{"id":215960,"date":"2026-06-29T07:38:13","date_gmt":"2026-06-29T07:38:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/215960\/"},"modified":"2026-06-29T07:38:13","modified_gmt":"2026-06-29T07:38:13","slug":"magistritoo-naised-muudavad-hirmu-tottu-oma-liikumisharjumusi-ka-eestis-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/215960\/","title":{"rendered":"Magistrit\u00f6\u00f6: naised muudavad hirmu t\u00f5ttu oma liikumisharjumusi ka Eestis | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Rebeka Kollo kaitses Eesti Kunstiakadeemias magistrit\u00f6\u00f6d<\/a>, kus uuris, miks ei pruugi turvaline t\u00e4nav pakkuda turvatunnet ning millist rolli m\u00e4ngib selles linnaruum. Magistrit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tas ta l\u00e4bi hulga uuringuid ning intervjueeris nelja eri vanuses naist, kellega k\u00e4is nende kodukeskkonnas \u00f5htusel ajal jalutamas. J\u00e4relduseni j\u00f5udis ta \u00fcsna kiiresti.<\/p>\n

“Eesti on turvaline riik. Ka mina tunnen seda. V\u00e4lismaal k\u00e4ies on see turvalisus v\u00e4iksem, aga samas naistega r\u00e4\u00e4kides ja iseenda kogemuste p\u00f5hjal tean, et isegi turvaline t\u00e4nav ei pruugi pakkuda mulle automaatselt turvatunnet,” lausu Kollo.<\/p>\n

Tema hinnangul kipuvad avalikud arutelud keskenduma sellele, kuidas muuta t\u00e4navaid turvalisemaks, kuid palju v\u00e4hem r\u00e4\u00e4gitakse sellest, kuidas inimesed end nendes ruumides tegelikult tunnevad. “Kui me r\u00e4\u00e4gime t\u00e4navaruumi turvalisusest, siis v\u00f5iks ka turvatunde kiht olla see, mida silmas pidada,” \u00fctles Kollo. Ta j\u00f5udiski t\u00f5demuseni, et turvalisus ja turvatunne on kaks eri m\u00f5istet.<\/p>\n

Positiivne n\u00e4ide piiretest P\u00e4rnu Jaansoni rajal: integreeritud pinkidega m\u00fc\u00fcr eraldamaks ja \u00fchendamaks elumajasid avalikust m\u00e4nguv\u00e4ljakust. Ka promenaadi piirdeks on valitud pingirida, mis t\u00f6\u00f6tab ohu teadvustajana. Autor\/allikas: Rebeka Kollo<\/p>\n

Kollo magistrit\u00f6\u00f6 sai alguse isiklikust kogemusest. Oma bakalaureuset\u00f6\u00f6 jaoks tegi ta renoveerimisprojekti \u00fchele P\u00e4rnu sotsiaalmajale. Sealt sai alguse huvi sotsiaalsete k\u00fcsimuste vastu.<\/p>\n

Magistrit\u00f6\u00f6 l\u00f5plik suund tuli aga enda elust. “Ma ise kuulun sellesse sihtr\u00fchma, kelle oma t\u00f6\u00f6s valisin. Olen elanud oma elu jooksul 11 erinevas kodus, mis t\u00e4hendab 11 erinevat kodu\u00fcmbrust. Tegelikult mitte \u00fcheski neist ei ole ma tundnud t\u00e4ielikku turvatunnet \u00fcksinda ja eriti \u00f5htusel ajal liikudes,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Magistrit\u00f6\u00f6 algabki isikliku m\u00e4lestusega lapsep\u00f5lvest. Kui ta s\u00f5branna juures k\u00fclas k\u00e4is, tuli s\u00f5branna teda \u00f5htuti poolele teele saatma. Sealt edasi jooksis ta \u00fcksi koju. “Joostes ma ei m\u00e4rganud asju, mis v\u00f5iks mulle hirmu tekitada. Joostes olid mu m\u00f5tted sellel, kui raske mul oli. Mitte mingi hinna eest ei tohtinud ma selja taha vaadata,” kirjutas ta oma t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

\u00dchel \u00f5htul m\u00e4rkas ta koduteel meest, kes hakkas talle l\u00e4henema ja korrutas: “Tere, noor!”, Kollo p\u00f5genes poodi, kuid avastas peagi, et mees oli talle j\u00e4rele tulnud. Tagasiteeks valis ta pikema marsruudi m\u00f6\u00f6da m\u00fcrarikast maanteed. “Ma vajasin kindlust, et ma n\u00e4en teisi ja teised n\u00e4evad mind,” kirjeldas ta.<\/p>\n

