{"id":21533,"date":"2025-10-17T07:46:13","date_gmt":"2025-10-17T07:46:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/21533\/"},"modified":"2025-10-17T07:46:13","modified_gmt":"2025-10-17T07:46:13","slug":"tartu-on-maailmaluule-naba-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/21533\/","title":{"rendered":"Tartu on maailmaluule naba – Sirp"},"content":{"rendered":"

Konverents \u201eWorld Poetry Today: Production, Translation, Reception\u201c 1.\u00a0\u2013\u00a04.\u00a0X Tartus. \u00a0 Konverentsi aluseks oli kolm uurimisprojekti: Liina Lukase juhitav \u201eL\u00fc\u00fcrilise luule tegur v\u00e4ikeste kirjanduste kujunemisel\u201c (PRG1106), Daniele Monticelli juhitav \u201eT\u00f5lkimine ajaloos, Eesti 1850\u20132010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad\u201c (PRG1206) ning Rebekka Lotmani juhitav \u201eNoorte h\u00e4\u00e4led digiajastu luules: poeetika, hoiakud ja identiteedid\u201c. Esimest kaht rahastab Eesti Teadusagentuur, kolmandat kultuuriministeerium. Konverentsi toetasid ka Tartu \u00fclikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Tallinna \u00fclikooli rektor ja Eesti Kultuurkapital, koost\u00f6\u00f6partner oli Eesti Kirjanduse Selts. Konverentsi korraldus- ja teaduskomiteesse kuulusid Liina Lukas, Daniele Monticelli, Rebekka Lotman, Katre Talviste, Saara Lotta Linno, Miriam McIlfatrick-Ksenofontov, Maris Saagpakk ja Jaanus Valk. \u00dcrituste toimkonda kuulusid Daria Zimarin, Rahel Ariel Kaur, Emilia K\u00f5iv, Saara Lotta Linno, Nicolas Lotman, Miriam Mcllfatrick-Ksenofontov, Johanna Roos, Marja Unt, Jaanus Valk ja T\u00f5nis Vilu.<\/p>\n

Oktoobri alguses toimus Tartus Eesti V\u00f5rdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni kuueteistk\u00fcmnes \u00fclemaailmne konverents pealkirjaga \u201eMaailmaluule t\u00e4na: loome, t\u00f5lge, retseptsioon\u201c. Neil, kes tahavad toimunust saada korraliku teadusliku \u00fclevaate, soovitame j\u00e4rgmine kord ise kohale tulla. Kui ollakse n\u00f5us kahe luuleentusiasti ekstsentrilis-subjektiivse m\u00f5tete vooluga, siis sobib seda artiklit lugeda k\u00fcll.<\/p>\n

Mis on see luuleuurija konverents?<\/p>\n

See on: kui r\u00e4\u00e4gid elust<\/p>\n

ja millestki muust.<\/p>\n

Sest kui need neli p\u00e4eva meile midagi \u00f5petasid, siis seda, et luule ongi elu. V\u00e4hemalt sajapealise professionaalsete nohikute seltskonna puhul, kes tuleb \u00fcle maailma kokku selleks, et tundide kaupa luule \u00fcle arutleda, luulet lugeda ja kuulata, luulet hingata ja selles elada\u00a0\u2026<\/p>\n

Erialased konverentsid on akadeemilisele seltskonnale nagu muusikafestivalid normaalse(ma)te huvidega inimestele. Hunnik sarnasest s\u00fcttivat rahvast saab kokku; valutab pead, keda kolmest samal ajal esinevast superstaarist parasjagu kuulama minna; arutab kaaslastega plokkide vahel vastkogetut ning astub p\u00e4eva l\u00f5pus arglikult, veinipokaal k\u00e4es, oma lemmikule ligi, et esitada kaua hingel on olnud k\u00fcsimusi. Ja l\u00f5puks on nii \u00f5nnelik ja v\u00e4sinud, et toibub k\u00f5igest v\u00e4hemalt kaks p\u00e4eva. EVKA konverents kattis need v\u00f5rdluspunktid edukalt: nelja p\u00e4eva v\u00e4ltel esines kolmes paralleelsessioonis \u00fcle saja luuleuurija meilt ja v\u00e4lismaalt.<\/p>\n

Seda sorti \u00fcrituse suurim v\u00e4\u00e4rtus ongi v\u00e4ljund, mille see annab inimestele, kelle s\u00fcdameasi on miski, mis \u00fcldsuselt erilist t\u00e4helepanu ei saa. Neli konverentsip\u00e4eva m\u00f6\u00f6dusid mikrokosmoses, kus sonetid ja haikud, vabav\u00e4rss ja ranged riimid, XIII\u00a0sajandi P\u00e4rsia poeedid ja XXI\u00a0sajandi Eesti r\u00e4pparid on k\u00f5ik koos prioriteetide p\u00fcramiidi tipus, mitte keldrinurgas, kuhu majandusteadlased ja itiarendajad v\u00f5ib-olla kunagi sattunudki pole. Ja luulefanatt on seal mikrokosmoses igatahes v\u00e4ga m\u00f5nus olla, eriti kui pausi ajal \u00f5nnestub \u00fcks kuum kohv ja paar k\u00fcpsist ligi t\u00f5mmata. Safe space luuleuurijatele, sellist asja ei kohta iga p\u00e4ev.<\/p>\n

