![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3667912h8643t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu: Kaidi Ruusalepp Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nR\u00e4\u00e4gime “Reedeses intervjuus” \u00fche hotelli rajamise idee n\u00e4itel regionaalpoliitikast. Eesti \u00fche kehvemal j\u00e4rjel piirkonna Ida-Virumaa k\u00f5rval on Kagu-Eesti. Kui Ida-Virumaa puhul on rida Euroopa Liidu meetmeid, mis aitavad piirkonda tuua t\u00f6\u00f6kohti ja inimesi, siis Kagu-Eesti tulevik on erinevate demograafiliste prognooside kohaselt nukram. Aga ometi on inimesi, kes Kagu-Eestisse usuvad, tere, ettev\u00f5tja ja investor Kaidi Ruusalepp!<\/p>\n
Tere!<\/p>\n
\u00d6elge alustuseks, kas P\u00f5lva on parem kui V\u00f5ru.<\/p>\n
Loomulikult! Ma olen ju P\u00f5lvast p\u00e4rit, muidugi on P\u00f5lva parem kui V\u00f5ru.<\/p>\n
K\u00f5ige suuremas segaduses v\u00f5ivad olla just V\u00f5ru inimesed, kuuldes uudist, et keegi investeerib 25 miljonit eurot ja ehitab hotelli P\u00f5lvasse, mitte V\u00f5rru. Te saate ju aru, millele ma vihjan. <\/p>\n
Ilmselt.<\/p>\n
Miks see nii on, et V\u00f5ru inimeste jaoks pole P\u00f5lva endiselt linn?<\/p>\n
Ma ei oska \u00f6elda, sest ma pole v\u00f5rukas, vaid p\u00f5lvakas. Konkureerimine ei k\u00e4i ainult v\u00e4ikelinnade vahel. Paar n\u00e4dalavahetust tagasi olin Riias EBRD (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga) aastakonverentsil, kus Eesti, L\u00e4ti ja Leedu olid laval, meie esindasime Ericsson Eesti juhiga Eestit.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisime samamoodi teemal, kas Balti riigid on omavahel pigem s\u00f5brad v\u00f5i konkurendid. Eestlased t\u00f5id loomulikult konkureerimise teema \u00fcles, et me oleme k\u00f5ige v\u00e4iksemad ja v\u00e4iksematele meeldib ikka suurematega konkureerida. Nii ka p\u00f5lvakad ja v\u00f5rukad ja Tartu omad \u2013 meil k\u00e4ib omavahel heas m\u00f5ttes konkureerimine.<\/p>\n
Minu meelest on see \u00fcks Eesti eelistest \u2013 kui sa konkureerid endast suurematega, ka ettev\u00f5tluses konkureerime maailma nimedega\u00a0\u2013, siis me oleme ise endale seadnud heas m\u00f5ttes maailma lati. Nii nagu sportlastega: kui sa ei taha saada maailmameistriks, siis sa ka ei saa maailmameistriks. Eluterve konkurents \u2013 v\u00e4ikelinnade, k\u00fclade, Eesti, L\u00e4ti, Leedu v\u00f5i Eesti iduettev\u00f5tete ja maailma iduettev\u00f5tete vahel \u2013 viib minu meelest m\u00f5nusasti edasi.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla te oskate seletada, mis lood P\u00f5lva ja V\u00f5ru vahel on \u2013 selline s\u00f5bralik n\u00f6\u00f6k \u2013, aga saan aru, et P\u00f5lva-V\u00f5ru suhted on nagu Eesti-L\u00e4ti suhted, siis tegelikult on laiem kontekst avatud \u2013 ehk ei midagi paha, pigem s\u00f5bralik n\u00f6\u00f6k.<\/p>\n
Jaa, loomulikult s\u00f5bralik n\u00f6\u00f6k! On n\u00e4ha, kuidas t\u00f6\u00f6j\u00f5ud kahe linna vahel liigub ja kuidas regiooni koos panustatakse, et kogu Kagu-Eesti saab panna \u00fche m\u00fctsi alla. P\u00f5lva ja V\u00f5ru, ka Valga \u00fchel hetkel, et nad pingutaksid koos oma regiooni arengu nimel.<\/p>\n
Teile meeldib siis V\u00f5ru ka?<\/p>\n
Muidugi meeldib mulle V\u00f5ru! Mulle meeldivad ka V\u00e4rska, R\u00e4pina ja Valga.<\/p>\n
Olen ise ka Kagu-Eesti taustaga ja m\u00e4letan, kuidas kunagi soovis V\u00f5ru maavanem Robert Lepikson luua haldusreformi k\u00e4igus Suur-V\u00f5rumaa, mille keskus oleks loomulikult olnud V\u00f5ru linn. Valga inimesed ei saanud \u00fcldse aru, nende jaoks oli L\u00f5una-Eesti keskus toona ja on ka n\u00fc\u00fcd Tartu. P\u00f5lvaga on vist sama lugu?<\/p>\n
P\u00f5lva ja \u00fcldse kogu Kagu-Eesti lugu on olnud huvitav. Kui me l\u00e4heme sadu v\u00f5i isegi tuhatkond aastat tagasi ja vaatame geograafiat ning Peipsi j\u00e4rve sinna juurde, siis suur liikumine, kaubateede, inimeste, rahvaste ja viikingite liikumine itta, allapoole l\u00f5unasse, on k\u00f5ik k\u00e4inud Kagu-Eesti kaudu.<\/p>\n
