![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3131374he6b8.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
\u00dckskord toimus l\u00e4und\u017eis nimega Levist V\u00e4ljas\u00a0performance’i-\u00f5htu “Kr\u00e4u”. Inimesi tuubil suitsune koobas ootas \u00fcrituse algust, s\u00f6estunud aknaorvadest n\u00f5rgus k\u00fc\u00fcnlatahti. \u00c4kki astus k\u00e4imlak\u00e4igust v\u00e4lja Riste ja hakkas viiulit m\u00e4ngima. Laulis n\u00e4iteks “keset lolli rividrilli korjan v\u00f5sas sinililli”. Ruumi sigines n\u00f6\u00f6rile riputatud pesu h\u00f5nguga nostalgiline s\u00fcdameh\u00e4rdus. \u00c4kkr\u00e4nnak lapsep\u00f5lve! Ja k\u00f5ik: momentaanselt p\u00f6\u00f6rdes.<\/p>\n
Sama p\u00f6\u00f6rane tunne on mul Riste luulet lugedes. Tekstidesse upub, sest nad kumisevad k\u00f5rvus nagu meditatsioon; sulavad postsovetlike El\u00fc\u00fcsiumi v\u00e4ljade liminaalruumiks. H\u00fcpnootilist musikaalsust sisendab regilaululaadne r\u00fctm \u00fches rahvaluulekatketega (“maailma lukuv\u00f5ti katki murtud \/ mitu seppa peavad seda parandama seda \u00fctled sina” (lk 36)). Vaatangi Riste tekste kui mingit k\u00f5ikidesse meediumeisse (laulu ja n\u00e4idendisse ja\u00a0performance’isse) valguvat m\u00fc\u00fctilist k\u00f5ikainsust, mis voogab tema peast v\u00f5i m\u00f5nikord selle kaudu kanaldatavast Tarapitast, Bhagavatist v\u00f5i vanast ja uuest (testamendist). Kummastusefekt paiskab unen\u00e4kku, kus aegruumiline reaalsus lahustub, tr\u00fckimust valgub paberilt kuhugi kevadiste sirelite ja k\u00e4rbselaipade ja linoleumile paakuva kollakalt h\u00f5\u00f5guva millenniumide tolmu vahele. Teksti ilmestavad illustratsioonid n\u00e4evad v\u00e4lja nagu \u00f5itsva hallitusega saiakuklid v\u00f5i inglikesed ja l\u00f5ppude l\u00f5puks ongi need m\u00f5lemad \u00fcks.<\/p>\n
Teoloogiateadlikule autorile kohaselt kumab luulekogust “Aps!” usk, aga rohkem m\u00f5nda panteistlikku stiihiasse kui kindlasse malli valatud jumalusse. S\u00fcmboolse numbriga luuletus lehek\u00fcljel 33 \u00fctlebki: “ja usud: su elu on eeden \/ kust saadetakse v\u00e4lja k\u00f5ik \/ kes ei suuda end \/ uskuma panna \/ kuigi mida \/ ei tea”. K\u00f5nealune leprosooriumiluuletus ajab \u00fcldse ihukarvad krussi ja elektrisinised k\u00fclmajudinad seljaajju, rinnus pakitseb ja m\u00f5te kipub r\u00e4ndama esimesele armastusele ja tuumaplahvatusele. Tekst m\u00e4ngleb nagu aukus palavikuliste silmadega igavikutants, ja tahaks \u00f5udselt uskuda (aga mida, ei tea) valgusesse vist, aga valge ja pime k\u00e4ivad ainult \u00fches. Riste magab Trotski diivanil (lk 18), v\u00f5lub p\u00f5uetaskust Uroborosesse ringi ujuma uusi kassipoegi ja t\u00e4hnilisi linnumune (lk 36). Ning kannab l\u00e4kil\u00e4kit, mis on tulnud otse Bre\u017enevi peast. Aus\u00f5na!<\/p>\n