Aga kes need luuleuurijad siis on? Ja millega nad t\u00e4psemalt tegelevad?<\/p>\n

T\u00fcpoloogiat koostada on k\u00fcllalt keeruline, konverentsi seltskond on kirju. Vanuseliselt vahest v\u00e4him: keskmine ettekandega osaleja on \u00fcle\u00a040, tihti ka \u00fcle 50 aasta vana. Aga on ka noori, 20.\u00a0eluaastate esimese poole esindajaid, ning peagi 80.\u00a0s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histav J\u00fcri Talvet, kes on teatavasti EVKA \u00fcks loojatest ja konverentsi esimene peakorraldaja. Vanusest m\u00f6\u00f6da minnes on pilt aga lausa l\u00f5bus.<\/p>\n

Nimesid nimetamata (tuleb tunnistada, et enamik neist uppus vaatamata nimesiltidele infolaviini) leiab selts\u00adkonnast eest n\u00e4iteks baretiga idaeurooplasest sonetiproua, kelle kavala pilgu alla j\u00e4\u00e4nule saab \u00f5nneks siiski osaks heakskiit; kirjus Kagu-Aasia mustris mehe, kes on tegelikult tulnud Californiast ja kelle telefonihelinaga k\u00f5ik konverentsi l\u00f5puks h\u00e4sti tuttavaks on saanud; \u00fche hirmolulise peaesineja, kes nii oma h\u00e4\u00e4letooni, teadmiste kui\u00a0ka perfektselt s\u00fcmmeetrilise juuksepiiri poolest oleks nagu Wes Andersoni filmist v\u00e4lja h\u00fcpanud\u00a0\u2026 Need on kolm esimest, kes meelde j\u00e4id. Kokku oli esinejaid \u00fcle saja; Eesti luuleuurijad, kusjuures, ei j\u00e4\u00e4 veetlevuses v\u00e4lismaalastele sugugi alla.<\/p>\n

Noore, algaja uurijana on hea tunda, et kuigi \u00f5hkkond on akadeemiline ja suhtumine professionaalne, v\u00f5ib siin ilmas lubada endale ka pisut ekstsentrilisust. On see maailm ju nii pisike, et seada rangeid piire\u00a0\u2013 kes on oodatud, kes mitte\u00a0\u2013 t\u00e4hendaks iseenesele jalga tulistamist. Me ei julge k\u00fcll ka v\u00e4ita, et n\u00e4iteks zooloogide v\u00f5i astrof\u00fc\u00fcsikute konverentsilt samav\u00f5rd s\u00e4ravat seltskonda eest ei leia.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Konverentsil \u201eMaailmaluule t\u00e4na: loome, t\u00f5lge, retseptsioon\u201c esines \u00fcle saja luuleuurija meilt ja v\u00e4lismaalt. \u00dcks peaesinejaid oli Virginia \u00fclikooli professor Jahan Ramazani, kes avas XIII\u00a0sajandi P\u00e4rsia poeedi Saadi Shirazi eleegiate maailma ning anal\u00fc\u00fcsis leina ja luule suhet. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Johanna Roos<\/p>\n

Millest m\u00f5tleb luuleuurija?<\/p>\n

Sisu seisukohalt on lood ainult rikkalikumad. Selleaastase konverentsi teema maailmaluule lubas end t\u00f5lgendada m\u00fcriaadil moel, ka siis, kui l\u00e4heneti konkreetselt n\u00e4iteks luulet\u00f5lke probleemidele. Esimese p\u00e4eva esimene peaesineja, Hamburgi \u00fclikooli professor Claudia Benthien k\u00f5neles n\u00e4iteks luule \u00fclekandmisest avalikku ruumi\u00a0\u2013 seegi on omamoodi t\u00f5lkimine. Tema esinemisest j\u00e4i enim k\u00f5lama ja kandus edasi kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud konverentsi ettekannetesse-jutuajamistesse t\u00f5siasi, et luule esineb t\u00e4nasel p\u00e4eval (ja nii on see olnud igal ajal) lugematuis vormides: raamatukaante vahel, r\u00e4ppari v\u00f5i laulukirjutaja s\u00f5nade vihikus, laval, telefoni toksitud m\u00e4rkmetes, grafitina klubivetsude ja elumajade seintel. Ja k\u00f5ik need vormid omakorda on igikestvas muutumises.<\/p>\n