Kagu-Eesti oma looduse ja kiirevooluliste j\u00f5gedega on m\u00e4nginud kaubateedes ja piirkonna arengus tugevat rolli. See, kas piirkonda veab parasjagu P\u00f5lva, V\u00f5ru, Valga v\u00f5i Tartu, ei m\u00e4ngi suures ajaloolises plaanis mingit rolli. Kagu-Eesti on olnud koht, kus suured j\u00f5ud on kas seisma j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i on sealtkaudu toimunud l\u00e4bi sajandite liikumine.<\/p>\n
Reedene intervjuu: Kaidi Ruusalepp Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Te olete P\u00f5lvast ja teate, kui vahva ja tore see linn on. Kas ma saan \u00f5igesti aru, et teie soov on seda kogemust jagada paljudega ning selleks rajategi P\u00f5lvasse hotelli?<\/p>\n
Jah, aga P\u00f5lva ei ole ainult \u00fcksinda iseseisev koht, kui me r\u00e4\u00e4gime ka hotellist, siis ega t\u00e4nap\u00e4eval t\u00e4henda hotell \u00fcksinda hotellinduse m\u00f5ttes seda, et sul on hoone, kus on 30 v\u00f5i 90 tuba, vaid kui maailma turismi arengut vaadata, siis kasvab hotellindus, mille nimi on hotell kui sihtkoht.<\/p>\n
Sama on P\u00f5lvaga. Hotelli nimi saab olema Metsa 7, sest aadress on Metsa 7. See on asukoha m\u00f5ttes geniaalselt paigutatud kinnistu: maja ees on kergej\u00f5ustikustaadion, \u00fcks Eesti parimaid, ja k\u00f5rval on tennisev\u00e4ljakud, m\u00f5ni kilomeeter eemal Mammaste matkarajad, suusarajad, k\u00f5rval Intsikurmu, ning teed viivad V\u00f5rru ja Haanjasse. Ehk asukoht iseeneses on ideaalne nii infrastruktuuri kui ka sinna tulemise m\u00f5ttes, sest me arvame, et hotell \u00fcksi inimesi meelitama ei hakka, hotell kui keskus toob inimesed Kagu-Eestisse.<\/p>\n
Ma saan aru, et see ei ole tavaline hotell. See on kallis, glamuurne, t\u00f5en\u00e4oliselt ei saa seal \u00f6\u00f6bimine olema v\u00e4ga odav, sest 25 miljonit \u2013 mis on l\u00e4bi k\u00e4inud ja elab oma elu, v\u00f5tke v\u00f5i j\u00e4tke \u2013 tuleb teil koos teiste investoritega v\u00e4lja k\u00e4ia ja tagasi teenida.<\/p>\n
Loomulikult tuleb tagasi teenida. V\u00e4ga palju on tulnud tagasisidet, ja kuulen ka siin nooti, et oi, Kagu-Eestisse 25 miljonit \u2013 see oleks nagu hinnang sellele, et \u00fcks regioon Eestis ei v\u00e4\u00e4ri investeeringuid. V\u00f5i kui v\u00e4\u00e4rib, siis kindlasti mitte 25 miljonit.<\/p>\n
Me oleme nii v\u00e4ike riik, et me ei saa endale lubada suhtumist, et Tallinnasse tohib investeerida ja seal on 25 miljonit aktsepteeritav, aga Kagu-Eestisse, P\u00f5lvasse mitte, kuna see piirkond ei v\u00e4\u00e4ri selliseid investeeringuid. Kui meie ettev\u00f5tjatena ning majanduse ja elu edendajatena ei usu \u00fchte oma piirkonda, siis kes veel usub?<\/p>\n
See keskus ei ole ainult hotell. Kui me vaatame Metsa 7 kinnistut, siis k\u00f5ik algab sellest, et maa all asub 50-meetrine lasketiir. See on olnud seal maja asutamisest alates, 1970ndatest, seal on 8+8 rada, see lasketiir tuleb korda teha ja taastada. Kui maa all on juba nii v\u00f5imas ruum ja ehitis, siis meie kui ettev\u00f5tjate \u00fclesanne on m\u00f5elda, mida selle ruumiga veel teha saab.<\/p>\n
N\u00e4iteks, kas selle saaks lisaks anda laskesuusatajate v\u00f5i vibulaskjate kasutusse, samuti korraldada seminare ja konverentse. Kui ehitada hoonele kihte juurde, arvestades ka staadioni, tennisev\u00e4ljakuid ja suusaradasid, on selle asja nimi kompleks, mitte hotell.<\/p>\n
See lasketiir, millest te nii s\u00e4ravate silmadega r\u00e4\u00e4kisite \u2013 kas see ei ole puudus? Miks peaks keegi minema rahu ja vaikust otsima kohta, kus asub lasketiir?<\/p>\n
Ma olen selle lasketiiru teema endale viimase pooleteise aasta jooksul selgeks teinud. Mina olen orienteeruja: mulle antakse kaart k\u00e4tte ja ma l\u00e4hen v\u00e4ikesesse metsa ning kui ma seal kedagi n\u00e4en, siis teisi orienteerujaid, kes samamoodi v\u00f5sas r\u00fcgavad. Laskmisel on aga palju eri komponente. See, millest meie r\u00e4\u00e4gime, on sport- ja ol\u00fcmpialaskmine ning seal on relvad ja paugud hoopis teistsuguse k\u00f5vadusega.<\/p>\n
Ei ole jahilaskmine?<\/p>\n