“Aps!”, nagu \u00fctleb pealkiri ning ninanipsud grammatikareeglitele\/autoriteetidele\/nurkapanijaile, on meelegaviltuminek, mis t\u00e4ppi l\u00e4heb. Nagu \u00fctleb Riste, “s\u00fc\u00fcdi on see kes m\u00f5tleb mitte teeb” (lk 1), valesti tegemisega ei saa vahele j\u00e4\u00e4da, kui seda h\u00e4sti teha, ja suva see teiste arvamus. “\u00dcksk\u00f5ik! Nii et sama h\u00e4sti ma v\u00f5in lihtsalt teha kogu aeg neid asju, mis mind huvitavad, sest nad niikuinii joonistavad sellele vuntsid v\u00f5i viskavad selle \u00e4ra v\u00f5i panevad kuskile k\u00f5rgele kapi otsa, kust ma seda k\u00e4tte ei saa.”1 Luulekogus valitseb jumalavallatute manifestide ps\u00fchhedeelia: abstraktne isikustub, isik muutub ruumiks ja l\u00e4heb iseenesest l\u00e4bi: “sina keerad enda lehek\u00fclgi” (lk 3). L\u00fc\u00fcriline mina trikitab ja moondub igas j\u00e4rgnevas tekstis omaette eelmisega konfliktseks karakteriks. Seda ilmestab ka vingerpuss, et luulekogu esitlusel astus lavale \u00fcheksa V\u00f5lts-Ristet ja alles siis \u00fcks P\u00e4ris-Riste. Risted tegid p\u00fcramiidi ja poksisid omavahel.<\/p>\n
Punki on tihti vaadeldud Bahtini keskaegse karnevali teooria valguses. Ehkki see v\u00f5rdlus v\u00f5ib n\u00e4ida anakronistlik, \u00fchendavad punki ja karnevali hierarhiate purustamine, okultistlikud jooned ning rituaalne naer. Naeravad k\u00f5ik \u2013 ka iseenese \u00fcle. Keskaegse karnevali esteetiline olemiskontsept ja vaimup\u00e4rand on\u00a0groteskne realism, mida iseloomustab elu materiaal\u2010kehalise alge domineerimine erakordselt h\u00fcperboliseeritud kujul.2 M\u00fc\u00fcdilise ajam\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rgi on inimesel ja kosmosel isomorfne iseloom \u2013 nad on \u00fcks, v\u00f5i \u00fche asja eri vormid. Groteskset kujundit iseloomustab suhe ajaga (l\u00f5petamatus) ja ambivalentsus: esindatud on m\u00f5lemad muutumispoolused, surm ja s\u00fcnd, pidev metamorfoos \u00fchest teise. Kert\u0161i terrakotade rasedad vanaeided naeravad piiridest vaba, lustakat naeru, mis on omane kahe keha \u00fchesusele, kosmilisele l\u00f5petamatusele.3 Kui \u00fcldse peaks sildistama, sildistaksin Riste loomingu kah groteskseks ehk maagiliseks realismiks. (Noh, kui ilmselge m\u00e4\u00e4ratlus\u00a0laiendatud-perekonna-maasikapunk\u00a0k\u00f5rvale j\u00e4tta.) Siit kumab just seesama (neo)m\u00fctoloogiline k\u00f5ikainsus: “tee mulle palun baghavat tee mulle \/ sulat\u00f5est p\u00f5sesarnad ja uurista mu kondid linnuluiseks \/ [\u2014] tee mulle raibetest pojad ja solkmetest t\u00fctred \/ kelle ninas\u00f5\u00f5rmeid pidi hoovab headus \/ sisse ja v\u00e4lja ja sisse ja v\u00e4lja ja sisse ja v\u00e4lja \/ ja kes ei jookse iial tuvide eest \/ keda nad eile \/ saiapuru ja s\u00fcljega \/ peost toitsid” (lk 2).<\/p>\n
“MA OLEN OOPIUM RAHVALE ma n\u00e4en seda kellaseierite varjudelt mis \u00fcle nende n\u00e4gude libisevad kui nad s\u00f5rmedel arvutavad aega mis veel alles on nad naalduvad \u00fcle laua mu k\u00f5rva \u00e4\u00e4rde nii l\u00e4hedale et isegi l\u00f5ikevaru ei j\u00e4\u00e4 ja sosistavad SA OLED OOPIUM RAHVALE ja ma \u00fctlen MA P\u00dc\u00dcAN MITTE ja nemad et SEE OLI KOMPLIMENT ja mina selle peale et KAS TEADSITE ET VANA TESTAMENDI ALGUSES R\u00c4\u00c4GITAKSE JUMALAST MITMUSES” (lk 12)<\/p>\n