Newcastle\u2019i \u00fclikooli t\u00f5lke\u00f5petuse emeriitprofessor Francis R. Jones teatas John Donne\u2019i parafraseerides, et \u00fckski t\u00f5lkija pole saar ning \u201e\u00fcksiku t\u00f5lkegeeniuse\u201c kuvand on iganenud m\u00fc\u00fct. Eksperimenti, mille k\u00e4igus poeedid, t\u00f5lkijad ja keeleeksperdid kuue p\u00e4eva jooksul eri koosseisuga t\u00f6\u00f6gruppides luulet t\u00f5lkisid, v\u00f5ib t\u00e4ie austuse juures kirjeldada kui k\u00f5ige nohiklikumat kiirkohtingu\u00adseeriat maailmas. Jones avas t\u00f5lkimise kui koost\u00f6\u00f6l p\u00f5hineva kunstivormi laia tugiv\u00f5rgustikku nii suure entusiasmiga, et eneselgi tekkis veider kiusatus t\u00f5lkijaks hakata (kuigi paar p\u00e4eva varem Betti Alveri ja Artur Alliksaare v\u00e4rsside t\u00f5lkimisega maadelnutena teadvustame, et see t\u00f6\u00f6 on erakordselt raske).<\/p>\n

Peale Jonesi oli meil au kohtuda Oxfordi luuleprofessori\u00a0\u2013 jah, selline professor on neil olemas!\u00a0\u2013 A.\u00a0E. Stallingsiga ja kuulata tema loengut. V\u00f5rdselt luuletaja ja luulet\u00f5lkija puhul piisab Stallingsile otsavaatamisest m\u00f5istmaks, et elu ja luulet kujutav Venni diagramm on seekord \u00fcks \u00fcmmargune ring. Juba aastak\u00fcmneid Kreekas elava ameeriklanna pilguheit nii vanakreeka kui\u00a0ka n\u00fc\u00fcdisaegse kreeka luule t\u00f5lkimisse avas silmad sellele, mida saab kogeda vaid Kreekas, kus igap\u00e4evakeeles kohtab s\u00f5nu, mis meile on keerulised vanakreeka p\u00e4ritolu terminid. N\u00e4iteks \u201elitootes\u201c: meile retooriline v\u00f5te, kreeklastele kokku\u00adhoiupoliitika. Seel\u00e4bi sai selgeks ka vanakreeka tekstide h\u00e4mmastav ajakohasus meie praeguses maailmas. Tasub mainida, et Stallingsilt saime hinge r\u00f5hunud k\u00fcsimusele vastuse ka meie. Luuleprofessor usub, et silbilisr\u00f5huline luule on p\u00e4rast vabav\u00e4rsi v\u00f5iduk\u00e4iku taas pead t\u00f5stmas\u00a0\u2013 \u201evana\u201c luule uurijate aplaus ei lakka.<\/p>\n

V\u00e4lismaa peaesinejaks oli eelmainitute k\u00f5rval ka viimaste aastate luuleuurimise superstaar Jahan Ramazani, Virginia \u00fclikooli professor, kes avas XIII\u00a0sajandi P\u00e4rsia poeedi Saadi Shirazi eleegiate maailma ning anal\u00fc\u00fcsis leina ja luule suhet. Vaatamata konverentsi viimasel p\u00e4eval peetud ettekandele oli Ramazani esitus nii k\u00fctkestav, et kolmep\u00e4evasest luulemaratonist v\u00e4sinud m\u00f5istus sai l\u00f5pusirgeks vaid j\u00f5udu juurde. Tuleb siiski tunnistada, et Ramazani v\u00e4ide, et just leina on luulevormi parim t\u00f5lkida ja leinaluulet ennast parim \u00fchest keelest teiste t\u00f5lkida, \u00e4ratab tahtmist hinnatud professoriga debatti astuda.<\/p>\n

Kodumaised peaesinejad, Tartu ja Tallinna \u00fclikooli v\u00e4\u00e4rikaimad h\u00e4rrad Peeter Torop, Rein Raud ja Mihhail Lotman ei j\u00e4\u00e4nud oma loengute lennukuse ega p\u00f5nevuse poolest v\u00e4lisk\u00fclalistele sugugi alla. \u00d5iges Tartu-Moskva koolkonna traditsioonis pakkusid nii Torop kui\u00a0ka Lotman lihtinimesele keerulise, aga pingutuse ja v\u00e4ikese arutelu j\u00e4rel lummava semiootilise vaate luule t\u00f5lkimisele, muundamisele ja muutumisele nii ajas kui\u00a0ka meediumis. Raud andis aga kuulajatele luulele ja selle t\u00f5lkimisele l\u00e4henemiseks p\u00f5hjapaneva \u00f5petuse, tuginedes \u00fchtaegu enese ekspertiisile ja parimatele traditsioonidele.<\/p>\n

