Ootamatult on meie seast lahkunud mari rahvusliikumise pikaaegne liider, lavastaja, n\u00e4itleja ja poeet, \u0160ketani-nimelise Marimaa rahvusteatri pea\u00adn\u00e4itejuht Vassili Pektejev.<\/p>\n
Pektejev s\u00fcndis 1954. aastal Mari ANSVs Morko rajoonis Uilemi k\u00fclas. Teatriga sai ta sina peale, olles 1971. aastast \u0160ketani-nimelises teatris lavat\u00f6\u00f6line. 1973. aastal asus ta \u00f5ppima Mari riikliku pedagoogilise instituudi ajaloo-keeleteaduskonda, aastatel 1975\u20131980 \u00f5ppis ta Leningradi teatri-, muusika- ja kinematograafia instituudis lavastajaks. Diplomilavastuseks oli tal mari klassiku Miklai R\u00f5bakovi n\u00e4idend \u201eT\u0161od\u00f5ra m\u00fci\u201c ehk \u201eMetsmesi\u201c. T\u00f6\u00f6le asus ta lavastajana \u0160ketani-nimelises Mari Eli riiklikus teatris, 1987. aastal sai temast pealavastaja ja 1992. aastal kunstiline juht, kellena t\u00f6\u00f6tas kuni 2002. aastani.<\/p>\n
Teatrit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt oli Pektejev sisuliselt mari rahva juht: aastail 1992\u20132000 valiti ta mari rahva kongressil korduvalt kongressi vanemaks (mari keeles onjo\u017ea). Ta esitas Venemaa \u00fclem\u00adn\u00f5ukogule taotluse, et mari rahva kongressi tunnustataks kogu mari rahva esindajana. Sellele vastati aga eitavalt, soovitati see registreerida \u00fchiskondliku organisatsioonina. See t\u00f6\u00f6 t\u00e4hendas pidevat opositsiooni v\u00f5imudega, kuna v\u00f5im ei arvestanud mari rahva huvidega.<\/p>\n
2002. aastal teravnesid suhted Mari Eli tollase presidendi Leonid Markeloviga niiv\u00f5rd, et kogu rahvusteatri juhtkond, sealhulgas Pektejev, vabastati ametist. Ajalehes Helsingin Sanomat ilmusid mitmed Marimaa presidendi rahvuspoliitikat kritiseerivad artiklid, sest Markelov tahtis \u00fchendada kaks mari teatrit ja v\u00e4hendas mari keele tunde koolides. Pektejevi organiseerimisel toimusid maride protestimiitingud ja nende rahvusprobleemid t\u00f5statusid Euroopa N\u00f5ukogu parlamentaarses assamblees.<\/p>\n
Konflikti t\u00f5ttu Mari Eli juhtidega oli Pektejev 2002. aastal sunnitud lahkuma oma teatrist, kus teda ei lastud uksestki sisse. Pektejevist ei tohtinud kirjutada \u00fckski vabariigi ajaleht ja ta pidi lavastama mujal, n\u00e4iteks Kalm\u00f5kkias. Samal ajal oli ta Peterburi teatriinstituudi dotsent. Vabariiki juhtinud Markelov vahistati 2017. aastal ja mari rahvuslik intelligents hakkas koguma allkirju Pektejevi ennistamiseks Marimaa rahvusteatri kunstilise juhi kohale. 2018. aastal m\u00e4\u00e4ratigi ta taas teatri kunstiliseks juhiks, kellena t\u00f6\u00f6tas surmani.<\/p>\n
Pektejev toetas energiliselt soome-ugri rahvaste teatrite koost\u00f6\u00f6d, oli \u00fcks soome-ugri rahvaste teatrifestivali initsiaatoreid ning tema lavastus \u201eKolle\u201c sai ka 1992. aastal I\u017ekaris (I\u017eevsk) peetud I rahvusvahelisel soome-ugri rahvaste teatrifestivalil peaauhinna. T\u00e4nu talle j\u00f5udsid nii m\u00f5nedki Eesti teatrid (nt Eesti Draamateater, Rakvere teater, VAT-teater) Jo\u0161kar-Olasse. Enam-v\u00e4hem regulaarselt toimub Marimaa pealinnas Jo\u0161kar-Olas soome-ugri rahvaste teatrifestival \u201eMajatul\u201c t\u00e4nini. Varem oli Pektejev ka Venemaa soome-ugri teatrite assotsiatsiooni esimees.<\/p>\n
Enamik tema lavastustest oli inspireeritud eelk\u00f5ige mari kirjandusklassikast, ent ta t\u00f5i ka esile nii m\u00f5negi tundmatu mari dramaturgi, n\u00e4iteks Juri Baiguza. K\u00f5ige paremini m\u00e4letatakse tema 1996. aasta lavastust \u201eOj, luj mode\u0161\u201c ehk \u201eOi, nugis m\u00e4ngib\u201c esimese mari filmin\u00e4itleja J\u00f5van K\u00f5rla keerulisest elust Stalini ajal.<\/p>\n
Mitmel tasandil ilmnenud juhiomaduste juures oli ta \u00fcks hinnatumaid mari rahvalaulude esitajaid Marimaal ning kirjutas ka luulet ja proosat. 2010. aastal ilmus tema luulekogu \u201eOmo\u201c (\u201eUned\u201c) ja 2018. aastal filmi\u00adlugude kogumik \u201eM\u00fck\u0161 t\u00fcnja marij\u201c (\u201eInimene mesilaste riigist\u201c).<\/p>\n
Vassili Pektejev oli p\u00f5him\u00f5ttekindel inimene, kes l\u00e4ks mari rahva kongressi esimehena kuni Venemaa konstitutsioonikohtuni v\u00e4lja n\u00f5udmises, et Mari Eli Vabariigi president peab oskama mari keelt. Ise on ta nimetanud 16 aasta pikkust kodumaast eemaloleku perioodi elava surnu perioodiks: elad, aga k\u00f5ik k\u00f5nnivad sinust m\u00f6\u00f6da, ja sa ei saa midagi teha oma rahva ja oma teatri heaks, sind justkui pole olemaski.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4me m\u00e4letama Vassili Pektejevit kui mari rahva suurt poega, kelle panus sealse teatri ja mari rahvusliku liikumise arengusse oli v\u00e4ga suur.<\/p>\n
Fenno-Ugria Asutus<\/p>\n
M. A. Castr\u00e9nin Seura<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ootamatult on meie seast lahkunud mari rahvusliikumise pikaaegne liider, lavastaja, n\u00e4itleja ja poeet, \u0160ketani-nimelise Marimaa rahvusteatri pea\u00adn\u00e4itejuht Vassili…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":876,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,12328],"class_list":{"0":"post-21558","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-soome-ugri"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21558","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21558"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21558\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/876"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21558"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21558"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21558"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}