1941. aasta 27. oktoobri Postimehe veergudelt v\u00f5ib leida nupukese pealkirjaga “Oopium rahvale”, mis k\u00f5neleb: “Enamlaste ajal kordasid kommunistid \u00fchtelugu Lenini Marxilt v\u00f5etud tsitaati, et usk olevat oopium rahvale, ja tegid metsikut usuvastast propagandat, r\u00fcvetasid kirikuid ja tapsid vaimulikke, ilustades seda oma tegevust karikatuuridega ja kirjutustega. Kuid need aktivistid olid ikkagi p\u00e4ris v\u00e4ikesed vennad, kes haarasid sellest tsiteeritud lausest kinni vaid \u00fchek\u00fclgselt, sugugi mitte k\u00fcsides, kas Lenin peab oopiumi tarvilikuks v\u00f5i mitte. Kuidas see fauni-n\u00e4oga ja kavalate silmadega enamlaste p\u00fchak sellest Marxi lausest m\u00f5tles, kas ta ette aimas v\u00f5i sooviski, et tema ja tema suuremate m\u00f5ttekaaslaste poolt nii p\u00f5latud mass, see rahvas ikka, teda ennast ja ka teisi kommunismi suurusi tulevikus peab jumaldama, seda k\u00fcsimust pole tarvis arutada. T\u00f5siasi on vaid see, et ette valmistati ja teostati siiski oopiumiandmist \u00fche uue usundi n\u00e4ol. Sellele usundile valmistati tohutu mausoleum, milles puhkas Lenini p\u00f5rm.”4 Kontrastina ilutseb k\u00f5rval “Telegramm an den F\u00fchrer und Reichskanzler” (t\u00e4nuavaldus Juhile ja Riigikantslerile “Eesti l\u00f5pliku vabastamise puhul vaenlasest”).<\/p>\n
Tundub, et “oopium rahvale” \u00f6eldakse ikka kultuurilise v\u00f5\u00f5ra kohta, kellest tahetakse lahti saada: enamlased religiooni kohta, nupukese autor enamlaste kohta. Metafoori taga aga seisab \u2013 uskumine. Pierre Bourdieu kirjutab: “V\u00e4ide, et religioon on “oopium rahvale”, ei \u00fctle meile suurt midagi religioosse s\u00f5numi struktuuri kohta:.. just s\u00f5numi struktuur on funktsiooni t\u00e4itmise tingimus, juhul kui \u00fcldse mingist funktsioonist saab k\u00f5neleda.”5\u00a0The medium is the message. Massimeedias kuulutamine, et miski on oopium rahvale, sisendab kultuurilise Teise vastasust paradoksaalselt sellessamas keeles. Riste \u00fctleb, et jumalast r\u00e4\u00e4gitakse mitmuses \u2013 et keegi \u00fcksi pole oopium rahvale, rahvas peab oopium vastu olema. Usk on oopium \u2013 keel, mida rahvas usub ja k\u00f5neleb. Kui nonde kahe nupukesega Postimehes aga \u00fcritatakse “vaenlast” m\u00e4rgistada, siis Riste l\u00fc\u00fcriline mina k\u00f5neleb rahvaga \u00fcht keelt. L\u00f6\u00f6klause \u00fcmberkanaldamine uude konteksti \u2013 luulemeediumisse \u2013 on ere n\u00e4ide maailma vallutamisest hoopis pehme ja heatahtliku loomej\u00f5uga.<\/p>\n
Grotesk on sajandite pikku kordi \u00f5\u00f5nestunud ja \u00fcmber s\u00fcndinud. Romantiline grotesk on keskaegsest subjektiivsem, idealistlik-filosoofilisem ja kammerlikum; sealne naer v\u00f5tab eelnevast r\u00f5\u00f5msalt h\u00f5iskavast s\u00fcngema, sarkastilisema kuju. Temas on vabanemine, ent mitte uuenemine.6 Ristegi oskab kahtlemata tume ja gootilik olla, vabanemisest on vahel asi kaugel: “poes laome kassalindile \/ kilomeetrise taarat\u0161eki v\u00e4\u00e4rtuses \/ kaheksak\u00fcmnekraadist piiritust \/ taevariigi defitsiidi katmiseks \/ m\u00fc\u00fcja ei kortsuta kulmugi aga \/ kui tarapita teda h\u00fcvastij\u00e4tuks suudleb \/ (viimast korda maailmas) \/ lubab politsei kutsuda” (lk 19). Groteski ei iseloomusta inetus ja hirm, vaid valuliku ja \u00fcleva s\u00fcmbioos. Naeruline noodiv\u00f5ti toob siia mingi petliku lapseliku kiretuse, mis paneb valvsust kaotama; \u00fcht\u00e4kki koidab