Raadio 2 ja ERR-i sporditoimetuse taskuh\u00e4\u00e4lingu “Spordis ainult t\u00fcdrukud” kolmanda hooaja neljandas osas kutsusid saatejuhid Debora Saarnak ja Maarja V\u00e4rv k\u00fclla kuulajatele juba tuttava inimese \u2013 sporditoitumisele spetsialiseerunud toitumisn\u00f5ustaja Teele Tiidtu, kellega tuleb juttu sportlaste s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumisest, kehakaalust ja normidest spordis.<\/p>\n
Saates vastas Tiidt muuhulgas k\u00fcsimustele, miks sportlased r\u00e4\u00e4givad kehakaalust ja keha koostisest; miks tuleb neil kahel asjal \u00fcldse vahet teha; kust see teema \u00fcldse tuleb ja miks on see oluline; kui palju r\u00e4\u00e4gitakse spordis kehakaalust ja toitumisest ning kui palju sellest on konstruktiivne; kas see teema puudutab ainult naissportlasi v\u00f5i ka mehi; kellele on keha koostise muutmine lubatud ja mis tingimustel; mis hetkel muutub teadlik toitumine \u00fclem\u00e4\u00e4raseks kontrolliks; millised m\u00e4rgid v\u00f5ivad viidata sellele, et sportlase suhe toiduga ei ole enam terve; kuidas keelekasutus, \u00fchiskonna normid ja sotsiaalmeedia sportlast sel teemal m\u00f5jutavad; kuidas v\u00f5iks spordikultuuris muuta kehakaalust r\u00e4\u00e4kimise viisi tervislikumaks; mida soovitada noorsportlastele; kes tunnevad kehakaalu- v\u00f5i s\u00f6\u00f6mispinget; mida peaksid treenerid, lapsevanemad ja ka sportlased ise kehakaalu ja s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumise kohta paremini m\u00f5istma.<\/p>\n
“\u00dchtpidi on see selline juba spordikultuuri sisse kulunud temaatika. Meil on erinevad spordialad, mille puhul peetakse v\u00e4ljan\u00e4gemist v\u00f5i siis kaalu h\u00e4sti oluliseks. Meil on n\u00e4iteks bikiinifitness, kus seda justkui hinnatakse. On esteetilised alad \u2013 iluuisutamine, iluv\u00f5imlemine \u2013, kus see on ka siis n-\u00f6 \u00fcks komponent,” arutles Tiidt. “See kuidagi k\u00e4ib mingite spordialadega kaasas, aga samas on kuidagi selle kultuuri sees h\u00e4sti tugevad uskumused ja mingil m\u00e4\u00e4ral see f\u00fcsioloogiliselt peab ka paika, et see m\u00f5jutab sooritusv\u00f5imet. On justkui h\u00e4sti palju erinevaid komponente, aga kas see alati peab ka paika sellisel moel, nagu arvatakse, on see k\u00fcsitav koht.”<\/p>\n
Kui palju sportlaste seas r\u00e4\u00e4gitakse kehakaalust ja toitumisest? “P\u00f5him\u00f5tteliselt eranditult k\u00f5ik,” muigas Tiidt. “V\u00f5ib-olla m\u00f5ni \u00fcksik, kes sellele otseselt ei keskendu.”<\/p>\n
“Aga kui vaatame ka avalikku meediat v\u00f5i loeme mingisuguseid kommentaariume, siis ka \u00fchiskonnal on sellised v\u00e4ga konkreetsed arusaamad v\u00f5i uskumused, kuidas keegi v\u00e4lja peaks n\u00e4gema \u2013 missugune peab olema rannav\u00f5rkpalluri keha v\u00f5i missugune peab v\u00e4lja n\u00e4gema iluv\u00f5imleja v\u00f5i iluuisutaja,” selgitas ta. “V\u00f5i siis vastupidi, et kui on mingid j\u00f5ulisemad spordialad, et siis keegi on liiga kribu v\u00f5i k\u00e4ed on nagu makaronid. Seda kuvandit v\u00f5i selliseid h\u00e4sti julgeid v\u00e4lja\u00fctlemisi kellegi keha osas on nii spordi sees kui ka tegelikult laiemalt selle vaatajaskonna seas.”<\/p>\n
Ja palju nendest juttudest on konstruktiivsed? “Ikkagi v\u00f5rdlemisi v\u00e4he,” nentis Tiidt.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2280666h26f9t24.jpg\"\/)
Spordis ainult t\u00fcdrukud<\/p>\n