Tartu \u00fclikooli Narva kolled\u017ei ungarlasest eesti keele \u00f5ppej\u00f5ud ja keeleteadlane Szil\u00e1rd Tibor T\u00f3thi r\u00e4\u00e4kis “Keelesaates” kolled\u017eielust ning oma panusest Narvaga seotud kirjandusloo tutvustamisse.<\/p>\n
Narva kolled\u017eis on T\u00f3th \u00f5petanud juba 20 aastat. “Aastal 2007 kutsuti mind Narva kolled\u017eisse \u00fchte ainet andma, varem t\u00f6\u00f6tasin ma Tartus. Hakkasin \u00f5petama ja selle k\u00e4igus tuli j\u00e4rgmine palve. Ega sa ei taha teist ja kolmandat ainet \u00f5petada? Lihtsalt niimoodi sattusin Narva kolled\u017eisse,” meenutas T\u00f3th.<\/p>\n
“Alguses oli paljude eesti keele oskus ilmselt palju n\u00f5rgem, aga n\u00fc\u00fcd mulle tundub, et \u00fcli\u00f5pilaste eesti keele oskus on juba tugevam. Muidugi ma pean \u00fctlema, et meil \u00fcli\u00f5pilased jagunevad kaheks. \u00dcks p\u00f5hi kontingent on kohalikud \u00fcli\u00f5pilased, kes Narvas ja Sillam\u00e4el elavad ja on peamiselt venekeelsed. Magistrandid on p\u00e4rit \u00fcle Eesti erinevatest linnadest. Need kaks r\u00fchma on v\u00e4ga erinevad. Narvast ja Sillam\u00e4elt p\u00e4rit noorte eesti keele oskus on kindlasti ajas paranenud, aga l\u00f5put\u00f6\u00f6 kirjutamisega vaevlevad nad ikkagi,” t\u00f5des T\u00f3th.<\/p>\n
Populaarne l\u00f5put\u00f6\u00f6de teema on eesti keelele \u00fcleminek. “Sellest on juba k\u00f5rini, sest see on niiv\u00f5rd popp. Seda vaadeldakse iga nurga alt. Me oleme ise ka muidugi neile n\u00f5u andnud, et sellest kirjutada, aga vahepeal on sellest juba liiga palju. Aga hiljuti oli \u00fcks t\u00f6\u00f6 ka n\u00e4iteks s\u00f5durisl\u00e4ngist. Nii et on ka erinevaid teemasid,” m\u00e4rkis \u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n
Ungarist p\u00e4rit \u00f5ppej\u00f5ud on Narvas tutvustanud Eesti kultuuri ja kirjandust. T\u00f3thi\u00a0eestvedamisel on Narvas pandud majale, kus Vilde elas, ka m\u00e4lestustahvel. Selleks tuli ka v\u00e4lja uurida, kus Vilde Narvas elas, sest keegi seda ei teadnud.\u00a0Enne seda pandi Aleksandri kiriku torni ka esimese eesti keele grammatika koostanud Heinrich Stahli tahvel.<\/p>\n
“Stahl kolis oma elu l\u00f5puperioodil Narva. Tollal oli Narva Ingerimaa administratiivkeskus. Ta hakkaski luteri kiriku \u00fclemaks Narvas. Tema \u00fclesandeks oli Ingerimaa ehk Leningradi oblasti ja isegi Karjala \u00f5igeusklikud elanikud p\u00f6\u00f6rata luteri usku. Sellega ta k\u00fcll hakkama ei saanud, aga teame seda, et ta sai hakkama Eesti kirjakeele rajamisega,” muigas T\u00f3th.<\/p>\n
“P\u00e4ris huvitav on see, et t\u00e4na Narvas ei tea seda keegi. Isegi eestlased ei tea, et Stahl on seal 17. sajandil elanud,” lisas ta.<\/p>\n
Vildet uurides hakkas T\u00f3th \u00f5petama ka kirjamehe v\u00e4hetuntud romaani “Raudsed k\u00e4ed”. “See on kirjutatud Narvas, kuhu Vilde tuli t\u00f6\u00f6le ajakirjanikus. Ta hakkas kirjutama raamatut Kreenholmi t\u00f6\u00f6liste elust. Tuvastasin sealt v\u00e4ga palju kristlikke j\u00e4lgi. Olen tervet seda romaani kontseptualiseerinud ristiusu v\u00f5tmes. See on vastuolus N\u00f5ukogude kontseptsiooniga, et tegu oli esimese t\u00f6\u00f6stusromaaniga. Minu j\u00e4rgi on see s\u00fcgavalt kristlik allak\u00e4iguromaan,” selgitas T\u00f3th.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00fclikooli Narva kolled\u017ei ungarlasest eesti keele \u00f5ppej\u00f5ud ja keeleteadlane Szil\u00e1rd Tibor T\u00f3thi r\u00e4\u00e4kis “Keelesaates” kolled\u017eielust ning oma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":215462,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,78768,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,88220,23,24,22,20,30],"class_list":["post-215461","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-eduard-vilde","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-szilard-toth","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116828661728708656","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215461","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=215461"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215461\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/215462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=215461"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=215461"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=215461"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}