Ei, see ei ole jahilaskmine, see ei ole ka lasketiir, kus kaitseliit v\u00f5i politsei harjutamas k\u00e4ib. See on sportlaskmine, ol\u00fcmpialaskmine, ja relvad on teistsugused. Maa all saab sellega v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3667882hfbdft24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu: Kaidi Ruusalepp Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Olete n\u00f5us, et palju lihtsam oleks selline hotell rajada Tallinnast 50, maksimaalselt 100 kilomeetri kaugusele, ka seal on v\u00e4ga palju looduskauneid kohti ning \u00fcks suur eelis on toimiv lennujaam ja sadam, mis on turisti seisukohast v\u00e4ga olulised.<\/p>\n
Tartus on ka toimiv lennujaam. Eelmisel n\u00e4dalal tuli just uudis, et lennumahud Tartu lennujaamast muudkui kasvavad. Kui me r\u00e4\u00e4gime sellest hotellist, kompleksist, Kagu-Eestist ja P\u00f5lvast laiemalt, siis segment, millega meie t\u00f6\u00f6d teeme, on seiklusturism ja seiklusturist.<\/p>\n
Me oleme naljatanud, et see on linlane, kellel on kapis kalli premium-br\u00e4ndi porised matkasaapad. Kui v\u00f5tta see segment, siis nemad ei otsi kindlasti seiklust lennujaama l\u00e4heduses, sest lennujaama l\u00e4hedus on tavaliselt kaetud t\u00f6\u00f6stusliku infrastruktuuriga, mitte looduse infrastruktuuriga.<\/p>\n
Tallinnast P\u00f5lvasse kaks ja pool tundi s\u00f5itu ei ole \u00fchele seiklusturistile mitte midagi. Me oleme harjunud oma Eestiga, et P\u00f5lva on riigi teises otsas, aga kui me m\u00f5tleme Ameerika \u00dchendriikidele v\u00f5i isegi Soomele: kui s\u00f5ita rongiga P\u00f5hja-Soome ja sealt tuleb veel kaks ja pool tundi s\u00f5ita maastiku m\u00f5ttes kaunisse kohta, siis ei ole see ju mitte midagi.<\/p>\n
Logistiliselt me ei tegele sellega, et seiklusturist vaatab oma reisigraafikule peale, n\u00e4eb kahte ja poolt tundi ning \u00fctleb, et ta sinna ei l\u00e4he. Pigem on k\u00fcsimus, kuhu ta l\u00e4heb ja mida ta seal saab \u2013 kas ta saab joosta, matkata, linde vaadelda, jalgrattaga s\u00f5ita v\u00f5i lasketiirus olla. Lasketiir ei j\u00e4\u00e4 ainult sportlaste k\u00e4sutusse, ka hotellik\u00fclalised ja v\u00e4ljastpoolt tulevad inimesed saavad seal kindlasti laskmas k\u00e4ia.<\/p>\n
Kas need on professionaalsed sportlased v\u00f5i endised sportlased, kes tunnevad kirge oma huviala vastu, tahavad seda kogeda eri kohtades, tegeleda oma hobi ja harrastusega ning avastada ka kultuuri?<\/p>\n
Me ootame m\u00f5lemaid. Kui \u00fcmber on p\u00e4riselt v\u00e4lja arendatud taristu spordiv\u00e4ljakutega, siis peaksime olema rumalad, kui \u00fctleksime, et me profisportlasi siia ei oota. Eelk\u00f5ige on sihtgrupp, kellega me praegu t\u00f6\u00f6d teeme, harrastussportlased, kelle kohta \u00f6eldakse inglise keeles “masters”. Need on tavalised inimesed, kes k\u00e4ivad kontoris t\u00f6\u00f6l, aga garaa\u017eis on kolm p\u00e4ris korralikku jalgratast v\u00f5i viis paari suuski.<\/p>\n
Kes need on need keskealised mehed, keda me tunneme “kileviineritena”, kellel on kerge \u00fclekaal ja liibuvad riided?<\/p>\n
See on natuke kitsarinnaline l\u00e4henemine \u00fchele sihtgrupile. Minul on ka spordiriided kapis, aga ma ei tunne ennast keskealise mehena, ometi plaanin ma sellesse hotelli minna.<\/p>\n
Naistega on teine lugu.<\/p>\n
Spordiriided on t\u00e4nap\u00e4eval ikka sellised, mis v\u00f5imaldavad lihtsamini sporti teha, ja kui spordiriie on \u00fcmber keha, siis ta on \u00fcmber keha.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime seiklejatest heas m\u00f5ttes, siis \u00fcks hea n\u00e4ide on maratonjooksu areng viimase 20 aasta jooksul. 20 aastat tagasi oli v\u00f5imalik Londoni ja New Yorgi maratoni rajale saada, aga praegu saab sinna ainult \u00fcks-kaks protsenti soovijatest.<\/p>\n
Tervislik eluviis ja tervislik elustiil on laiemalt k\u00e4ibel kui lihtsalt endiste profisportlaste p\u00e4rusmaa. Kuskil nad peavad ju trenni tegema, et see maraton \u00e4ra joosta.<\/p>\n
Inimesed saavad aru, et nende tervis loeb. Toitumine ja liikumine \u2013 k\u00f5ik see on kujunenud omaette \u00e4rimudeliks ja inimesed on valmis sinna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt panustama. \u00c4rip\u00e4ev kirjutab, et sporditurism kasvab aastas 10\u201317 protsenti, samal ajal kui turismisektor tervikuna kasvab umbes 3,5 protsenti aastas. Seega olete teinud panuse kasvavale turule.<\/p>\n
