Sportland Magazine’ile.<\/p>\n
Kuna Lipso oma pere \u00fcksinda okupeeritud Eestisse j\u00e4tta ei tahtnud, siis ei \u00f5nnestunudki tal NBA-s m\u00e4ngida. Samas, \u00f5nnestus tal v\u00f5ita kolme tooni medalid nii ol\u00fcmpiam\u00e4ngudelt, maailmameistriv\u00f5itlustelt ning Euroopa meistriv\u00f5istlustelt. Lipso lahkus meie hulgast 2023. aastal.<\/p>\n
Kuigi teadaolevalt Eesti p\u00e4ritolu treenereid NBA-s olnud pole, siis n\u00fc\u00fcd saab t\u00f5deda, et omanikeringis on.<\/p>\n
Nimelt kuulus Eesti ettev\u00f5tja Taavet Hinrikus investorite gruppi, mis ostis 4,25 miljardi USA dollari eest NBA korvpalliv\u00f5istkonna Portland Trail Blazers.<\/p>\n