Luuleline igavus<\/p>\n

Superstaaridele ei j\u00e4\u00e4nud alla mitmek\u00fclgsed, ent hoolikalt kokku sobitatud ettekandeplokid. Kuidagi eriti puudutas transmeedia teema, illustreerides luule ja selle t\u00f5lke (v\u00f5i pigem t\u00f5lgenduse) j\u00f5ulist vahekorda nii praktilises kui\u00a0ka teoreetilises v\u00f5tmes. Ettekannetes toonitati kunstivormide vahendamise t\u00e4htsust. Nii tekkis \u00fche ettekandja h\u00e4\u00e4le abil seinale luuletust mustriteks t\u00f5lkiv pilt, teine v\u00f5rdles h\u00fcperteksti risoomiga, sest m\u00f5lemad moodustavad lateraalselt detsentraliseeritud, vohava ja omavahel seotud suhete v\u00f5rgustiku, ja kolmas lisas, et t\u00f5lge mitte ainult ei vahenda, vaid loob. V\u00e4gev.<\/p>\n

Mainimata ei saa j\u00e4tta ka teema\u00adplokki, kus k\u00f5neldi kodumaiste noorte h\u00e4\u00e4ltest luules. Esinejate fookus liikus m\u00e4ngleva kergusega murdekeeles kirjutavatelt, noh, v\u00f5rdlemisi noortelt autoritelt skandaalsetele naisr\u00e4pparitele ning nende vahele mahtusid veel nii Eesti venekeelsed autorid\u00a0\u2013 maailm, mida tahaksime \u201ep\u00f5liseestlastena\u201c tuttavamaks ja k\u00e4ttesaadavamaks teha \u2013 kui\u00a0ka riimi\u00a0(!) olulisus praeguses luules. \u201eVana\u201c luule uurijate aplaus kestab.<\/p>\n

Aususe huvides tuleb aga \u00fcles tunnistada, et k\u00f5ik ettekanded polnud plenaar\u00adesinejate tasemel paeluvad. Ent kohati on ka \u201eluuleline igavus\u201c, mis m\u00f5nikord mitmetunniste ette\u00adkandevoorude virvarris tekib, v\u00e4\u00e4rtuslik. Siinkohal tsiteerime \u00fcht anon\u00fc\u00fcmsust ihkavat magistranti: \u201eMul oli vahepeal n\u00a0i\u00a0i igav, et ma hakkasin oma magistrit\u00f6\u00f6d planeerima.\u201c Jah, ka see on v\u00f5imalik. M\u00f5te triivib minema (j\u00e4\u00e4d m\u00f5tlema n\u00e4iteks ettekandele, mis endal tunni p\u00e4rast pidada tuleb, kohvipausi maitsvatele singirullidele v\u00f5i eelmise esineja lipsule) ja reaalsusse naastes l\u00e4kastad keerulisest terminivoost koormatud jutuvoo keerises. Tasub siiski r\u00f5hutada, et tunnetuslikku uppumist sel konverentsil nappis.<\/p>\n

Erilist kosutust akadeemilistele p\u00e4evadele pakkusid puhtluulelisemad \u00f5htud. A.\u00a0E. Stallingsi soolo\u00f5htu, Tartu luuletajate mitmekeelne lugemine Emaj\u00f5e kohal \u00f5\u00f5tsudes, maailmaluule kaleidoskoop\u00a0\u2013 luuleuurijad kipuvad olema ka luuletajad\u00a0\u2013, rahvusvaheline pr\u00f5mmu\u00f5htu ja l\u00f5puks noorte luuletajate performance konverentsi l\u00f5pupauguna\u00a0\u2026 Selle viimase \u00fcle, tuleb tunnistada, oleme eriti uhked, sest\u00a0\u2013 t\u00e4ieliku saladuskatte all\u00a0\u2013 olime just meie peo peaorganisaatorid. K\u00f5ike olulist sai seal: luulet\u00a0(!!!), ekstsentrilist ruumikasutust, verd, teatrit, olulisi poliitilisi s\u00f5numeid ja \u00e4raspidiseid h\u00fcmne.<\/p>\n

Tegelikult v\u00f5iks nii kokku v\u00f5tta kogu konverentsi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Konverents \u201eWorld Poetry Today: Production, Translation, Reception\u201c 1.\u00a0\u2013\u00a04.\u00a0X Tartus. \u00a0 Konverentsi aluseks oli kolm uurimisprojekti: Liina Lukase juhitav…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21534,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,12369,5791,140],"class_list":{"0":"post-21533","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kirjandusteadus","15":"tag-luule","16":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21533","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21533"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21533\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21534"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21533"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21533"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21533"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}