Jah, me oleme neid numbreid vaadanud ja anal\u00fc\u00fcsinud viimased 12 kuud. Metsa 7 seadis oma olemuselt asukoha ja juba olemasoleva sportliku infrastruktuuriga meile lati ette. Oleme v\u00e4lja arvutanud, vaadates spordi- ja seiklusturismi kiiret kasvu maailmas ja Euroopas, et umbes 10 aasta p\u00e4rast on Euroopas puudu 200 kuni 500 hotelli, et seiklejate ja reisijate segmenti \u00e4ra majutada.<\/p>\n
Kui ma Tallinna hotellipidajatega r\u00e4\u00e4gin, siis nende keskne mure on see, et tullakse aina v\u00e4hem, Eesti on aina kallim riik ja isegi kui tullakse, siis \u00f6\u00f6bitakse v\u00e4hem \u00f6id ja kulutatakse v\u00e4hem raha. Te olete teinud panuse j\u00f5ukamatele inimestele. Kuidas te teate, et nad teid \u00fcles leiavad ja kuidas teha nii, et nad v\u00f5imalikult kauaks P\u00f5lvasse j\u00e4\u00e4ksid?<\/p>\n
Nemad ei pea meid \u00fcles leidma, meie peame nemad \u00fcles leidma. See on v\u00e4ikese riigi ja v\u00e4ikeste ettev\u00f5tjate p\u00f5hiteema. On ju naljatatud, et eestlased on k\u00f5vad m\u00fc\u00fcjad: hommikul tulevad t\u00f6\u00f6le ja hakkavad klienti ootama.<\/p>\n
Me peame minema nende juurde. Vaatamata sellele, et P\u00f5lva hotellikompleksi ehitus hakkab t\u00f5en\u00e4oliselt peale alles 2027. aasta teises pooles, suhtleme juba praegu oma sihtgruppide ja segmentidega, et p\u00e4riselt kaardistada, kes tulevad esimesel ja kes teisel aastal.<\/p>\n
Teiseks, kui v\u00f5tta seiklusturism, siis need turistid \u00f6\u00f6bivad keskmiselt \u00fches hotellis neli \u00f6\u00f6d. Nad tulevad sinna, et minna kas matkama, jooksma v\u00f5i linde vaatlema, kusjuures Kagu-Eesti on imeline linnuvaatluspaik. Me ei ole sellest v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4kinud ega Kagu-Eestit linnuvaatlejatele \u00fcle maailma v\u00e4lja pakkunud, aga sellega v\u00f5iksime ja peamegi tegelema hakkama.<\/p>\n
Nad on teistsugused inimesed, see on teistsugune segment. Linnaturist tuleb \u00fcheks-kaheks \u00f6\u00f6ks, ta on l\u00e4bis\u00f5idul v\u00f5i \u00e4riturist. Me oleme ise ka oma reisidel linnades vaid m\u00f5ned \u00fcksikud \u00f6\u00f6d ja liigume kiiresti edasi maale. Aga kui me l\u00e4heme maale, siis oleme \u00fches hotellis neli kuni viis \u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Millistest riikidest need inimesed, kelle puhul te juba turuanal\u00fc\u00fcsi teete, v\u00f5iksid tulla? Millised on teie unistuste turud, kust siia tullakse?<\/p>\n
Metsa 7 kontekstis ei saa me niimoodi vaadata juba ainu\u00fcksi seet\u00f5ttu, et meil on eri k\u00fclalistegrupid.<\/p>\n
V\u00f5tame linnuvaatlejad: nad tulevad ainult kevadel ja s\u00fcgisel, kui on lindude r\u00e4nne \u2013 suvel k\u00e4iakse l\u00e4bi, aga p\u00f5nevamad ajad on ikkagi kevad ja s\u00fcgis.<\/p>\n
Nemad on Briti d\u017eentelmenid.<\/p>\n
Jah, \u00fctleme niimoodi. Kui me vaatame aga laskjaid ja laskeklubisid, siis sihtgrupp on eelk\u00f5ige Kesk-Euroopa j\u00f5ukamad riigid, n\u00e4iteks \u0160veits ja selle \u00fcmbrus ning jooksjad ja jooksuklubid on samuti paljuski suurlinna inimesed, kes k\u00e4ivad kevadest s\u00fcgiseni n\u00e4dalaks ajaks kuskil laagrites. Nii et me ei \u00fctle, et p\u00fc\u00fcame kas Soome v\u00f5i Suurbritannia turisti v\u00f5i ameeriklasi.<\/p>\n
On kaks arengut: palju asiaate liigub Euroopasse ja just P\u00f5hja-Euroopasse, ka l\u00f5unaeurooplased on puhkamas P\u00f5hja-Euroopas. P\u00f5hjus on kliima soojenemine. Inglise keeles on selle termini nimi “coolcation”, ehk kui on vacation (puhkamine), siis siin on “mahajahtumispuhkus”. Eriti Aasia suurlinnades, kus temperatuur t\u00f5useb paar kraadi, on reaalsus see, et asfalt ja suured klaashooned k\u00fctavad linna veel omajagu. Nii et nende jaoks tulla siia novembris v\u00f5i detsembris on seiklus omaette.<\/p>\n
Kui palju te olete inimesena pidanud arenema? Kas v\u00f5i see, kui te r\u00e4\u00e4gite Briti ornitoloogiahuvilistest \u2013 kuiv\u00f5rd selgeks te selle harrastuse olete endale pidanud tegema, kui palju energiat on selleks kulunud?<\/p>\n