s\u00f5num kui pikne. See on radikaalne huumor: “kogu maailm muutub seel\u00e4bi millekski v \u00f5 \u00f5 r a k s, kohutavaks ja \u00f5 i g u s t a m a t u k s; me kaotame pinna jalge alt, tunneme peap\u00f6\u00f6ritust, sest ei n\u00e4e enda \u00fcmber mitte midagi p\u00fcsivat.”7 L\u00fc\u00fcriline mina on Tarapita silmatera ja ratsutab viimselp\u00e4eval tema seljas \u2013 l\u00f5bus kujund, aga surm alkoholismi l\u00e4bi nii l\u00f5bus ei ole. Kui suremas oled, siis ongi ju viimnep\u00e4ev \u2013 sinu jaoks l\u00f5ppeb terve maailm. Helge huumor ja morbiidsus kannustavad teineteist vastastikku.<\/p>\n
Fuksiaroosa vildikaga joonistatud v\u00f5i aknaklaasidesse tardunud eksistentsiaalseid n\u00f5elapisteid torkab “Aps!” hulganisti. Tekste r\u00f5hub aja paratamatu kulg, sansaara, ja samas lunastavad nad \u2013 just t\u00e4nu meie surelikkusele \u2013 kannatustest. Riste kuulutab olemise t\u00fchiseks, ja t\u00fchisuses peitub v\u00f5lu, nirvaana, see on lustakas metamorfeeruv karnevalinaer.<\/p>\n
“Aps!” peaks olema kohustuslik koolikirjandus ignorantidele, mugavatele ja mallikinnistunuile. Ja lootjatele. Riste ironiseerib kapitalismi ja autoritarismi \u00fcle; on empaatia\u00a0final boss, kaitseb loodust ja v\u00e4iksemaid. Hing on suur ja (headust) t\u00e4is. Ja \u00fcldsegi, kuidas me \u00e4ra unustasime, et hea olla \u2013 lihtsalt heast peast \u2013 on metsikult v\u00e4estav? Elagu headus!<\/p>\n
1 Riste Sofie K\u00e4\u00e4r, Saara Liis J\u00f5erand. “T\u00f5siselt, h\u00e4sti ja valesti. Intervjuu Riste Sofie K\u00e4\u00e4riga” \u2013 Looming, nr 12, 2025.
2 Mihhail Bahtin. “Fran\u00e7ois Rabelais’ looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur” \u2013 Tartu: Ilmamaa, 2017 [1965], lk 30\u201331. T\u00f5lkinud Mall J\u00f5gi.
3 Samas, lk 38\u201339.
4 “Oopium rahvale” \u2013 Postimees, 27.10.1941.
5 Pierre Bourdieu. “Praktilised p\u00f5hjused” \u2013 Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2003 [1986], lk 73. T\u00f5lkinud Leena Tomasberg.
6 “Fran\u00e7ois Rabelais’ looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur”, lk 54\u201355.
7 Samas, lk 62.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dckskord toimus l\u00e4und\u017eis nimega Levist V\u00e4ljas\u00a0performance’i-\u00f5htu “Kr\u00e4u”. Inimesi tuubil suitsune koobas ootas \u00fcrituse algust, s\u00f6estunud aknaorvadest n\u00f5rgus k\u00fc\u00fcnlatahti.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":215512,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,19222],"class_list":["post-215511","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-riste-sofie-kaar"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116828913583646272","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215511","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=215511"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215511\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/215512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=215511"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=215511"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=215511"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}