Kollo kirjutab magistrit\u00f6\u00f6s ka kogemustest, mis kujundasid tema turvatunnet juba lapsena. Umbes k\u00fcmneaastasena sattus ta koos s\u00f5brannaga P\u00e4rnu rannapargi l\u00e4hedal peale masturbeerivale mehele. “Mees j\u00e4lgis meid puu najale toetudes ja liikus oma tegevust j\u00e4tkates meile l\u00e4hemale, mille peale meie s\u00f5brannaga p\u00f5genesime tema l\u00e4hedal elava vanaema juurde.” S\u00f5branna hirm oli nii suur, et pissis p\u00fcksi. “Vanaemale me juhtunust ei r\u00e4\u00e4kinud, vaid valetasime, et meil oli nii naljakas, et m\u00f5lemal tilgad p\u00fcksis,” kirjutas ta.<\/p>\n

Need juhtumid ei j\u00f5udnud kunagi politseisse ega statistilistesse \u00fclevaadetesse. Kollo s\u00f5nul ongi see \u00fcks probleemi tuum. “Paljud ebameeldivad olukorrad j\u00e4\u00e4vad ainult toimunu tunnistajate vahele, kuna naiste hirmu avalikus ruumis peetakse normaalseks v\u00f5i tavap\u00e4raseks n\u00e4htuseks,” \u00fctles ta.<\/p>\n

K\u00f5ige rohkem kardavad naised mehi<\/p>\n

Magistrit\u00f6\u00f6 tarvis tehtud intervjuudest koorus v\u00e4lja \u00fcks l\u00e4biv joon: peamine, mida naised kardavad, on mees. Ta r\u00f5hutab, et sellest ei saa teha \u00fcldistust k\u00f5igi meeste kohta. “See muidugi ei t\u00e4henda seda, et iga mees t\u00e4na oleks ohtlik. Aga riskitaju on seotud varasemate kogemustega ja mingisuguste mustritega,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu ei ole tema hinnangul tegemist ainult ruumilise probleemiga. “See ei ole ainult ruumiline probleem, vaid ruumilise ja sotsiaalse kogemuse kombinatsioon,” lausus ta.<\/p>\n

Magistrit\u00f6\u00f6s toob ta v\u00e4lja ka statistika, mille j\u00e4rgi tunnevad naised oma kodukandis oluliselt suuremat ebaturvalisust kui mehed, kuigi raske v\u00e4givalla ohvriks langetakse avalikus ruumis suhteliselt harva.<\/p>\n

See ei t\u00e4henda aga, et hirm oleks irratsionaalne. Paljud naised muudavad oma k\u00e4itumist juba enne, kui midagi juhtub: v\u00e4ldivad kindlaid t\u00e4navaid, liiguvad autoga, helistavad s\u00f5pradele v\u00f5i valivad pikema, kuid rahvarohkema tee. Need kohanemised ei kajastu \u00fcheski kuriteostatistikas.<\/p>\n

Jalak\u00e4ijate tekitatud l\u00e4bip\u00e4\u00e4s P\u00f5hja puiestee trammipeatuses. N\u00e4ide sellest, kui oluline on kaasata p\u00e4ris kasutajaid ja nende harjumusi. Autor\/allikas: Rebeka Kollo<\/p>\n

Enne uurimist\u00f6\u00f6 tegemist oli Kollo veendunud, et peamine probleem on halb valgustus. “Mulle tundus alati, et kui me r\u00e4\u00e4gime hirmutundest \u00f5htusel ajal, siis pimedus on justkui see, mida me kardame,” s\u00f5nas ta.
T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus selgus aga midagi muud. Pimeduse m\u00f5ju turvatundele on teistmoodi. Valgustus on tema s\u00f5nul oluline eelk\u00f5ige turvalisuse m\u00f5ttes, et inimene n\u00e4eks liikuda ja m\u00e4rkaks \u00fcmbritsevat.<\/p>\n

Turvatunnet m\u00f5jutab aga rohkem see, mis t\u00e4naval toimub. Seda kinnitasid ka jalutusk\u00e4igud intervjueeritavatega. Kolm naist elasid h\u00e4sti valgustatud linnakeskkonnas, kus oli t\u00e4navavalgustus, fassaadivalgustus ja dekoratiivne j\u00f5uluvalgus. Ometi tundsid nad, et valgust on ikka liiga v\u00e4he. Neljas naine elas \u00e4\u00e4relinnas, kus t\u00e4navavalgustus praktiliselt puudus. Tema igap\u00e4evane praktika talvisel ajal on n\u00e4iteks see, et ta k\u00e4ib suure taskulambiga jalutamas. Kollo s\u00f5nul ei muutnud taskulamp teda tingimata julgemaks. See lihtsalt v\u00f5imaldas liikuda.<\/p>\n