Ma \u00fcksinda k\u00f5ike seda ei tee, sest minu taust ei ole majutusettev\u00f5tlus ega hotellindus, vaid k\u00f5ige laiemalt tehnoloogiasektor. Meil on meeskond, kellega me kliendi- ja k\u00fclalissegmente l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tame ja numbreid kokku paneme, aga \u00f5ppimisk\u00f5ver on olnud v\u00f5imas. Kuni selleni v\u00e4lja, et arhitektide ja ehitajatega tuleb arutada, millest me vahelaed teeme, konstruktsioonid. N\u00e4iteks CLT-st, mis on ristkihtliimpuit \u2013 uus ehitusmaterjal, ja P\u00f5lvas on Arcwood, kes seda toodab.<\/p>\n
Minnes \u00fchest sektorist teise, tuleb palju \u00f5ppida, aga juhina tuleb teada, mida sa ei tea ja mida sa v\u00f5ib-olla kunagi ei hakka teadma \u2013 ning sellesse kohta leida inimesed, kes teavad.<\/p>\n
Sellest, milline on ornitoloogiahuviliste ise\u00e4ralik huvi, v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud saate. Ma olen n\u00e4iteks kogenud, et kui tuleb teade, et kusagil Lahemaal on n\u00e4htud lindu, keda Eestis on korra-kaks veel n\u00e4htud, siis nad istuvad autodesse ja hakkavad selles suunas tormama. See t\u00e4hendab ju, et tulevikus peab ka P\u00f5lva hotell olema valmis, et \u00fchel hetkel tuleb ootamatult tagada transport v\u00f5ib-olla k\u00fcmnele Briti d\u017eentelmenile, kes seal viibivad ja tahavad j\u00f5uda n\u00e4iteks L\u00e4mmij\u00e4rve kaldale.<\/p>\n
Eks aeg hakkab n\u00e4itama, kui kiiresti ja kui suurele hulgale transport tuleb tagada. Oleme kaardistanud Eesti linnuvaatluskohti, just neid k\u00f5ige magusamaid kohti, kuidas sinna saab ja millisel ajal on k\u00f5ige m\u00f5istlikum sinna minna. Enne veel, kui me hotelli lahti teeme, teeme m\u00f5ned testreisid. Kui uksed on p\u00e4riselt lahti, siis me teame, kes nad on, kust nad tulevad, mida nad tahavad, millal nad s\u00fc\u00fca tahavad, mis kell nad peavad v\u00e4lja s\u00f5itma ja mis kell tagasi tulevad.<\/p>\n
Kuid kuhu j\u00e4\u00e4b golf, tennis ja ratsutamine? Ma olen aru saanud, et need on eriti j\u00f5ukate inimeste spordialad.<\/p>\n
L\u00e4him golfirada P\u00f5lva kontekstis on Otep\u00e4\u00e4l. Need, kes soovivad golfi m\u00e4ngida, on loomulikult oodatud ja saavad Otep\u00e4\u00e4le minna. Mis puudutab ratsutamist ja muid alasid, siis \u00e4ri ei ole v\u00f5imalik \u00fcles ehitada nii, et pakud teenust absoluutselt k\u00f5ikidele \u2013 sest siis saavad k\u00f5ik natukene. Me peame ikkagi valikud tegema.<\/p>\n
Nagu oleme naernud, siis meil on igal korrusel tossupesuruum. Kui tullakse jooksmast, matkamast v\u00f5i rattaga s\u00f5itmast, siis on vaja jalan\u00f5ud puhtaks ja kuivaks saada. Keldris saab rattaid hooldada ja rentida ning suuski m\u00e4\u00e4rida ja hooldada. K\u00f5iki ei j\u00f5ua teenindada, nii et mingisugune valik tuleb teha. See on meie jaoks v\u00e4ga oluline nii turunduse kui ka arhitektuuri kontekstis. Aga tennisev\u00e4ljakud on olemas.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3667909hb814t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu: Kaidi Ruusalepp Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
See Metsa 7, mis on aadressina l\u00e4bi k\u00e4inud, ja hotell, millest me r\u00e4\u00e4gime \u2013 seda tegelikult ju veel ei ole. Juhuks, kui kuulajad on alles liitunud ja k\u00fcsivad, mis reklaamsaade see on, k\u00fcsin, kas v\u00f5ib juhtuda, et seda hotelli ei tule. R\u00e4\u00e4gime lihtsalt millestki, mis on teie visioon ja soov?<\/p>\n
Selleks peab Eesti oma eluga sinna j\u00f5udma, et meil ei tule paljusid asju. Maailmas ei ole praegu lihtsad ajad. Elame agressiivse naabri l\u00e4hedal, aga meid m\u00f5jutab ka L\u00e4his-Ida. Arvestades seda, et L\u00e4his-Idas on \u00fcks v\u00e4ike ja kitsas v\u00e4in, kust k\u00fctus l\u00e4bi ei liigu ja meil piltlikult \u00f6eldes leivahinnad t\u00f5usevad, on maailm praegu omavahel tihedalt seotud. K\u00f5ik, mis juhtub maailma teises otsas, m\u00f5jutab meid ka, sest maailma majandus on globaalne. Elud on globaalsed.<\/p>\n
