Kavas\u202fseatakse sihid 2050. aastani ning see sisaldab kaitstavate maismaa- ja mereelupaikade taastamist, j\u00f5gede\u202floodusliku sidususe parandamist, tolmeldajate populatsioonide suurendamist ning elurikkuse suurendamist linnades, p\u00f5llumajandus- ja metsa\u00f6kos\u00fcsteemides.<\/p>\n
LTKs laiendatakse traditsioonilise looduskaitse m\u00f5istet, sest selle meetmeid rakendatakse ka v\u00e4ljaspool klassikalisi kaitsealasid. \u00dcldisem siht n\u00e4eb ette taastada 2050. aastaks 90% kahjustatud elupaikadest v\u00f5rreldes 2025. aastaga.<\/p>\n
Lubadused ei k\u00f5la usutavalt<\/p>\n
Kui info LTK koostamise plaanidest hakkas avalikkusse imbuma, t\u00f5ttasid ametnikud kinnitama, et taastamismeetmeid rakendatakse eelistatult riigimaal. Eramaal tehakse seda aga \u00fcksnes kokkuleppel maaomanikuga ja vabatahtlikkuse alusel.<\/p>\n
\u201eLTK puudutab sisuliselt k\u00f5iki maaomanikke, sest n\u00e4iteks metsa\u00f6kos\u00fcsteemide taastamise eesm\u00e4rgid k\u00e4ivad kogu Eesti metsamaa kohta.\u201c<\/p>\n
Arpo Kullerkupp<\/p>\n
\u201eKava kaudu ei looda eramaaomanikele varjatud ega kaudseid kohustusi. Kui riik soovib, et eramaaomanik panustaks looduse seisundi parandamisse, tuleb seda teha toetuste, lepingute, n\u00f5ustamise ja motiveerimise kaudu,\u201c kinnitas meedia vahendusel kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. \u201eH\u00e4id elurikkuse tulemusi saavutavaid maaomanikke tuleb tunnustada ja toetada, mitte karistada. Metsanduses t\u00e4hendab see eelk\u00f5ige praktilisi lahendusi, mis v\u00f5imaldavad majandamist ja elurikkust paremini \u00fchildada.\u201c<\/p>\n
Eesti erametsaliit<\/a> ja ka p\u00f5llumeeste \u00fchendused suhtuvad aga nendesse lubadustesse skeptiliselt. Neist paljudele tuletab praegune olukord meelde kunagist Natura 2000 alade loomist, kui samuti lubati, et mingeid erilisi majanduspiiranguid nendel aladel ei kehtestata. N\u00fc\u00fcdseks on juba m\u00f5nda aega metsaraie Natura aladel peatatud, juba v\u00e4lja antud metsateatised t\u00fchistati ja uusi enam ei anta. Ametlikult \u00f6eldakse k\u00fcll, et see on ajutine kuni uue seaduse kinnitamiseni. Ent kuluaarides on kuulda, et piirangud j\u00e4\u00e4vad Natura aladel kehtima ka siis, kui metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused suudetakse kunagi vastu v\u00f5tta.<\/p>\n Piiranguid ja kitsendusi eramaa vabale kasutamisele on lisandunud teisigi, kompensatsioonimeetmed on aga omanike silmis kasinad.<\/p>\n Mida tasub taastada?<\/p>\n Erametsaliidu juhatuse n\u00f5unik Arpo Kullerkupp \u00fctleb, et ametkond pisendab LTK olulisust ja m\u00f5ju, sest konkreetselt s\u00f5nastatud tasemed ja eesm\u00e4rgid ei ole mitte soovituslikud, vaid kohustuslikud. Seega kui kavasse midagi lisatakse, tuleb seda ka t\u00e4ita.<\/p>\n Liikmesriikidele on j\u00e4etud \u00fcsna suur vabadus eesm\u00e4rkide saavutamise asjus, kuid Euroopa Komisjonil (EK) on \u00f5igus metoodikat muuta, sh \u00f5igus n\u00f5uda kava \u00fcmbertegemist. \u201eSee teeb murelikuks, sest Euroopa Komisjonist v\u00f5ib alati tulla mingeid \u00fcllatusi \u2013 uusi n\u00f5udeid ja juhendeid,\u201c s\u00f5nab Kullerkupp. \u201eTeiseks tekitab k\u00fcsimusi asjaajamise protsess. Kui m\u00e4\u00e4rus v\u00f5eti vastu 2024. aastal, siis Eestis hakati LTKga tegelema 2025. aasta kevade l\u00f5pu poole, esimene huvigruppide infokoosolek toimus mullu novembris. Maaomanikud kaasati aruteludesse alles t\u00e4navu aasta alguses, kui me ise hakkasime asja vastu huvi tundma. Kuigi kasv\u00f5i metsa\u00f6kos\u00fcsteemide taastamise eesm\u00e4rgid k\u00e4ivad kogu Eesti metsamaa kohta ja kahjuks n\u00e4itab ajalugu, et kaotajaks j\u00e4\u00e4vad tavaliselt eramaaomanikud.\u201c<\/p>\n N\u00e4iteks lamapuidu v\u00f5i p\u00fcsti seisvate surnud puude koguse sihtarvud arvestatakse kogu Eesti metsa kohta jm. Kuidas nende sihtarvude poole p\u00fc\u00fcdlemine v\u00f5ib hakata m\u00f5jutama kogu Eesti metsamajandust, on praegu v\u00f5imatu ennustada. Kullerkupu hinnangul oleneb k\u00f5ik sellest, millise LTK Eesti ise endale kokku kirjutab, millised eesm\u00e4rgid seab ja millised teed nende t\u00e4itmiseks valib. LTK raames v\u00f5ivad taas pinnale ujuda ka lubadused, mille Eesti kunagi ELiga liitudes andis, kuid mille t\u00e4itmiseni on veel pikk tee minna.