K\u00f5ige olulisemaks turvatunnet m\u00f5jutavaks teguriks ei osutunudki niisiis valgus, vaid inimesed. “Enamasti tekitab selle tunde see, et t\u00e4naval ei ole inimesi. On v\u00e4he inimesi ja siis naisena tekibki tunne, et iga vastutuleva inimese jaoks oled sa justkui see vaadeldav objekt,” kirjeldas ta.<\/p>\n

Hoiatus linnaruumis k\u00f5ndivate jalak\u00e4ijate eest. Linn on kujundatud masinate j\u00e4rgi, kuna jalak\u00e4ija tempo on t\u00e4nap\u00e4eva maailmas liiga aeglane. Autor\/allikas: Rebeka Kollo<\/p>\n

Selle v\u00e4ltimiseks peaks tema hinnangul t\u00e4navaruum pakkuma rohkem infot ja rohkem v\u00f5imalusi. “T\u00e4nav peaks olema l\u00e4bipaistvam. Sul on v\u00e4ga selgelt v\u00f5imalik teha valikuid, sa tead, kuidas saad oma baasvajadusi k\u00f5ige kiiremini rahuldada ja sul ei teki seda objektitunnet,” r\u00e4\u00e4kis Kollo.<\/p>\n

Oluline pole \u00fcksnes valgustus v\u00f5i kaamerad, vaid ka see, kas t\u00e4naval on teisi inimesi. “K\u00f5ige olulisem on ikkagi inimeste olemasolu ja potentsiaalse ohu korral abi k\u00fcsimise v\u00f5imalus,” t\u00f5i ta v\u00e4lja.<\/p>\n

Linn ei tohiks \u00f5htul v\u00e4lja l\u00fclituda<\/p>\n

Kollo leiab, et Eesti linnades on endiselt liiga palju monofunktsionaalseid piirkondi. P\u00e4eval on seal kontorid, koolid v\u00f5i muud asutused, kuid \u00f5htul kaob kogu tegevus. “\u00d5htu tulekuga muutub t\u00e4nav t\u00fchjaks,” lausus ta ning lisas, et linnaplaneerimine peaks p\u00fc\u00fcdma seda v\u00e4ltida, sest need funktsioonid peaksid j\u00e4tkuma ka \u00f5htusel ajal.<\/p>\n

Sellele aitavad kaasa poed, kohvikud, baarid ja restoranid, kuid sama olulised on tasuta v\u00f5imalused t\u00e4naval aega veeta. Mida rohkem inimesi ruumis liigub, seda v\u00e4iksem on \u00fcksildusetunne ning seda rohkem tekib loomulikku j\u00e4relevalvet.<\/p>\n

Kollo r\u00f5hutab, et tema t\u00f6\u00f6 ei sea kahtluse alla Eesti turvalisust. Vastupidi, statistika j\u00e4rgi on Eesti \u00fcks Euroopa turvalisemaid riike. Tema hinnangul n\u00e4itab uurimus hoopis seda, et f\u00fc\u00fcsiline turvalisus ja turvatunne ei ole \u00fcks ja sama asi.<\/p>\n

“Turvatunne on h\u00e4sti subjektiivne,” \u00fctles ta. Seda ei saa tema s\u00f5nul m\u00f5\u00f5ta samamoodi nagu kuritegevust v\u00f5i liiklus\u00f5nnetusi. Just seet\u00f5ttu peab ta oluliseks, et linnaruumi kavandamisel v\u00f5etaks rohkem arvesse inimeste kogemusi. “Arhitektuuriga on v\u00f5imalik neid keskkondi muuta ohutunnet v\u00e4hendavamaks,” \u00fctles magistrit\u00f6\u00f6 autor.<\/p>\n

Ja ehkki ruum \u00fcksi ei lahenda \u00fchiskondlikke probleeme, saab see aidata luua keskkonna, kus inimesed tunnevad, et nad ei ole t\u00e4naval \u00fcksi, s\u00f5nas Rebeka Kollo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rebeka Kollo kaitses Eesti Kunstiakadeemias magistrit\u00f6\u00f6d, kus uuris, miks ei pruugi turvaline t\u00e4nav pakkuda turvatunnet ning millist rolli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":215961,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,14111,34,36,31,32,21,304,69919,28,29,46166,19,25,88397,88396,23,24,3137,15740,22,20,30],"class_list":["post-215960","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kunstiakadeemia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkond","tag-kodukeskkond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liikumisharjumused","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rebeka-kollo","tag-tanavaruum","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turvalisus","tag-turvatunne","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116832260193358399","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215960","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=215960"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215960\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/215961"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=215960"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=215960"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=215960"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}