Oleme jaganud Metsa 7 arendusprojekti kaheks. Esimene faas on see, et me oleme ehitusvalmis, mis t\u00e4hendab, et ehitushange on v\u00e4lja kuulutatud ja tulemused olemas. See faas peaks valmis olema j\u00e4rgmiseks suveks.<\/p>\n
Kui see suvi on k\u00e4es, n\u00e4eme, mis toimub maailmas, maailma majanduses ja geopoliitikas. Meil on valmidus loomulikult l\u00f5puni ehitada, aga peame olema valmis ka selleks, et v\u00f5ib-olla tuleb aastane paus.<\/p>\n
S\u00fcndmusi, mis v\u00f5ivad k\u00f5ike muuta, on viimastel aastatel olnud k\u00fcll ja k\u00fcll \u2013 piisas \u00fchest COVID-19 viirusest, kui kogu maailm oli kinni ja hotelli\u00e4rid said m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse p\u00f5ntsu. Siis praegune mure, mida te ka puudutasite: erinevad s\u00f5jad, aga ka s\u00f5da Ukrainas. Viimastel n\u00e4dalatel pole meie \u00f5huruumi droonid l\u00e4binud, aga m\u00f5istate ju, et sisuliselt Venemaa piiri \u00e4\u00e4rde v\u00f5ib paljudel olla emotsionaalselt v\u00e4ga keeruline tulla.<\/p>\n
Loomulikult v\u00f5ib olla keeruline tulla. Samamoodi v\u00f5ib olla keeruline minna Dubaisse puhkama ja avastada, mis \u00fcmberringi toimub.<\/p>\n
Siin on kaks teemat. Esimene on see, et ettev\u00f5tlus on oma olemuselt riskide v\u00f5tmine ja ettev\u00f5tjad v\u00f5tavad riske, aga riske tuleb loomulikult v\u00f5tta kaalutletult. On ju \u00fctlemine, et kes ei riski, see \u0161ampust ei joo. Ma olen kasutanud ka v\u00e4ljendit, et kes ei riski, see joob Kellukest. Tahan, et Eesti \u00fchiskond ja Eesti ettev\u00f5tjad ei j\u00f5uaks sinna, et me joome pidevalt Kellukest, sest me ei ole julgenud riskida. Nii v\u00e4ikeses riigis peame julgema suurelt m\u00f5elda.<\/p>\n
Mina olen viimased 15 aastat tegutsenud Eesti iduettev\u00f5tete sektoris. Kui sellest sektorist 2005. v\u00f5i 2006. aastal t\u00f5sisemalt r\u00e4\u00e4kima hakati, Skype tegi exiti ja Eestisse tekkis esimest korda kapital, siis oli kahtlejaid p\u00e4ris palju. Eelmisel aastal tegid Eesti idusektori ettev\u00f5tted 10 miljardit eurot k\u00e4ivet, kasvades aasta varasemaga v\u00f5rreldes 20%. Nemad on olnud need, kes on p\u00e4riselt suurelt m\u00f5elnud ja riske v\u00f5tnud \u2013 nemad ei joo ainult Kellukest. Me peame julgema riske v\u00f5tta ja suuremalt m\u00f5elda, sest muidu oleme kogu aeg kuskil kellegi tagahoov.<\/p>\n
Teine asi on see, et Metsa 7 ei valmi niimoodi, et ma t\u00e4na m\u00f5tlen ja j\u00e4rgmine aasta on hotell valmis. See on suur ja pikk protsess ning meil on praegu valmis eskiis. Edasi liigume projekteerimise ja siis ehituse faasi. Alles seej\u00e4rel liigume sisustuse faasi ja siis tuleb kasutusluba. Ehk v\u00f5ib-olla 2029. aasta l\u00f5pupoole saame uksed lahti teha. Ma loodan, et siis ei lenda enam droonid, v\u00f5i kui lendavad, siis olemegi k\u00f5ik \u00fcks drooniv\u00e4li siin Skandinaavias ja kogu Euroopas.<\/p>\n
Kas teil on m\u00f5ni soovitus kaitseminister Pevkurile v\u00f5i laiemalt kogu valitsuskabinetile ja Eesti poliitikutele, kuidas r\u00e4\u00e4kida julgeolekumuredest nii, et see ei peletaks v\u00e4lisinvesteeringuid ja turiste Eestisse? \u00dcks asi on IT-valdkonnas \u00e4ri ajada, kus eksisteerib digitaalsete nomaadide m\u00f5iste \u2013 oled ja t\u00f6\u00f6tad seal, kus sulle meeldib. Kuid kui oled seotud investeeringuga, mis on maa k\u00fcljes, siis hotelli ju sealt p\u00fcsti ei t\u00f5sta ja \u00e4ra ei vii.<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes on nad erinevad, aga \u00fcldises plaanis ei ole vahet, sest enamik tehnoloogiaettev\u00f5tteid asub suure t\u00f6\u00f6j\u00f5uga siin Eestis. Nad palkavad siia inimesi ja toovad talente, insenere ja turundajaid \u00fcle maailma. Me k\u00f5ik tegeleme idapiiri teemaga, nii nagu mulle Br\u00fcsselis \u00f6eldi \u2013 see on ju Kirde-Euroopa. Me oleme ikkagi osa Euroopast heas m\u00f5ttes.<\/p>\n
Soome on samuti Venemaa l\u00e4hedal ja neil on palju pikem piir Venemaaga kui meil, kuid ma pole \u00fchtegi lugu m\u00f5nest L\u00e4\u00e4ne v\u00e4ljaandest lugenud, et kas Imatra v\u00f5i Sakkola on j\u00e4rgmised. K\u00fcll aga loen korra kuus v\u00f5i isegi rohkem sellest, kas Narva on j\u00e4rgmine.