<\/p>\n Toona lubas Eesti, et me hoiame ja kaitseme poollooduslikke kooslusi, teadmata t\u00e4pselt, kui palju meil neid on. 2020. aasta seisuga oli neid teada umbes 132 000 hektarit, neist taastatud ja hoolduses v\u00f5i kasutuses on alla kolmandiku. Paljud maaomanikud vaatavad juba niigi sellisele n-\u00f6 v\u00e4gisi taastamisele viltu, sest k\u00f5ike seda tehakse ju maksumaksja rahaga. See, mis toimis sada aastat tagasi loomulikul teel, t\u00e4nap\u00e4eval enam niimoodi ei toimi.<\/p>\n Kiirustamine maksab k\u00e4tte<\/p>\n Veel teeb erametsaomanikke murelikuks see, et eksperdir\u00fchmad, kelle \u00fclesanne on t\u00e4ita LTK sisuga, on tugevalt kaldu rohelise m\u00f5tteviisi ja keskkonnakaitse poole, metsamajanduse esindajaid neisse kaasatud pole. Kevadel otsustati LTK juhtkomisjoni n\u00f5udmisel lisaks kokku kutsuda praktikute t\u00f6\u00f6r\u00fchmad, kes peaksid v\u00e4lja pakutud meetmete rakendatavust hindama.<\/p>\n 90%<\/p>\n 2025. aastal fikseeritud kahjustatud elupaikadest tuleb LTK raames taastada aastaks 2050.<\/p>\n Lisaks n\u00e4eb LTK koostamise ajakava juba algusest peale ette v\u00e4ga rutakat tegutsemist: l\u00e4hema veerandsaja aasta tegevusi kehtestav kava peab valmima aasta-pooleteisega. \u201eJutt sinna juurde, et maaomaniku jaoks midagi ei muutu, ei k\u00f5la usutavalt,\u201c nendib Kullerkupp. \u201eLisaks ei ole sellel kaval ka rahastust. Aga ressursse selle elluviimine ju vajab, eriti kui maaomanikele lubatakse stiimuleid ja motivatsioonipakette. N\u00e4iteks p\u00f5llumajanduses on selleks \u00dcPP rahastus jm, aga LTK-l eraldiseisvat eelarvet ei ole. J\u00e4relikult tuleb raha v\u00f5tta millegi muu arvelt, keegi saab v\u00e4hem ja see tekitab erimeelsusi. K\u00f5ike ei saa teha missioonitundest.\u201c Kullerkupp toob n\u00e4iteks Rootsi, kus on hinnatud, et nende looduse taastamise kava rakendamise maksumus aastani 2032 on ligi 1,9 miljardit eurot.<\/p>\n Viimastel aastatel on tema s\u00f5nul maaomanikes s\u00fcvenenud ka hirm, et kui teha oma maal midagi looduskaitse m\u00f5ttes h\u00e4sti, luua uusi elupaiku ja suurendada liigirikkust, tuleb \u00fchel hetkel riik ja paneb su varale k\u00e4pa peale. Ehk siis loob kaitseala koos selle juurde k\u00e4ivate majanduspiirangutega.<\/p>\n Kokkuv\u00f5tvalt ei usu metsaomanikud senisele kogemusele tuginedes ametkondade v\u00e4ljak\u00e4idud lubadusi. Pigem arvatakse, et praegu k\u00fcsitakse k\u00fcll kaasamise nime all nende sisendit, aga see on vaid silmakirjaks ning l\u00f5puks kirjutatakse LTKsse ikka see, mida ametnikud otsustavad. Ainus erametsaomanikele aktsepteeritav vorm LTK t\u00e4itmiseks oleks riigi ja maaomaniku vahel s\u00f5lmitav vabatahtlikkusel p\u00f5hinev kokkulepe, mitte mingi pealesurutud tegevus.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (9)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kavas\u202fseatakse sihid 2050. aastani ning see sisaldab kaitstavate maismaa- ja mereelupaikade taastamist, j\u00f5gede\u202floodusliku sidususe parandamist, tolmeldajate populatsioonide suurendamist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":215431,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,60617,35,34,36,31,32,21,3081,28,29,28714,45470,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-215430","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-erametsaliit","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliimaministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-looduse-taastamine","tag-looduse-taastamise-kava","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116828484630531189","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215430","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=215430"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215430\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/215431"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=215430"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=215430"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=215430"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}