Kas teie \u00e4ripartneritel pole olnud k\u00fcsimust, et kuulge, Petseri on P\u00f5lvast 40 kilomeetri kaugusel ja Vene piir on linnulennult isegi l\u00e4hemal \u2013 kas mingit paremat kohta ei ole?<\/p>\n
Meie \u00e4ripartnerid on Norrast ja nendel ei ole seda k\u00fcsimust kordagi tekkinud. T\u00e4nap\u00e4eval ei ole ju niimoodi, et tulevad tankid \u00fcle piiri ja Kagu-Eesti on esimene. Ei tulda enam tankidega. Me n\u00e4eme, missugusesse faasi on agressiivne s\u00f5japidamine j\u00f5udnud ja kui tugevalt on tehnoloogia s\u00f5japidamise \u00fcle v\u00f5tnud. Ka Eesti investeerib eelk\u00f5ige kaitsetehnoloogiasse, mitte kaitsetehnikasse.<\/p>\n
Me jagame piiri \u00fche agressiivse naabriga, oleme seda jaganud sadu, isegi tuhandeid aastaid. Vahel oli see riigipiir, vahel lihtsalt looduslik piir. Peame oskama siin hakkama saama. Nendele suurtele pealkirjadele tuleb lihtsalt vastata. Ja nagu maailmas tihti on: alustad heas m\u00f5ttes nendest inimestest, kelle jaoks piir ei oma t\u00e4htsust ja kes tulevad siia ning siis l\u00e4heb s\u00f5na levima.<\/p>\n
Maailmas on ka inimesi, kes keelduvad reisimast K\u00fcprosele, sest oli konflikt T\u00fcrgi ja K\u00fcprose vahel ning \u00fcks teooria, millest ma kuulsin, on see, et nad ei l\u00e4he K\u00fcprosele, sest Iisrael asub liiga l\u00e4hedal ja seal juhtub igasuguseid asju \u2013 k\u00fcll k\u00e4itub Iisrael oma naabritega nii nagu k\u00e4itub v\u00f5i p\u00fc\u00fctakse Iisraeli r\u00fcnnata, ja ei saa v\u00e4listada, et m\u00f5ni rakett lendab ka K\u00fcprosele. Saan aru, et me oleme sarnases seisus.<\/p>\n
On ka inimesi, kes ei reisi Ameerikasse, sellep\u00e4rast et seal pidevalt relvi kasutatakse. Inimestel on \u00f5igus elada oma turvatsoonis ja teha otsuseid sellest l\u00e4htuvalt. On ka inimesi, kes on heas m\u00f5ttes seiklejad. Maailmas on kaheksa miljardit inimest. K\u00fcll me suudame olla Eestis ja Eesti majanduses nii tugevad, et tuua siia need, kelle jaoks Eesti on turvaline koht. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige, millest v\u00e4ga paljud turistid ei tea midagi. Me peame eelk\u00f5ige uskuma iseendasse.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3667894h62d3t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu: Kaidi Ruusalepp Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime teie kaasinvestoritest. Avalikkusest l\u00e4bi k\u00e4inud informatsioon \u00fctleb, et projekti rahastavad neli asutajapartnerit ja te koondute ettev\u00f5ttesse Metsa Collection. Lisaks teile on seal Mart Vau, norralane Aleksander\u00a0Farstad ja ol\u00fcmpiav\u00f5itjast suusataja, norralane Stine Lise Hattestad Bratsberg. Mis teid \u00fchendab?<\/p>\n
Meid \u00fchendab ettev\u00f5tlikkus \u2013 oleme k\u00f5ik olnud ettev\u00f5tjad \u2013 ja sportlik seiklemine looduses.<\/p>\n
Olete varasemast tuttavad?<\/p>\n
Jah ja ei. Mardiga \u00f5ppisime koos Tartu \u00dclikoolis strateegilist juhtimist. Me ei ole kunagi koos t\u00f6\u00f6tanud, aga kui sa oled kellegagi mitu aastat koolipingis olnud ja koos l\u00f5put\u00f6\u00f6d kaitsnud, siis m\u00f5tled, et kunagi v\u00f5iks selle inimesega koos t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n
Stine Lisega on meil huvitav lugu: sattusime koos \u00fchel suurel laval esinema ja meil sobis omavahel, l\u00e4ksime p\u00e4rast seda l\u00f5unat s\u00f6\u00f6ma ning p\u00e4rast seda oleme sidet hoidnud ja Stine Lise oli see, kes meid Aleksandriga kokku viis.<\/p>\n
Aleksander on tehnoloogiaettev\u00f5tja, ta on Norras mitu suurt tehnoloogiaettev\u00f5tet \u00fcles ehitanud. Ta on samuti investor ja kui me saime aru, et minul on selline m\u00f5te Eestis ja temal seiklushotelli m\u00f5te Norras \u2013 tal on t\u00fckk maad ja mul on t\u00fckk maad \u2013, siis m\u00f5tlesime, et v\u00f5ib-olla vaatame seda gruppi laiemalt.<\/p>\n
Metsa Collectioni suurem eesm\u00e4rk on ehitada P\u00f5hjamaade seiklus- ja loodushotellide br\u00e4nd. Tahame omaenda hallatavate hotellide pealt ehitada v\u00e4lja ka frantsiisimudeli. Maailma \u00fcldises hotellinduses ja turisminduses on t\u00e4hele pandud, et Skandinaavia on viimase k\u00fcmne aasta jooksul hotellindust k\u00f5ige rohkem m\u00f5jutanud \u2013 alustades sisekujundusest ja toitlustusest kuni aktiivse looduses puhkamiseni v\u00e4lja. Aga mitte \u00fckski P\u00f5hjamaa hotellinduse ettev\u00f5te ei ole hakanud selle trendi peale oma tugevat br\u00e4ndi ehitama. Proovime ja vaatame, kuidas \u00f5nnestub. Kui me selle uudisega v\u00e4lja tulime, oli huvitav, et meile hakati pakkuma maat\u00fckke L\u00e4tist Uus-Meremaa ja Mongooliani v\u00e4lja. See t\u00e4hendab, et on veel ettev\u00f5tjaid, kes ei ole v\u00f5ib-olla turismisektorist p\u00e4rit, aga on m\u00f5elnud, et \u00e4kki peaks midagi sellist tegema.<\/p>\n
P\u00e4ris \u00fcksinda me hakkama ei saa, kaasame ka hotellinduse kompetentsiga inimesi. Oleme enda \u00fcmber meeskonna ehitanud. Eestis on meil disaini- v\u00f5i eskiisifaas l\u00e4bi, n\u00fc\u00fcd siseneme eskiisifaasi Norras. Meie k\u00f5igi jaoks on see olnud huvitav ja avastuslik teekond ning oleme avastanud, et ehitame midagi iseendale.<\/p>\n
Metsa 7 saab t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige esimesena valmis?<\/p>\n
Ei pruugi, sest nullist ehitada on k\u00f5ige kallim ja keerulisem. Meile on pakutud ka hotelle, mis on k\u00fcll juba p\u00fcsti, aga vajavad h\u00e4dasti renoveerimist ning mis oma looduse ja \u00fcmberasuvate sportimisv\u00f5imaluste t\u00f5ttu sobiksid meie gruppi. Olemasolev hoone korda teha ja avada on kindlasti kiirem protsess, kui hakata nullist k\u00f5iki lube taotlema ja siis kopp maasse l\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Mille poolest erineb Metsa 7 K\u00e4\u00e4riku Spordikeskusest? Kas olete viimastel aastatel K\u00e4\u00e4rikule j\u00f5udnud?<\/p>\n
Jah, olen seal palju k\u00e4inud, nii suusatamas kui ka suvel. K\u00e4\u00e4riku fookus on eelk\u00f5ige p\u00e4ris sportlasel, meiesugustel harrastajatel tuleb K\u00e4\u00e4rikul koha saamiseks mitu aastat ette planeerida.<\/p>\n
V\u00f5i peavad tutvused olema.<\/p>\n
Teiseks on see m\u00f5eldud suurematele laagrigruppidele. Meie pigem ei n\u00e4e end laagrite asukohana, sest spordilaagrite teenindamiseks peab olema natuke teistsugune \u00fcmbruskond, ka hotellis pakutav.<\/p>\n
Meie, K\u00e4\u00e4riku, k\u00f5rval asuv Haanja ja vahepealne Otep\u00e4\u00e4 \u2013 on tore nelik, mist\u00f5ttu on v\u00f5imalus, et Kagu-Eestisse tekib sportlike ja aktiivsete inimeste t\u00f5mbekeskus kogu regiooni, mitte ainult Eesti m\u00f5istes. Mida rohkem tekib sinna v\u00f5imalusi, mida rohkem me ise neid loome, seda kiiremini Kagu-Eesti areneb.<\/p>\n
Teil on plaanis luua ka digitaalne platvorm Metsa.ai, mis aitab siduda loodus- ja seiklusturismiteenuseid \u00fcle maailma. See on sisuliselt loodusturismi Airbnb, kust leida sportlikke elamusi pakkuvaid majutajaid. Millal see valmib?<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3667891h62bct24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu: Kaidi Ruusalepp Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3667897h65e3t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu: Kaidi Ruusalepp Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n